Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 7. oktoobril kell 20.34:

- Ukraina püstitas Tjumeni naftakäitist rünnates uue kaugusrekordi;

- Ukraina rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb juba teist päeva;

- Ukraina tabas haruldast Venemaa elektroonilise sõjapidamise jaama;

- Trump tahab teada, mida Ukraina Tomahawkidega teeks;

- Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakutes kaks inimest;

- Jermak: Ukraina sai Euroopalt julgeolekugarantiide eelnõu ettepaneku;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit.

Allikas: Venemaal Leningradi oblastis sõitis rööbastelt maha sõjavarustust vedanud rong

Ukraina sõjaväeluure (HUR) allikas ütles väljaandele The Kyiv Independent, et Venemaal Leningradi oblastis sõitis rööbaselt maha sõjavarustust vedanud rong. Allika sõnul toimus plahvatus Stroganovo-Mšinskaja raudteelõigul. Väidetavalt viisid operatsiooni läbi kohalikud partisanid. 

"Need erioperatsioonid vähendavad Venemaa logistilist ja sõjalist võimekust, kuna Venemaa Raudtee moodustab armee logistika selgroo," ütles HUR-i allikas. 

The Kyiv Independent ei saanud neid väiteid iseseisvalt kontrollida.

Ukraina teatas Dnipropetrovski oblastis asuva küla vabastamisest

Ukraina armee 141. mehhaniseeritud brigaad teatas, et vabastas Dnipropetrovski oblastis asuva küla. Pealetungi käigus langes ukrainlaste kätte vangi 50 Vene sõdurit, kaheksa okupanti sai surma, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina püstitas Tjumeni naftakäitist rünnates uue kaugusrekordi

Ukraina ründas esmaspäeva õhtul droonidega piirist 2000 kilomeetri kaugusel asuvat Tjumeni naftatöötlemistehast Venemaal, millega see on Ukraina relvajõudude kõige pikema maa taha tehtud õhurünnak käimasolevas sõjas.

Sotsiaalmeediakanal Special Kherson Cat vahendas teisipäeva õhtul, et tehast tabas vähemalt kaks drooni.

Tjumeni oblastivalitsuse infokeskuse teatel tuvastati Antipino linnaosas asuva rafineerimistehase territooriumil ja tehti kahjutuks kolm mehitamata õhusõidukit. Sündmuskohale saadeti kõik hädaabiteenistused.

Võimude väitel hoidis hädaabiteenistuste kiire reageerimine ära droonide detoneerimise, mistõttu ei põhjustanud juhtum ka inimohvreid ega vigastatuid. Samas öeldi ka, et plahvatusi ega tulekahjusid ei toimunud ning kõik piirkonna ettevõtted töötavad tavapäraselt ega ole tegevust peatanud.

Kohalike elanike teateid vahendanud ühismeediakanalite väitel toimus naftatöötlemistehase ümbruses siiski vähemalt kaks plahvatust, märkis väljaanne LIGA.net.

Explosions and drone strikes have been reported near a Russian oil refinery in Tyumen, with Russian officials claiming that three drones were "neutralized." The consequences remain unclear.

What is striking, however, is the distance involved — Tyumen is located some 2,000 km… pic.twitter.com/J4FSu8qbGd

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) October 6, 2025

Tjumeni naftatöötlemistehas (kuni 2021. aastani tuntud kui Antipinski naftatöötlemistehas) on Venemaa naftatöötlemistehas, mis asub Tjumeni linna tööstustsoonis, Antipino linnaosa lähedal. See asub Ukraina piirist enam kui 2000 kilomeetri kaugusel.

Kuigi rünnaku tagajärjed on veel teadmata, siis fakt, et Ukraina droonid läbisid üle 2000 kilomeetri, on ise oluline kirjutasid väljaande Defense Express ajakirjanikud, keda vahendas BNS.

Seni ulatus Venemaa sihtmärkide ründamise maksimaalne kaugus 1700 kilomeetrini, kui 2025. aasta augustis ründasid Ukraina relvajõud Komis asuvat Lukoil-Uhtaneftepererabotka tehast. 3. oktoobril rünnati aga Orski tehast, mis on umbes 1500 kilomeetri kaugusel Ukrainast.

"Samas tähendab 2000 kilomeetrine tegevusraadius, et suur osa Venemaast on nüüd [Ukraina] löögiulatuses ja mis kõige tähtsam – Nižni Tagili, Jekaterinburgi ja Tšeljabinski tööstuspiirkond. Piirkonda on alati peetud Venemaa sügavaks tagalaks," märkis Defense Express.

Väljaande sõnul on veel teadmata, milliseid vahendeid seekord kasutati.

Lisaks ei olnud Tjumen selliseks sündmuste arenguks üldse valmis, sest linnas ei kuulutatud välja õhuhäiret, rõhutas Defense Express.  

Ukraina on viimastel kuudel püüdnud hävitada Venemaa naftatöötlemisvõimsusi, et vähendada agressori teenitavat tulu naftatooteid välismaale müües.

Ukraina rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb juba teist päeva

Feodossia naftaterminal okupeeritud Krimmis põleb droonirünnaku tagajärjel juba teist päeva, teatas Ukraina partisanide infokanal Crimena Wind (Krimmi tuul) teisipäeval.

Fire at the oil depot in Feodosia has spread to other tanks, reports the monitoring group "Crimean Wind" citing satellite imagery data

On October 5, tanks in the northwest part of the oil depot and in the eastern part were on fire. Today, tanks in the northern part of the… pic.twitter.com/Doe7iwk4gp

— Beefeater (@Beefeater_Fella) October 7, 2025

"Feodossia naftaterminal põleb jätkuvalt. Kõige võimsam tulekahju on terminali kirdeosas," seisis Telegrami kanalis avaldatud teates.

Venemaa okupatsiooni ajal on Feodossia naftaterminali hallanud AS Marine Oil Terminal.

Mere ääres paikneva terminali ümberlaadimisvõimsus on umbes 12 miljonit tonni aastas ja see mahutab korraga 250 000 tonni naftasaadusi.

⚡️This is what the oil terminal looked like in temporarily occupied Feodosia — the fire was growing stronger

@blyskavka_ua pic.twitter.com/UipOUrYfOn

— BLYSKAVKA (@blyskavka_ua) October 6, 2025

Ukraina üksused ründasid Feodossia terminali ööl vastu esmaspäeva. Ukraina peastaap selgitas, et tegemist oli multifunktsionaalse kompleksiga nafta ja naftasaaduste ümberlaadimiseks raudteetsisternide, laevade ja maanteetranspordi vahel, mida kasutati okupatsiooniarmee varustamiseks. Pärast rünnakut puhkes terminalis ulatuslik tulekahju.

Lisaks puhkes esmaspäeval, 29. septembril suur tulekahju ka Feodossia naftatöötlemistehases. Ametlikult põhjustas selle keevitusprotseduuride rikkumine, kuid enne seda oli teatatud lennukite ja droonidega seotud ohtudest.

Ukraina tabas Vene haruldast elektroonilise sõjapidamise jaama

Ukraina relvajõud hävitasid Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi, mis oli võimeline segama maapealset raadiosidet kuni 25 kilomeetri kauguselt.

Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väejuhatuse üksus hävitas okupeeritud Luhanski oblastis Venemaa elektroonilise sõjapidamise jaama Žitel, teatas Ukraina armee pressiteenistus. Nemesise rügemendi sõdurid viisid operatsiooni läbi koos Ukraina riikliku piirivalve üksuse õhuluurega, lisati samas.

Sõjavägi märkis, et Venemaa automaatne segamisjaam Žitel on haruldane ja kallis sihtmärk, mis maksab umbes 10 miljonit eurot. Alates täiemahulise sissetungi algusest on visuaalselt kinnitatud vaid 23 sellise vaenlase süsteemi hävitamist.

Žitel on keeruline ja multifunktsionaalne süsteem. Tehniliste andmete kohaselt suudab see segada maapealset raadiosidet kuni 25 km kauguselt ja lennuvahendite sidet kuni 50 km kauguselt.

Jaam tuvastab raadiosignaalide allikaid ja määrab nende koordinaadid, segab satelliitsidet, GPS-navigatsiooni ja GSM-tugijaamu.

Vene relvajõud võtsid  Žiteli jaamad kasutusele 2008. aastal.

Trump tahab teada, mida Ukraina Tomahawkidega teeks

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et tahaks teada, mida Ukraina kavatseb USA-lt saadavate rakettidega Tomahawk teha, enne kui nõustub neid tarnima, sest ta ei taha Venemaa sõda Ukraina vastu eskaleerida.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on palunud USA-l müüa Tomahawke Euroopa riikidele, kes oleksid nõus neid Ukrainasse saatma.

Tiibrakettide Tomahawk lennukaugus on kuni 2500 kilomeetrit, mis asetab Ukraina löögiulatusse ka Venemaa pealinna Moskva, kui need Kiievile antakse.

Venemaa president Vladimir Putin ütles pühapäeval avaldatud videoklipis, et kui Washington tarnib Ukrainale Tomahawke pikamaarünnakuteks sügavale Venemaale, viiks see Moskva suhete hävimiseni Washingtoniga.

Kui Valge Maja ajakirjanikud Trumpilt küsisid, kas ta on otsustanud Ukrainale Tomahawke tarnida, ei välistanud Trump seda ja ütles, et on selles küsimuses mõneti otsuse juba teinud, kuid lisas: "Ma arvan, et tahan teada saada, mida nad nendega teevad," ütles ta. "Kuhu nad neid saadavad? Ma arvan, et peaksin selle küsimuse ise esitama."

"Ma esitaksin mõned küsimused. Ma ei püüa seda sõda eskaleerida," lisas ta.

Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakutes kaks inimest

Kaks inimest sai surma ja 18 viga Venemaa rünnakus Hersoni oblastile, teatas sealse sõjaväelise administratsiooni juht Oleksandr Prokudin teisipäeval.

Prokudin kirjutas Telegramis, et Venemaa agressiooni tagajärjel hukkus üks inimene, veel 18 sai vigastada, neist kolm last. Hiljem ta lisas, et Hersoni Dnipro linnaosas hukkus veel ka 67-aastane mees.

Sumõ oblasti sõjakuberner Oleh Hrõhorov teatas samal ajal, et vaenlane ründas taas droonidega tsiviiltaristut ning kolm inimest sai viga.

Jermak: Ukraina sai Euroopalt julgeolekugarantiide eelnõu ettepaneku

Ukraina on oma Euroopa partneritelt saanud julgeolekutagatiste eelnõu ettepaneku, teatas esmaspäeval Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak.

"On palju üksikasju, mida tuleb veel meie partneritega arutada. Kuid täna on juba olemas meie Euroopa partnerite julgeolekugarantiide eelnõu. See on väga oluline," sõnas Jermak.

Samal ajal märkis ametnik, et terviklik tagatiste pakett Euroopalt ja Ameerika Ühendriikidelt muudaks tulevase Venemaa agressiooni võimatuks. Jermaki sõnul on see üks peamisi asju, mille kallal president Volodõmõr Zelenski ja tema meeskond praegu töötavad.

Jermak rõhutas, et Ukrainal on negatiivne kogemus Budapesti memorandumi ja teiste ebaõnnestunud lepingutega. Ametnik toonitas, et praegu on Ukraina uue julgeolekuarhitektuuri ehitamise keskmes mitte ainult Euroopa, vaid ka kogu maailma jaoks.

"Ukraina on täna ka tehnoloogiakeskus ja eriti selles, mis puudutab uusi relvi. Sõda on muutunud – see saab olema täiesti teistsugune ja on juba täna teistsugune. Ja meie mõistame paremini kui keegi teine maailmas, kuidas kaasaegsed relvad täna toimivad. Ukraina sõdalastest on nüüd saanud parimad eksperdid," rääkis Jermak.

Zelenski ütles eelmisel nädalal, et töö Ukraina julgeolekutagatistega tuleb lõpule viia, kuid tegelikke julgeolekutagatisi väärib iga Euroopa riik. Zelenski esines seetõttu ettepanekuga laiendada kõiki tõhusaid mudeleid aja jooksul teistelegi Euroopa riikidele.

"Ukraina julgeolekutagatised saavad hakata toimima juba praegu. Need toetavad otseselt meie sõjaväge. Kuid üldiselt väärib tegelikke julgeolekutagatisi iga Euroopa riik. Julgeolekutagatiste mudel, mis toimib meie jaoks, peab toimima ka teie puhul. Ja me teeme ettepaneku laiendada kõiki tõhusaid mudeleid aja jooksul teistele," ütles Zelenski oma kõnes Euroopa poliitilise kogukonna tippkohtumise plenaaristungil, mis toimus Kopenhaagenis.

President rõhutas ka Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikide toetamise olulisust nende teel Euroopa Liitu.

"Me vajame tegelikku edu. Ukraina on sõelumise lõpule viinud. Oleme valmis avama esimese klastri ja seda tuleb teha täpselt kokkulepitud viisil," lisas president ja märkis, et see tugevdab üldist olukorda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 117 360 (võrdlus eelmise päevaga 1020);

- tankid 11238 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 313 (+14);

- suurtükisüsteemid 33 493 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1516 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1224 (+1);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 67 564 (+338);

- tiibraketid 3841 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 575 (+79);

- eritehnika 3973 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.