Norra Mereõiguse Keskuse uurija-professor Alexander Lott arvustas Soome esimese astme kohtu otsust. Ta selgitas, et kohus tõlgendas meresõiduvabadust nii, nagu see kohaldub avamerel, kuid Soome lahel pole avamerd. Soome majandusvööndis, kus vahejuhtum toimus, tasakaalustavad mereõigust rannikuriigi seadused. Ka ei võetud arvesse, et ainsa Soome ja Saksamaa vahelisel sidekaablil katkes kogu andmeside või et Estlink ühe võimaliku lõhkumise puhul olnuks ohus Eesti väljumine Venemaa sagedussüsteeemist.

"Minu jaoks on Soome kohtu kaalutlused ja lõppjäreldus ekslikud. Punkt 1 - majandusvööndis ei kohaldu meresõiduvabadus absoluutselt, nagu ta kohaldub avamerel. Punkt 2 - tagajärjed olid minu hinnangul väga olulised nii Soome kui Eesti ühiskonnale," lausus Lott.

Endine riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et kui järgmise astme Soome kohus ikkagi otsustab, et tal puuduvad volitused asja menetleda, lubab seda menetleda Eesti karistusseadustik, sest pool Estlink 2 kuulub Eesti ettevõttele Elering, kes on kuriteos kannatanu.

"Tegelikult peaks Eesti selle kriminaalasja üle võtma. Põhimõtteliselt on siin küsimus ka selles, et kui Soomel ei ole seda pädevust ja Eesti millegipärast ei reageeri, siis sõnum nii ida kui lääne poole on see, et tehke mis tahate siin meres," ütles Aas.

Riigi peaprokurör Astrid Asi kirjutas seletuseks, et Eesti ja Soome õigusasutused tegid juhtumi uurimisel koostööd, kuid Eesti ei plaani menetlust alustada, sest paralleelselt sama menetlust kahes riigis läbi ei viida. Kriminaalasja ülevõtmiseks tuleb Soomel teha taotlus, mida Soome seni teinud pole.