Wadephul ütles kolmapäeval Saksamaa raadiojaamale Deutschlandfunk antud intervjuus, et Trump on mõistnud, et tema enda pingutused ei ole suutnud veenda Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit Ukraina sõda lõpetama.

Saksa välisministri sõnul on eurooplased korduvalt öelnud, et peavad suureks kasvama. "Me peame saama suveräänsemaks," märkis Wadephul.

"Ja seepärast peame vaatama, mida me ise suudame saavutada. Me suudame saavutada palju rohkem; mitte kõik Euroopa riigid pole täitnud seda, mida nad Ukrainale lubasid. Me peame vaatama, millised muud rahalised ja sõjalised võimalused meil on," rääkis Saksa välisminister.

Trump kirjutas teisipäeval oma sotsiaalmeedia platvormil Truth Social, et Ukraina on praegu heas seisus ning riigil on võimalus võtta tagasi Venemaa poolt okupeeritud alad.

"Ma arvan, et Ukraina on Euroopa Liidu toel positsioonil, kus ta suudab võidelda ja kogu Ukraina algsel kujul tagasi VÕITA. Aja, kannatlikkuse ja Euroopa ning eriti NATO rahalise toetusega on algsed piirid, kust see sõda alguse sai, täiesti võimalik valik. Miks mitte? Venemaa on kolm ja pool aastat sihitult võidelnud sõjas, mille võitmiseks oleks pidanud tõelisel sõjalisel jõul kuluma vähem kui nädal. See ei erista Venemaad teistest," sõnas USA president oma postituses.

Trumpi märkused tähistasid järsku ja suurt retoorilist muutust USA juhi jaoks, kes oli varem Ukrainat survestanud sõja lõpetamiseks territooriumi loovutama ja oli eelmisel kuul Putinit auavaldustega Alaskal vastu võtnud.

Seni pole siiski selge, kas Trump toetab oma sõnu ka USA poliitika muutusega või jääb kohustuse rahuldada Ukraina vajadusi rohkemate relvade ja rahastamise järele ainult Euroopa kanda, kuna Washingtoni roll taandub, märkis uudisteagentuur Reuters.

Trumpi kommentaarid olid head Ukrainale ja head Euroopale, ütles Wadephul, kuna USA president peab tõepoolest tunnistama, et tema märkimisväärsed pingutused Putiniga on seni olnud ebaõnnestunud. Ta hoiatas aga, et Euroopa julgeolekualaste jõupingutuste suurendamine ei ole lihtne.

Kaks Reutersiga rääkinud anonüümsust palunud ametnikku hoiatasid samuti, et Trump võib anda märku, et nüüd võib Ukraina abistamise ülesanne jääda ainult Euroopale.

"Ta näib hüvasti jätvat, eks? Aga see võib homme muutuda. Igal juhul: kaardid on meie jaoks selged. Me teame, mida me peaksime tegema," ütles ühe Lääne-Euroopa riigi ametnik. Üks Ida-Euroopa kõrge diplomaat ütles, et Trumpi Ukraina-teemaliste kommentaaride eesmärk oli viidata seisukoha muutumisele ja näidata, et ta hakkab eemalduma, saates sõnumi, et see on Euroopa küsimus.

Samas tõdes Reuters, et Euroopa on juba võtmas suuremat rolli.

USA on pikka aega olnud üksinda võttes Ukraina suurim toetaja ja relvatarnija, kuid pärast ametisseastumist on Trump nõudnud, et Euroopa võtaks enda kanda palju suurema osa. Mingil määral on see juba ka juhtunud.

NATO Euroopa liikmed on suurendanud oma kaitsekulutusi ja varustanud Ukrainat ka õhutõrjega uue toetusskeemi alusel, mille alusel tarnitakse Ukrainale USA relvi NATO riikide raha eest.

Euroopa kaitsetööstuse aktsiad olid kolmapäeval pärast Trumpi märkusi pan-Euroopa STOXX 600 indeksis suurimad hommikused tõusjad.
Lennundus- ja kaitsetööstuse ettevõtete indeks SXPARO tõusis pärast kella seitset GMT järgi 0,8 protsenti, olles rekordilise kõrgeima taseme lähedal ja edestades STOXX 60 indeksit, mis langes 0,45 protsenti.