Peaminister nimetas järgmise aasta riigieelarvet julgeoleku ja jõukuse eelarveks, millega ettevõtja Viljar Arakas osaliselt nõustub.

"Julgeoleku eelarve on see kindlasti. Ma arvan, et siin on vaidlus puudub. Väga raske oleks selle argumendiga vaielda, aga jõukuse eelarvega... Seda võib tõesti nii ühelt kui ka teiselt poolt vaadata. Ma arvan, et opositsioonierakonnad tahaks kasutada tsitaati filmist "Naksitrallid" ja öelda: "Kirssidega kõigile!". Ma sellega kaasa ei läheks. Küsimus on lihtsalt selleks, kas me jõukust sellisel kujul ja sellise eelarvedefitsiidi juures suudame pidada pikalt," selgitas Arakas "Esimeses stuudios".

Ettevõtja hinnangul ei ole riigieelarvel ka pistmist kohe toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega, vaid pigem teeb valitsus seda, mida ta eelnevatel valimistel lubas.

"Ärme unusta, et Reformierakond eelmised valimised võitis ja võitis seda ülekaalukalt. Nende üks põhilisi majanduslubadusi või maksunduslubadusi oli maksuküüru kaotamine. Kui me tihti heidame poliitikutele ette seda, et nad oma lubadusi ei pea, siis nüüd heidame ette seda, et nad oma lubadusi peavad. Tõsi, eelarvenõukogu liikmena pean ma muidugi ütlema juurde ka teistpidise lause, et maksutulude vähendamine tänases olukorras defitsiiti suurendab ja see ei ole kuidagi kestlik. Eks ta on siin maailmavaateline küsimus," sõnas Arakas. 

Ühtlasi tõi Arakas välja, et tulumaksu tõus jäeti ära suure tõenäosusega seetõttu, et Eesti ettevõtjad ei läheks näiteks Leetu oma äri ajama.

"Üks asi on see eraisikute tulumaksu tasand, aga ettevõtjate tasandil on tegemist targa otsusega. Me peame mõistma, et Eesti, Läti ja Leedu - me oleme kindlasti partnerid, me oleme allianssi liikmed ja ka julgeoleku mõttes - on majanduses selged konkurendid. Leedu tulumaksutase on täna 16 protsenti. Kui see Eestis oleks tõstetud 24 protsendile, siis oleks kindlasti olnud suur ahvatlus Eesti ettevõtetel teenida tulu ja maksta dividende pigem Leedus kui Eestis. Selles suhtes ma arvan, et hoida seda ettevõtluse tulumaksu tasandit seal, kus ta praegu on, on tegelikult õige otsus," selgitas ettevõtja.

Lisaks sõnas Arakas, et erinevad jutud eelarve kohta - raha on üle, raha ei ole - ei olnud suureks üllatuseks, kuna väikeses riigis muutuvadki prognoosid kergemini.

"Viimati oli 2016. aastal eelarves ülejääk ja samal aastal tuli peaministriks Jüri Ratas. Ma ei tea, kas seal on otsene seos, aga sealt edasi on olnud eelarvesse ja selle tasakaalu suhtumine erinev. Vahepeal meil lihtsalt oli vähem puudu. Me arvasime aasta alguses, et meie eelarvedefitsiit on kolm protsenti SKP-st. Nüüd tuleb üks protsent. Võiks öelda küll, et suur viga prognoosimises, aga Eesti majandus on lihtsalt niivõrd väike, et see pähklikoor, millega me siin maailmamajanduse meredel purjetame, kõigub suurema amplituudiga kui mõni suur majandus. Üle pole meil olnud varsti juba kümme aastat midagi," ütles Arakas.

Arakase hinnangul ei ole ka ühe aasta riigieelarve tegelikult oluline, vaid pigem tuleb vaadata kaugemale ja suuremat pilti.

"Mul on olnud meeldiv võimalus olla eelarvenõukogu liige poolteist aastat ja selle aja jooksul olen ma näinud riigieelarve kokkupanemist ja neid arutelusid palju lähemalt ning sellega on minus süvenenud üks veendumus vaatlejana: üheaastane riigieelarve on suures pildis täiesti ebaoluline. Ma saan aru, et see kõlab väga järsuna, aga ta on nagu hetk päevas. Kui võtta näiteks ettevõtte eelarve, siis ettevõtte ühe kuu eelarve on justkui kaksteist kuud riigieelarves. Need eelarve valikud on tehtud ära tegelikult juba ammu ja selgelt on suhtumise muutus riigivõlga alanud aastast 2019. Kui meil siis oli kümme protsenti SKP-st võlatase, siis riigi eelarvestrateegia kohaselt jõuab ta 35 protsendini aastaks 2029," sõnas ettevõtja. 

Säärast tõusu nähakse Arakase sõnul pigem sõjaajal, kuid meil on olnud kriise, mis ettevõtja hinnangul on eelarvet mõjutanud.

"Rahuajal, kus meil ei ole olnud majanduskriisi - meil oli tervisekriis, mis mõjutas majandust ja julgeolekukriis, mis ka mõjutab kaudselt majandust - aga meil ei ole olnud sellist majanduskriisi, nagu meil oli 2008. aastal. Jürgen Ligile kuuluvad sõnad, et sealne fiskaalpoliitika seisab Mart Laari ja Andrus Ansipi õlgadel. See lause pädeb ka täna. Riigivõlg on nagu õhtuhämarus. See tuleb vaikselt, aga kindlalt ja mingi hetk ongi pime," sõnas Arakas.

Ettevõtja tõi ka välja, et praegune eelarvedefitsiit on Eesti ajaloo kõige suurem, kuid ka teistel riikidel tõuseb defitsiit.

"Poola plaanib defitsiiti kuskil kuus või seitse protsenti. Lätist ja Leedust me veel ei tea, aga ma arvan, et ka seal on see nelja protsendi juures. Teine asi on see, et reeglina on rahandusministeerium olnud pessimistlikum. Tegelikult see defitsiit on hiljem kujunenud - eelmiste aastate näitel - väiksemaks kui aasta alguses planeeritud. Ma usun, et järgmine aasta läheb samamoodi," ütles Arakas.