Kui juunis usaldas (usaldab täielikult või pigem usaldab kokku) riigikogu 36 protsenti, siis septembris 29 protsenti.

Valitsust usaldas juunis 37 protsenti, septembris 30 protsenti.

Presidenti usaldas juunis 67 protsenti, septembris 65 protsenti. Langus oli väike, kuid suurem oli langus nende vastajate hulgas, kes presidendi institutsiooni täielikult usaldavad (juunis 30 protsenti, septembris 21 protsenti).

Uuringust ilmnes ka, et eestlastest vastajad usaldavad poliitilisi institutsioone rohkem kui muust rahvusest vastajad.

Kõige suurem erinevus on suhtumises presidendi institutsiooni, mida usaldab 76 protsenti eestlastest ja vaid 44 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Riigikogu usaldab eestlastest 33 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 22 protsenti.

Valitsuse usaldus eestlaste seas oli 33 protsenti ja muust rahvusest vastajate seas 22 protsenti.

Vseviov: inimesed võõranduvad poliitikast üldse

Ajaloolane David Vseviov ütles ERR-i venekeelsele portaalile uuringutulemusi kommenteerides, et usalduse langus avalike institutsioonide vastu ei peegelda lihtsalt rahulolematust valitsuse poliitikaga, vaid palju ohtlikumat suundumust: inimeste võõrandumist poliitikast üldse.

Vseviovi sõnul tajuvad enamik inimesi poliitikuid ja parteisid emotsionaalselt, süvenemata nende programmidesse ja tegelikesse tegudesse. Selle tulemusel kaotavad nii valitsus kui ka opositsioon toetust ning poliitika ise muutub võõraks.

Ta kommenteeris ka presidendi suhtes valitsevat kõrget usaldust võrreldes valitsuse ja riigikoguga: "President räägib otse rahvaga, kuid temast sõltub vähe. Näiteks ei tõsta ta makse ega langeta otsuseid – seepärast suhtuvad inimesed temasse positiivsemalt."

Suhtumine KOV-idesse, kaitseväkke, politseisse- e-valimistesse

Kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas on rahul 54 protsenti ja ei ole rahul 35 protsenti.

Tallinnas on omavalitsuse juhtimisega rahul 57 protsenti ja ei olnud rahul 27 protsenti vastanutest.

Kõige rohkem ollakse omavalitsuse juhtimisega rahul Põhja-Eestis (60 protsenti) ja kõige vähem Kirde-Eestis (39 protsenti).

Küsitlusest selgus, et kaitseväge usaldas 73 protsenti ja politseid 81 protsenti.

Suhtumises politseisse ei olnud eestlaste ja muust rahvusest vastajate arvamused väga erinevad – eestlastest usaldas 84 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 76 protsenti.

Kaitseväe usalduse küsimuses aga vaated rahvuse pinnal lahknevad palju rohkem. Eestlastest vastajatest usaldas kaitseväge 85 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga vaid 49 protsenti.

E-valimisi usaldab (usaldab täielikult + pigem usaldab) 54 protsenti ja ei usalda 42 protsenti (ei usalda üldse + pigem ei usalda).

Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel küsitluse läbi vahemikus 17.–21. september ning sellele vastas 1265 inimest vanuses 15+. Küsitlus viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil ja sellega saab lähemalt tutvuda siin.