EKRE pressiesindaja saadetud teate kohaselt rikuti Riigi Valimisteenistuse (RVT) 29. ja 30. septembril läbi viidud proovihääletusel ja elektroonilisel hääletusel võtmete loomise käigus teenistuse enda poolt kehtestatud turvaprotokolli, lubades võtmete kasutajatel protsessi käigus ruumist lahkuda.

Pressiteate kohaselt loob RVT seaduse järgi "avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme" ja "enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise".

Häälte avamise võtme osakute talletamiseks mõeldud kiipkaarte ja võtme kasutamiseks mõeldud opsüsteemi sisaldavat välist kõvaketast tuleb väljaspool kasutamist hoida turvakleebisega pitseerituna. See on vajalik, et kõrvalised isikud ei saaks kiipkaartidel olevatele võtmeosakutele ligipääsu või kui see juhtub, siis on see rikutud turvakleebise järgi tuvastatav.

Samas eirasid aga valimiskomisjoni liikmed EKRE hinnangul turvakleebise nõuet, tehes võimalikuks antud häälte dekrüpteerimiseks vajalike kiipkaartide manipuleerimise.

"Riigikogu konverentsisaalis 30. septembril läbi viidud proovihääletusel kontrollis audiitor üle võtmehoidjate kiipkaartide turvakleebised ja eemaldas need kasutamiseks, kuid proovihääletusel antud häälte dekrüpteerimise järel võtsid valimiskomisjoni liikmed Olari Koppel, Ingrid Kullerkann, Sirje Kaljumäe, Epp Hannus ja Airi Mikli pärast kiipkaartide kasutamist kaardilugejas need endaga konverentsisaali kaasa, kus kiipkaardid olid 15-minutise ajavahemiku jooksul turvakleebisega kaitsmata kujul. Seda tegid valimiskomisjoni liikmetest võtmehoidjad hoolimata RVT töötaja ja e‑hääletuse rakkerühma juhi Indrek Leesi eelnevalt antud selgest juhisest pärast kiipkardi kasutamist kaardilugejas minna uuesti pitseerimisele," kirjeldas erakond oma pressiteates. "Sellega on loodud olukord, kus loodud võtmed on kompromiteeritud. Võtmetoimingute sellise korralduse juures on nende turvalisus üksnes näiline. Praktikas tähendab see võimalust, et neid on kopeeritud või rikutud. Selle tagajärjel on võimalik kõrvalistel isikutel saada ligipääs valijate andmetele ja konkreetse valija valimiseelistusele, samuti on loodud võimalus, et kopeeritud võtmetega saab tekitada nö ametlikult kinnitatud valimistulemusi, mida pole võimalik eristada VTK enda poolt allkirjastatud valimistulemustest," leidis EKRE.

"Olukorda halvendab võrreldes varasemate valimistega veelgi lohakam turvaprotseduuride rakendamine. Kuigi häälte avamise võtme loomisel, osakuteks jagamisel ja nende kiipkaartidele salvestamisel lubab võtmerakendus määrata kaardi kasutajale PIN-koodi, siis seda ei tehtud ja seetõttu on kolmandatel isikutel võimalik lugeda kiipkaartidelt häälte avamise võtmeosakuid välja füüsilise ligipääsu korral kiipkaardile ka võtmehoidja teadmata. Üldteada on ka tõsiasi, et tehnoloogiliselt on võimalik kaarte lugeda ja kopeerida ka distantsilt," lisas EKRE.

"Kui varasemalt oli võetud eesmärgiks, et viiakse läbi võtmeprotseduurideks kasutatava riist- ja tarkvara tarneahela kontroll avalike ettevalmistavate toimingute käigus, siis on sellest nüüdseks täielikult loobutud. Samamoodi oli elektroonilise hääletuse algses turvamudelis võtmehaldusel nõutud riistvaralise turvaseadme kasutamine, kuid ka sellest nõudest loobutud," märkis EKRE.

Teiseks tõi EKRE välja, et Vabariigi Valimiskomisjoni tunnistas oma koosolekul 9. oktoobril 2025 kehtetuks oma otsused nr 94 ja 95, mis olid vastu võetud 9. veebruaril 2024. "Kaebajale teadaolevalt toimub praegu elektrooniline hääletamine ilma seaduses ette nähtud kehtivate tehniliste nõueteta. See tähendab, et elektroonilist hääletamist viiakse läbi ilma kehtiva korrata," rõhutas EKRE oma pöördumises.

Sellega seoses teatas EKRE, et taotleb elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ning seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.

"Leiame, et praegusel kujul läbi viidav elektrooniline hääletamine riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi," ütles EKRE esimees Martin Helme lõpetuseks.

Koitmäe: kõik võivad kaebusi esitada

Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles kolmapäeval "Vikerhommikus" juhtumit kommenteerides, et tema toimunus rikkumist ei näe.

"Jutt käib proovihääletamisest ehk siis enne valimisi tehakse üks lõplik test ja testitakse seejuures ka häälte avamise võtme toimimist," rääkis ta. "See võti on jaotatud valimiskomisjoni liikmete ja valimisteenistuse teenistujate vahel. Ja selle testi käigus siis need võtmed, mis anti neile üle päev varem pitseeritult, avatakse pitseeringu alt ja neid kasutatakse häälte avamiseks. See on kõik üks toiming ja pärast seda need kleebitakse kinni. Ehk siis on tõsi, et need olid avatud või pitseri alt väljas, aga see oligi selle toimingu tegemise jaoks vajalik," kirjeldas ta.

Küsimusele, kas see kaebus võib lähtuda soovist valimistulemusi mõjutada, vastas Koitmäe: "No eks igaüks võib valimistoiminguid vaidlustada, kui ta tunneb, et need ei ole läbi viidud korrektselt või leiab, et tema õigusi on rikutud. Eks me saame kaebusi elektroonilise hääletamise korralduse kohta regulaarselt, sel aastal on neid olnud isegi päris palju juba enne valimisi ja eks need siis Vabariigi Valimiskomisjon vaatab kõik läbi."