Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 2. oktoobril kell 20.34:

- Meedia: USA hakkab andma Ukrainale infot süvalöökideks Venemaale;

- G7 riigid lubasid suurendada survet Venemaa naftaekspordi piiramiseks;

- Venemaa ründas droonidega Odessat ja sealset raudteetaristut;

- Ukraina rahvasaadik: Vene nafta- ja gaasitaristust on üle 30 protsendi rivist väljas;

- FT: Patriot süsteemid muutuvad Ukrainas üha ebatõhusamaks;

- Ukraina lasi alla 53 Vene drooni, 31 tabas sihtmärke kuues paigas;

- Ukraina: Vene rünnak jättis Tšornobõli tuumajaama vooluta;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit;

WSJ: Ukraina võib anda USA-le juurdepääsu kaasaegsele droonitehnoloogiale

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Ukraina ja USA kavatsevad sõlmida niiöelda droonilepingu. Lepingu raames saaks USA ligipääsu droonitehnoloogiale, mis on end lahinguväljal juba tõestanud. Ukraina saaks vastu muid hüvesid, mis süvendaksid Washingtoni ja Kiievi suhteid veelgi. 

Kavandatavat lepingut toetavad nii president Donald Trump kui ka tema Ukraina kolleeg Volodõmõr Zelenski. 

Üks asjaga kursis olev USA ametnik ütles, et lepingu väärtus võib ulatuda miljarditesse dollaritesse ning selle lõpuleviimine võib võtta mitu kuud. 

"See on lihtsalt reaalsus, et me vajame USA-s Ukraina droonitehnoloogiat," ütles riskifondi UA1 partner William McNulty. Tema ettevõte  on investeerinud kaheksasse Ukraina kaitsefirmasse. 

Kavandatav droonileping oleks osa paketist, mis hõlmab ka eraldi suurt tehingut. Selle tehingu raames loodab Ukraina osta USA-lt kümnete miljardite dollarite väärtuses relvastust. Ukraina loodab, et tehing hõlmab ka pikamaarakette. 

Venemaa ja Ukraina vahetasid vange

Venemaa ja Ukraina vahetasid Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel neljapäeval 185 sõjavangi 185 vastu, teatas Vene kaitseministeerium.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et vangide vahetuse käigus naaseb kodumaale 185 sõjaväelast ja 20 tsiviilisikut, vahendas The Kyiv Independent.

Meedia: USA hakkab andma Ukrainale infot süvalöökideks Venemaale

Ameerika Ühendriigid hakkavad andma Ukrainale luureinformatsiooni, mis võimaldab Kiievil korraldada sügavamal Venemaa tagalas õhurünnakuid sealse energiataristu vastu, teatas kolmapäeval väljaanne Wall Street Journal (WSJ) ning hiljem ka uudisteagentuur Reuters.

USA palub ka oma NATO liitlastelt Ukrainale sarnast tuge anda, ütlesid Reutersiga rääkinud kaks Washingtoni ametnikku, kinnitades Wall Street Journali poolt teatatud info üksikasju.

See otsus on esimene teadaolev poliitiline muudatus, mille president Donald Trump on heaks kiitnud pärast seda, kui ta viimastel nädalatel Venemaa-suunalist retoorikat karmistas, püüdes lõpetada Moskva enam kui kolm aastat kestnud agressioonisõda Ukraina vastu, tõdes Reuters.

Washington on pikka aega Kiieviga luureandmeid jaganud, kuid WSJ hinnangul oleks Ukrainal nüüd lihtsam rünnata Venemaa energiataristut nagu naftarafineerimistehased, torujuhtmed ja elektrijaamad, eesmärgiga jätta Kreml ilma nafta- ja gaasimüügi tuludest.

USA ametnike andmetel saabus luba Ukrainale täiendava luureinformatsiooni andmiseks vahetult enne, kui Trump postitas sotsiaalmeediasse sõnumi, milles rääkis Ukraina eeldatavast võimest tagasi vallutada kõik Venemaa okupeeritud alad.

WSJ artiklis märgitakse, et Trumpi administratsioon kaalub ka võimalust anda Ukrainale kaugmaarelvi, mis võimaldaksid tal tabada rohkem sihtmärke agressorriigi territooriumil.

Jutt käib tiibrakettide Tomahawk ja Barracuda tarnimisest. Samas ei ole väljaande allikate andmetel lõplikku otsust selles osas veel tehtud.

USA presidendi eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg distantseerus samas oma varasematest kommentaaridest USA plaani kohta vastuseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski taotlusele saada kaugmaa tiibrakette Tomahawk rünnakuteks Venemaa tagalasse.

Varssavi julgeolekufoorumil kõneledes rõhutas Kellogg, et räägib ainult avalikest avaldustest lähtudes ja tal puudub siseteave otsustusprotsessi või selle tulemuse kohta, vahendas teisipäeval väljaanne Guardian.

Sellegipoolest tõi eriesindaja esile rakettide Tomahawk olulisust, nimetas neid väga täiuslikuks raketisüsteemiks ja ütles, et nende kasutamine muudaks iga sõja dünaamikat.

Lisaks märkis Kellogg, et USA keskendub Teise maailmasõja järgse Euroopa suurima maismaasõja peatamisele.

"See on tööstusliku võimsuse sõda sadade – mitte ühe või kahe tuhande, vaid sadade, paljude tuhandete – inimohvritega. Venelased lahkusid Afganistanist pärast 18 000 inimohvrit, meie lahkusime Vietnamist pärast 65 000 inimohvrit. Nüüd räägime rohkem kui miljonist tapetust ja haavatust mõlemal poolel. Seetõttu arvan, et see sõda tuleb kuidagi lõpetada," rõhutas eriesindaja.

Ukraina uudistekanal Unian teatas varem, et USA asepresident J.D. Vance kommenteeris samuti rakettide Tomahawk üleandmist Ukrainale. Asepresidendi andmetel ei ole Trump selle relvatüübi Ukrainale müümise kohta veel lõplikku otsust teinud.

Krõvõi Rihis rünnati värbajaid

Dnipropetrovski oblastis Krõvõi Rihis asuvas territoriaalses värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskuses rünnati neljapäeva hommikul avaliku teavitusürituse ajal sõjaväelasi, teatas keskus .

"Dokumentide kontrolli käigus võttis volitatud isikute poolt peatatud kodanik välja terariista ja vigastas kahte keskuse sõjaväelast ning põgenes sündmuskohalt. Vigastatud sõjaväelased toimetati kiiresti meditsiiniasutusse. Ühe haavatu seisund on raske," seisab teates.

G7 riigid lubasid suurendada survet Venemaa naftaekspordi piiramiseks

Seitsme juhtiva demokraatliku riigi grupi G7 rahandusministrid teatasid pärast kolmapäeval peetud veebikohtumist, et astuvad samme Venemaa sõjapidamisvõime kriitiliseks vähendamiseks, sealhulgas naftatulude kärpimiseks.

"Venemaa pidevad eskaleerivad tegevused, sealhulgas NATO õhuruumi rikkumised, sagenevad rünnakud tsiviilisikute vastu ning valitsus- ja diplomaatiliste hoonete kahjustamine Ukrainas, on vastuvõetamatud ja õõnestavad rahu saavutamise püüdlusi," öeldi G7 rahandusministrite avalduses.

Selles teatati, et G7 ministrid leppisid kokku ühistes meetmetes, et suurendada survet Venemaale sõja lõpetamiseks Ukrainas. See hõlmab ka Venemaa nafta ostjate mõjutamist.

Rahandusministrite avalduses öeldakse, et G7 hinnangul on saabunud aeg meetmete oluliseks ja koordineeritud eskaleerimiseks, et tugevdada Ukraina vastupanuvõimet ja vähendada kriitiliselt Venemaa suutlikkust sõda jätkata.

"Me töötame välja laia valiku võimalusi Ukraina rahaliste vajaduste rahuldamiseks ja tagamaks, et Venemaa ei saa endale lubada ootamist. <…> Me leppisime kokku, et nüüd on aeg suurendada survet Venemaa naftaekspordile, mis on nende peamine tuluallikas. Me võtame sihikule need, kes jätkavad Venemaa nafta ostmise suurendamist pärast tema sissetungi Ukrainasse, ja need, kes hõlbustavad keelust kõrvalehoidmist," teatasid rahandusministrid.

Nad nõustusid ka vajaduse suhtes kehtestada tariifid ja piirangud, sealhulgas Venemaa kütusteekspordile, et vähendada Venemaa tulusid.

"Me võtame konkreetseid meetmeid, et oluliselt vähendada ülejäänud importi Venemaalt, sealhulgas süsivesinike importi, eesmärgiga see järk-järgult kaotada. Samuti kaalume tõsiselt kaubandusmeetmeid ja muid piiranguid riikidele ja organisatsioonidele, kes aitavad rahastada Venemaa sõjategevust, eriti Venemaa naftast saadud rafineeritud toodetele," jätkati avalduses.

Venemaa ründas droonidega Odessat ja sealset raudteetaristut

Vene okupatsioonivägi korraldas ööl vastu neljapäeva Odessale droonirünnaku, mis tabas raudteedepood ja vigastas vedurijuhti.

Portaali Unian korrespondendi sõnul käivitati Odessa oblastis umbes kell kaks öösel õhuhäire. Varsti pärast seda kostis erinevatest linnaosadest plahvatusi. Kohalike elanike sõnul nähti "suurt tulekahju".

Hommikul teatas Ukraina ülesehitamise asepeaminister ning Ukraina kogukondade ja territooriumide arendamise minister Oleksi Kuleba, et vaenlane on rünnanud muuhulgas Ukraina riiklikku raudteeoperaatorit Ukrzaliznõtsijat.

"Järjekordne raske öö Ukrainale. Massiivsed rünnakud Odessale ja selle ümbrusele ning Kiievi oblastile – kümned droonid tabasid rahumeelseid asulaid. Vaenlane ründab ka Dnipropetrovski oblastit ja Zaporižžjat," kirjutas ta Telegramis.

Tema sõnul algatasid venelased kolmapäeva õhtul ulatusliku pommirünnaku Odessa Ukrzaliznõtsja depoo vastu. Selle tagajärjel sai üks rongijuht šrapnellhaavu ja praegu osutatakse talle kogu vajalikku arstiabi.

Minister märkis ka, et löögid tabasid põhjapoolsete piiriäärsete asulate raudteetaristut, eriti Konotopis. Rongid peatusid ründetsoonist ohutus kauguses, kuid hommikuse seisuga oli liiklus taastunud ja kontaktõhuliinid parandatud.

Kuleba sõnul hilines rünnaku tõttu mõni rong Tšernihivi ja Sumõ liinil.

Odessa oblasti päästeteenistuse peavalitsuse pressiteenistuse teatel põhjustas tabamus tulekahju, mis on juba kustutatud. Lisaks depoole said kahjustada ka ühe eramu katus ja aknad. Päästjate sõnul sai vigastada kaks inimest – üks mees depoos ja teine ​​eramus.

Tulekahju kustutas üle viiekümne päästja ning kasutati üle kümne erivarustuse ühiku.

Ukraina rahvasaadik: Vene nafta- ja gaasitaristust on üle 30 protsendi rivist väljas

Ukraina kaitsejõud on andnud lööke ja rivist välja löönud üle 30 protsendi Venemaa nafta- ja gaasitaristust, teatas Ukraina parlamendi riikliku julgeoleku-, kaitse- ja luurekomitee liige parlamendisaadik Fedir Venislavskõi.

Rahvasaadiku sõnul põhjustavad Ukraina toodetud kaugmaasüsteemid Venemaale märkimisväärseid kaotusi.

"Viimase teabe kohaselt on hävitatud üle 30 protsendi vaenlase nafta- ja gaasitöötlemisvõimsusest," ütles Venislavskõi.

Parlamendisaadik rõhutas, et selline taktika võib sundida Venemaad sõda lõpetama. Lisaks sunniksid kaugmaarelvad, mida Ameerika Ühendriigid on lubanud anda, Venemaad veelgi enam õiglase rahu üle läbirääkimisi alustama.

"Soovitaksin oodata neid Ühendriikides toodetud kaugmaasüsteeme, mis võimaldavad meil anda lööke vaenlase sihtmärkide pihta 1000–2000 kilomeetri kaugusel. Esialgsed kokkulepped saavutati Ukraina ja Ühendriikide presidentide vahelistel kohtumistel," ütles seadusandja.

FT: Patriot süsteemid muutuvad Ukrainas üha ebatõhusamaks

Venemaa viimaste kuude laastavad rünnakud Ukrainale näitavad, kuidas Moskva on oma rakette Ukraina õhutõrje vältimiseks modifitseerinud, ütlesid Ukraina ja Lääne ametnikud ärilehele Financial Times (FT).

Nende sõnul oli sel suvel Ukraina droonitootjate vastu suunatud pommitamiskampaania selge näide sellest, kuidas Venemaa on täiustanud oma ballistilisi rakette, et USA õhutõrjesüsteemidele Patriot tõhusamalt vastu astuda.

Ametnikud lisasid, et tõenäoliselt on Venemaa modifitseerinud oma mobiilset raketisüsteemi Iskander-M, mis laseb välja kuni 500-kilomeetrise lennuulatusega rakette, ning õhust tulistatavaid ballistilisi rakette Kinžal, mis suudavad lennata kuni 480 kilomeetri kaugusele.

"Raketid järgivad praegu tüüpilist trajektoori, seejärel muudavad kurssi ja sukelduvad järsu nurga all või sooritavad manöövreid, mis ajavad segadusse ja väldivad Patriot-tüüpi püüdurrakette," märkis FT.

Nagu rõhutas üks endine Ukraina ametnik, on see Venemaa jaoks mängumuutja. Kiiev seisab silmitsi ka USA õhutõrje püüdurrakettide tarnimise aeglustumisega.

Londonis asuv teabevastupanukeskus märkis Ukraina õhujõudude andmetele tuginedes, et suvel paranes Ukraina suutlikkus Vene ballistilisi rakette tõrjuda, ulatudes augustis 37 protsendini, kuid langes septembris kuue protsendini, hoolimata väiksemast rakettide arvust.

Kolmapäeval teatasid Ukraina õhujõud, et kõik neli vaenlase raketti Iskander-M jäid õhukaitsele kättesaamatuks ning need tabasid oma sihtmärke.

"Sel suvel on raketid Kiievis ja selle ümbruses tõsiselt kahjustanud vähemalt nelja droonide tootmise üksust, väidavad Ukraina praegused ja endised ametnikud. Ametnike sõnul puudutab see 28. augustil toimunud rünnakut Türgi droone Bayraktar tootva tehase vastu," lisas Financial Times.

Kahe ametniku sõnul olid kaks rünnaku käigus tulistatud raketti sihitud droonide komponente kavandava ja tootva ettevõtte kontorite pihta. Vene raketid kahjustasid ka läheduses asuva EL-i delegatsiooni ja Briti Nõukogu kontoriruume.

Väljaanne märkis, et Patriotid on Ukraina arsenalis ainsad, mis suudavad tulistada alla Vene ballistilisi rakette. Üks Lääne ametnik märkis, et vaenlase rakettide moderniseerimise esimene märk oli nende tõrjumise tõhususe märgatav langus.

Samas väidab USA kaitseluureagentuuri (DIA) eriinspektori koostatud aruanne, et ukrainlastel on probleeme Patriotide kasutamisel.

"Ukraina relvajõududel on olnud raskusi Patriot õhutõrjesüsteemide järjepideva kasutamisega Moskva ballistiliste rakettide vastu Venemaa hiljutiste taktikaliste täiustuste tõttu, eriti nende tõttu, mis võimaldavad rakettidel muuta trajektoori ja sooritada tavapärase ballistilise trajektoori järgimise asemel manöövreid."

Aruandes mainiti ka 28. juuni Venemaa rünnakut, mille käigus Venemaa lasi välja seitse ballistilist raketti, millest Ukraina tulistas alla vaid ühe, ning 9. juuli rünnakut 13 raketiga, millest Kiiev hävitas seitse.

Lääne ja Ukraina ametnikud teatasid, et Ukraina jagab teavet süsteemi Patriot kasutamise kohta Pentagoni ja USA õhutõrjesüsteemide tootjatega.

"Süsteemi Patriot toodab Virginia ettevõte Raytheon ja selle süsteemi püüdurrakette Marylandi ettevõte Lockheed Martin. Neid andmeid kasutatakse vajalike uuenduste tegemiseks, et pidada sammu Venemaa taktika muutumisega, kuid ühe ametniku sõnul jäävad need täiustused sageli Moskva arenevast taktikast maha," rõhutas väljaanne.

Analüütikud usuvad, et Venemaa rakettide jõudluse suurenemise põhjuseks on tõenäoliselt tarkvarauuendused. Eelkõige märkis Oslo ülikooli raketiuurija Fabian Hoffmann, et tootjad analüüsivad jõudluse parandamiseks vaheltvõtmisandmeid korrapäraselt. Tema hinnangul teeb Venemaa tõenäoliselt sama.

Hoffmanni sõnul suudab Iskander-M lõppfaasis üsna ägedalt manööverdada. Kallite riistvaramuudatuste asemel võivad juhtimissüsteemide kohandused panna raketi enne sihtmärgi tabamist kiiresti manööverdama ja seejärel järsult sukelduma, muutes Patriot-raketil selle jälitamise ja sihtimise raskemaks.

"Lõppfaasi järsem trajektoor on midagi, mida saab raketti programmeerida," rõhutas Hoffmann.

Ukraina lasi alla 53 Vene drooni, 31 tabas sihtmärke kuues paigas

Ukraina õhutõrje tulistas viimase ööpäeva jooksul alla Venemaa välja lastud 86 ründedroonist 53, aga 31 vaenlase drooni tabas kuues kohas sihtmärke, teatasid Ukraina relvajõudude õhujõud neljapäeva hommikul.

"Esialgsetel andmetel tulistas õhutõrje alla või surus maha kella 9.00 seisuga riigi põhja-, lõuna- ja idaosas 53 vaenlase Shahed, Gerbera ja muud tüüpi drooni," seisis avalduses.

Kokku ründas vaenlane ööl vastu neljapäeva 86 Shahed, Gerbera ja muud tüüpi drooniga Brjanski, Orjoli, Primorsko-Ahtarski ja Millerovo suunast.

Õhurünnak tõrjuti Ukraina kaitseväe lennukite, elektroonilise sõja üksuste, droonide ja mobiilsete tuleüksuste abil.

Samas tabas 31 ründedrooni kuues paigas.

Ukraina: Vene rünnak jättis Tšornobõli tuumajaama vooluta

Venemaa suurtükirünnak jättis vooluta Tšornobõli tuumajaama kaitsekatte, mis katab 1986. aasta tuumakatastroofis hävinenud jaama osa, teatas kolmapäeval Ukraina energeetikaministeerium.

"Ülepinge tagajärjel jäi vooluta uus kaitsekate ehk võtmetähtsusega rajatis, mis isoleerib Tšornobõli tuumaelektrijaama hävinenud neljanda energiaploki ning takistab radioaktiivsete materjalide sattumist keskkonda," teatas ministeerium.

Ta lisas, et eksperdid püüavad taastada kaitsekattes elektrivarustust.

Ukraina energeetikaministeerium ei täpsustanud, millised võivad olla katkestuse tagajärjed.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Ukraina energiataristut ründavat Venemaad selles, et see on ohuks ülemaailmsele julgeolekule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 112 460 (võrdlus eelmise päevaga +980);

- tankid 11 224 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 296 (+2);

- suurtükisüsteemid 33 336 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1507 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1224 (+0);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 65 823 (+271);

- tiibraketid 3790 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 303 (+29);

- eritehnika 3979 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.