OSCE/ODIHR ekspertgrupp külastas Eestit e-valimiste süsteemi uurimiseks tänavu veebruaris, seda riigikogu juhatuse liikme Arvo Alleri (EKRE) palvel. Aller palus hinnata e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Toona ütles ta, et ootab selgust valimiste ühetaolisuse ja läbipaistvuse põhimõttes ning kuidas see kajastub e-valimistes.

Raporti eesmärk oli hinnata elektroonilise hääletamise seadusandlikku raamistikku ning kas see vastab valimiste põhiprintsiipidele, e-hääletamise tehnilist korraldust see ei käsitlenud. 

Pärast e-hääletamise kasutuselevõtmist on ODIHR vaadelnud riigikogu valimisi viiel korral.

Raportis annab ODIHR rea soovitusi e-valimistega seonduvaks teavitustööks, e-valimisi puudutava täpsustamiseks seadusandluses ning usaldusväärsuse tagamiseks avalikkuse kaasamiseks.

Näiteks tehes tulevikus muudatusi e-valimisi puudutavas seadusandluses, tuleks raporti kohaselt pidada sellele eelnevalt avalikku arutelu, kaasates sellesse erinevate valdkondade eksperte. Ühtlasi peaks tugevdama hääletamise salajasust tagavaid kaitsemehhanisme, tegema hääletamise salajasuse osas teavitustööd ning panema seadusega paika kindlad rollid valimiskomisjonile, valimisteenistusele ja riigi infosüsteemi ametile (RIA), kuidas võimalike turvariskide korral käituda.

Kui detailseks peaks seadus minema?

Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkis saates "Uudis+", et viimastel riigikogu valimistel hindas OSCE ka e-valimiste tehnilist korraldust ning leidis, et see oli läbipaistev ja professionaalne. Uue raporti fookuses on just see, kas seaduses olev regulatsioon on piisavalt täpne.

"Üks mõte, mis sealt ODIHR-i raportist läbi kumab, on see, et oluline on usaldus nii valimiste vastu kui ka e-hääletamise vastu ja seetõttu ka seaduse tasemel peaksid olema toimingud kirjeldatud nii, et e-hääletamine oleks läbipaistev, tavainimesele lihtsamini mõistetav – kuigi lihtne see kindlasti ei ole – ja et ka tulevikus seadusloome protsessis oleks kaasatud nii avalikkus kui eksperdid," kirjeldas Koitmäe.

Koitmäe märkis, et valimisteenistus omalt poolt tagab, et valimised oleksid seadusjärgselt läbi viidud ja kõik kontrollivahendid korrektselt rakendatud, tulemused auditeeritud ja et vaatlejatel on võimalus kõiki toiminguid järgida. 

"Paljud ettepanekud, mis on raportis välja toodud, need meetmed eksisteerivad juba praegu, neid ei ole seaduses eraldi välja toodud. Eks see on jälle seadusloome küsimus, milline on hea tasakaal, et seadus oleks piisavalt täpne, aga mitte liiga detaili minev," märkis Koitmäe. 

Kui raport annab soovitusi valijaid protsesside osas täiendavalt koolitada, siis Koitmäe leiab, et 20 aastaga on sellest kujunenud võrdlemisi harjumisärane valimisviis, kuid nentis, et selgitustööd tulebki teha pidevalt.

Valimiste salajasus

Kolmapäeval arutas raportit riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis komisjoni istungil ühe murekohana tähelepanu just valimiste salajasuse tagamise küsimusele, seda näiteks hoolekandeasutustes hääletamisel, kus võidakse näha, kuidas keegi hääletab või inimesi valima survestada.

Samuti ei ole e-valimiste suhtes kriitiliste poliitikute hinnangul audiitoritel võimekust e-valimisi algusest lõpuni auditeerida. EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei saa vaatlejad vaadelda just kõige kriitilisemat osa e-valimistest.

Istungil osalenud OSCE/ODHIR-i sõltumatu valimiskonsultandi Beata Martin Rozumiloviczi sõnul on protsessi otsast lõpuni kontrollitavus vajalik avaliku usalduse tagamiseks. "Sellepärast on meil soovitus seda seaduses konkreetsemalt täpsustada," ütles ta.

Ta nentis, et igaüks ei saa osaleda otsast lõpuni e-valimiste kontrollitavuses, kuna inimestel peavad olema selleks vajalikud oskused, aga avalikkuse usaldusväärsuse kasvatamiseks on vaja suurendada teadlikkust sellest protsessist.

Koitmäe sõnul viidi ka viimastel valimistel sisse täiendavaid kontrollimehhanisme, et auditeerimise protsess oleks võimalikult mõistetav ja arusaadav. Istungil kõlanud mõtted, et otsast lõpuni kontrollitavus puudub, ei vasta tema hinnangul tõele. 

"Küll aga on näiteks küsimus selles, kui kaugele sellega minna, kas valija saaks pärast valimistulemuste kindlaks tegemist oma häält kontrollida, mis annaks kindlasti valijale kindlust, et süsteem toimib korrektselt. Teiselt vajaks see hääle salajasusse põhimõtte uuesti mõtestamist, see asetab valija jällegi nõrgemasse olukorda salajasuse ja valimisvabaduse osas," lausus Koitmäe. 

Ühe ettepanku kohaselt tuleks kaaluda formaalse auditikohustuse sisseviimist valimiste korraldajatele, et tuvastada, kas toimus rikkumisi, mis puudutavad näiteks grupiviisilist hääletamist.

Koitmäe nentis, et on mõeldav seda seaduses sätestada, kuid lisas, et valimiste ajal toimub e-hääletamise süsteemi ja võrguseire ning anomaaliad tuleksid ka selles välja. 

"Küll aga ei ole seniajani olnud sellist fakti, mille põhjal võiks järeldada, et selline grupiviisiline hääletamine toimub," märkis Koitmäe.

Raport tõi ka välja, et seaduses peaks olema sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab vabariigi valimiskomisjon algatada elektrooniliste valimiste tühistamise protsessi käigus ning panna paika, millal võib valimiskomisjon lubada või keelata mobiilihääletuse.

Koitmäe märkis, et seadus juba näeb ette valimiskomisjonile õiguse elektroonilist hääletamist puuduste tuvastamisel mitte alustada, katkestada või lõpetada ennetähtaegselt. Kindlad kriteeriumid otsuste tegemiseks on küll olemas, aga mitte seaduse tasandil.

"Sellele, kas seaduses saaks olla täpne loetelu nendest põhjustest, on niimoodi esimese hooga raske vastata. Mulle küll tundub, et see põhjuste nimekiri võib olla võrdlemisi lõputu. Erinevaid probleeme võib ette tulla," rääkis ta.