NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas teisipäeval pressikonverentsil, et igale juhtumile, kus Venemaa provotseerib ja rikub piire, lähenetakse eraldiseisvalt ja reageeritakse vastavalt. Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnul on säärane sõnum täiesti piisav, kuna eelkõige on oluline näidata, et NATO on ühtne.

"Putin soovib tekitada lõhet Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Seda ei olnud võimalik tal teha. See, et NATO nõukogu meie soovil kogunes artikkel 4 alusel, siis konsultatsioonidega see ühtsus on väga selgelt seal selja taga. Lisaks see, et Ida Vahimeest (Easten Sentry) tugevdatakse, on väga tähtis sõnum. Sellega tuuakse juurde võimekusi ehk ma arvan, et see on oli piisav sõnum ja NATO avaldus oli väga tugev," sõnas Tsahkna.

12. septembril teatas NATO plaanist Ida Vahimees, mis muutus veelgi olulisemaks hetkel, mil Venemaa kolm MIG-31 hävitajat tungisid Eesti õhuruumi. Tsahkna sõnul plaanib NATO tugevdada kogu idarinnet ja kavatsetakse tegeleda rohkem nii õhutõrje, NATO kohaloleku ja heidutusmeetmetega.

"See on väga oluline sõnum meile poliitilisel tasemel. Nüüd läheb sõjaline planeerimine siit edasi, et mis siis täpselt toimuks ja samamoodi ka aktiivsete õppuste lisandumine meie regiooni. See kõik on see, mis heidutab Venemaad, mis tugevdab meie võimekust, aga kõige tähtsam on just see, et NATO näitas, et me oleme ühtsed, me suudame koheselt tegutseda sõjalisel tasemel, mis puudutab NATO õhutõrjemissioone ja et me tugevdame kogu idarinnet," selgitas välisminister.

Tsahkna sõnul on Eesti jaoks väga kasulik säärane ülemaailmne tähelepanu, kuna see näitab, kui agressiivne riik Venemaa tegelikult on.

"Globaalselt saavad ju kõik aru, et Venemaa on agressiivne riik ja et Eesti ei ole üksinda. See, mida Venemaa teeb Euroopas, mida ta tegi ka Poolas ja Rumeenias, kõik asetub suurde pilti ja me peame sellest rääkima. Kõige halvem oleks see, kui me salgaksime maha Venemaa agressiivsuse ja selle, et ta ei tegutse mitte ainult Ukraina, vaid palju laiemalt Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamisega. See toetus, mida me oleme ÜRO-s saanud, on ikkagi ülivõimas. Eesti inimesed võivad olla rahulikud. Kui me kunagi 1990. aastate alguses otsustasime, et me ei jää enam mitte kunagi üksi, siis täpselt niimoodi see ka täna on, et me ei ole üksi," ütles Tsahkna.

Välisminister tõdes ka, et tema isiklikult on saanud ÜRO peaassamblee kogunemisel palju tähelepanu ning riigid, kellega muidu tavaliselt ei suhelda, tulevad ligi ja avaldavad toetust.

"Nad ütlevad, et me oleme teiega, sest territoriaalse terviklikkuse rikkumine ehk sõjalisel viisil territooriumite muutmine - see on see, mis globaalselt paneb praktiliselt kõiki riike muretsema. Eesti on selgelt peale eilset julgeolekunõukogu tähelepanu keskpunktis olev riik," sõnas Tsahkna, lisades, et tänu sellele saab palju rohkem esile tuua ka olukorda Ukrainas.

Rutte: me ei taha, et Venemaa jätkaks ohtliku käitumismustriga

Teisipäeval kogunes Brüsselis NATO peakorteris Põhja-Atlandi nõukogu artikkel 4 konsultatsioonideks, mille algatas Eesti 19. septembril toimunud Venemaa hävitajate Eesti ja NATO õhupiiri rikkumise järel.

"Me ei taha näha, et Venemaa jätkaks selle ohtliku käitumismustriga, olgu see tahtlik või mitte. Me oleme valmis ja võimelised kaitsma igat sentimeetrit liitlaste territooriumist," lausus NATO peasekretär Rutte.

Kuid konkreetselt uusi sõjaväeüksusi idatiivale tuua ei lubatud. Siiski olid avalduses tähtsad sõnumid, ütles Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.

"Liitlased mõistavad koos meiega hukka venelaste poolt ellu viidud provokatsiooni, toetavad artikkel 4 konsultatsioone ja lubavad tugevdada seda sama programmi Eastern Sentry, mille alla NATO kaitsevägede juhataja SACEUR koondab kõik need sõjalised tegevused, mis idatiival toimuvad," sõnas Luik.

Luik tervitas ka seda, et liitlased näevad läbi Venemaa püüdlusest õhuruumi rikkumistega NATO-t nõrgestada ja seada kahtluse alla toetus Ukrainale.

"Minu arust ka see on üks väga oluline otsus, mis täna tehti. et mitte mingisugust aeglustust seoses Ukrainale antava toetusega ei ole. Mul on hea meel, et ka see avaldus teeb selle ühemõtteliselt selgeks," ütles Luik.

Säärane sõnaline toetus nii Eestile kui ka Ukrainale on kahtlemata oluline, kuid puudu jääb tegudest, mis päriselt Venemaad heidutaks. Kas siis tahtlikult või lohakusest, aga paraku on selge, et Venemaa ei karda NATO õhuruumi tungida.

Seega küsimus on väga lihtne - kas NATO on valimis venelasi hirmutama, et säärased rikkumised lõppeks?

"Muidugi! Aga me peame seda alati tegema viisil, et me ka olukorda hindaks. Meie õhukaitse tegi täpselt seda, milleks see on mõeldud. Nii Poola ja droonide juhtumi puhul kui ka Eesti ja kolme MIG-31 hävitaja puhul. Me reageerisime kiiresti ja otsustavalt," lausus Rutte.

Kõigist õhuruumi rikkumistest ja ka Ukraina droonivastase võitluse kogemusest õpitakse, lisas Rutte, kuid vastuseta jäi, kuidas see kõik tagab, et Venemaa need õhuruumi rikkumised lõpetaks.