Muuhulgas viitab ELL petitsioonis, et uus eelnõu seab halba olukorda hoiukodude võrgustikuna tegutsevad loomakaitsjad. Hoiukodude võrgustik tähendab, et erinevalt loomade varjupaigast pole sellisel ühingul oma hoonet, vaid ta suunab loomi, peamiselt kasse, edasi hoiukodudesse.

ELL tõlgendab eelnõus öeldut, et rangete nõuetega varjupaiga tegevusloa peavad seaduse jõustumisel taotlema kõik ühingud, kes tegelevad hulkuvate loomade päästmisega, sealhulgas ka need, kes tegutsevad hoiukodude võrgustikus.

"Kõik hulkuvate loomadega tegelevad ühingud surutakse "varjupaiga" raamidesse ja kohustatakse rajatisepõhistele nõuetele – ruumid, kohapealne veterinaar, bioturvalisuse nõuded. See nõue ei sobi hoiukoduvõrgustikel põhineva mudeliga, on sellist mudelit kasutavate organisatsioonide suhtes ebamõistlik ja võib kaasa tuua paljude loomi päästvate MTÜ-de tegevuse seiskumise, sest täna tuginevad kümned organisatsioonid hulkuvate loomade päästmisel hoiukodude võrgustikule ning puuduvad ressursid varjupaigale seatud nõuete täitmiseks," kirjutati petitsioonis.

Hoiukodude võrgustiku MTÜ Tartu Kassikaitse juht Merle Aruoja on üks neist, kes kirjutas alla Eestimaa loomakaitse liidu petitsioonile.

"Nii palju kui mina eelnõust välja lugesin, siis nii ruumiliste nõuete kui ka veterinaari olemasolu tagamine pole enamikule hoiukodudele võimalik," sõnas Aruoja.

"Meie elame ainult annetustest ja palgalisi töötajaid ei ole. Annetusi jätkub vaevalt nende ravikuludeks ja hooldus- ja halduskuludeks loomadele. Me ei saa mitte midagi lubada sellist endale," rääkis Aruoja.

Aruoja sõnul on mõned hoiukodud ja võrgustikud veel viletsamas seisus kui nemad. "Mõnes maakonnas on need paari eraisikuga, kes seda veavad ja on meist kindlasti väiksemaid. Meie oleme juba 17 aastat tegutsenud ja Tartu on ikkagi linn ja meil on vabatahtlikke ja annetajaid, aga maakohtades on palju viletsam," rääkis Aruoja.

Aruoja ütles, et neil on kasse väga raske kliinikutesse saada. "Kliinikud on väga hõivatud, väga palju on patsiente. Mõnel päeval pole meil ka traumakassi kuskile panna – ükski kliinik ei võta, aga maaülikooli kliinik on jälle ülikallis, pole lihtsalt meil võimalik sinna alati minna," sõnas Aruoja.

Aruoja petitsioonile väga ei looda. "See läheb prügikasti. Aga ma loodan, et kaine mõistus ja hea süda võidavad," ütles Aruoja.

Samal ajal on loomakaitseorganisatsioonide koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Eesti loomakaitse selts, Loomus, MTÜ Rõõmsad Hüpped ja Varjupaikade MTÜ seisukohal, et loomakaitseseaduse eelnõu ümber on tekkinud rohkem asjatut hirmu ja väärarusaamu kui sisulist ja loomi aitavat arutelu.

Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuhi Anni Anete Mõisamaa sõnul pole nad ELL-iga tülli läinud, kuid tunnistab, et neil on eelnõust eri arusaamad. "Me näeme, et eelnõus on loomadele palju positiivset muutust, mida on oodatud juba kümme aastat. Eelnõu peatamist me ei soovi," lausus Mõisamaa.

ELL-il soovitas Mõisamaa pöörduda seaduse tegijate poole, mitte petitsioone kasutada. ELS on konsulteerinud ministeeriumiga ja neile ei jäänud muljet, et seaduse kehtima hakkamisel tuleks hakata massiliselt hoiukodude baasil töötavaid võrgustikke sulgema.

"Meie ei lugenud ka seadusest välja,et peaks olema palgal veterinaar. Meil on ministeeriumist info, et piisab sellest, et võrgustikul on koostöökliinik selles piirkonnas, kus ta tegutseb," lausus Mõisamaa.

Teiseks kohaks, kus ELL-i ja ELS-i seiskohad lahku lähevad, on loomade eutaneerimine.

ELL kritiseerib, et eutanaasia otsustusõigus liigub omanikult veterinaararstile ja leiab, et see lubaks varjupaigas looma hukata kohe, seda ka juhul, kui looma seisund ei kinnita eutanaasia vajadust.

"Eelnõu lubab veterinaaril otsustada eutanaasia ka omaniku tahte vastaselt ning hulkuva looma puhul kohe, ilma senise kahenädalase kaitsetähtajata," kirjutatakse petitsioonis.

ELS aga leiab, et tegemist on positiivse muudatusega, mis aitaks ära hoida loomade asjatuid kannatusi.

"Meieni jõuab sageli infot, kus loomal tuleks lasta minna, kuid veterinaar ei taha või ei julge seda otsust üheselt välja öelda ning emotsionaalselt väga raskes olukorras omanik ei suuda ratsionaalselt otsustada, mistõttu lastakse loomal edasi piinelda. Loomaarsti professionaalne ja üheselt mõistetav hinnang oleks loomaomanikule raske otsuse vastuvõtmisel tänuväärseks toeks," sõnas Mõisamaa.

Mõisamaa lisas, et veterinaar ei saa eutaneerida looma tema tervislikust olukorrast tingitud põhjuseta. "Olulisel kohal on dokumenteerimine ja kui tõesti leiduks arst, kes põhjendamatult loomi hukkaks, kaasneksid sellega tagajärjed," lisas ta.

ELL ütles, et nende juristid on väga põhjalikult seaduseelnõu uurinud ega mõista, miks ELS seaduseelnõu toetab.

"Võibolla on nende hulgas rohkem teoreetikuid kui praktikud. Oluline on ka märkida, et seletuskiri ja eelnõu on erinevad, aga seaduse aluseks võetakse eelnõu," lausus Kristi Metsa ELL-ist.

Põllumajandusminister Henrik Terras (Eesti 200) nentis, et hoiupaikade küsimuses on mõningane segadus tekkinud. "Seetõttu oleme ka need ettepanekud vastu võtnud ja teeme ka ümarlaua, et selgitada ja arvestada ka nende ettepanekutega. Kindlasti, kui ei ole MTÜ-l enda kinnistut, kus nad tegutsevad, vaid kasutatakse hoiukodusid, siis need reeglid seal ei kehti," sõnas Terras.

"Seal kehtivad elementaarsed reeglid - liivakastid, toitlustamine, loomade piirarv ruumis ja varjumiskoht. Aga juhul, kui on kindel koht, kus hoitakse loomi, on ka mingi kinnistu, siis need peavad vastama elementaarreeglitele. Need reeglid ei ole nii karmid ja enamus MTÜ-d nendele reeglitele ka vastavad," selgitas minister.

ELL-i petitsioon "Peatame loomavaenuliku eelnõu ja nõuame loomade heaolu arvestavaid seadusemuudatusi" on kogunud 14 141 allkirja ja liigub edasi riigikogusse.