Euroopa Komisjoni droonimüüri mõte põrkas juba alguses vastuseisu otsa. Müür viitas kriitikute sõnul täielikule kindlusele, mida luua võimalik ei ole. Komisjon on nüüd plaani ristinud ümber Euroopa droonikaitse algatuseks.

"Droonid on juba sõjapidamist muutnud. Droonitõrjet on vaja ja see ei ole enam valikuline. Me teeme ettepaneku, et 2027. aasta lõpuks ehitada töötav droonitõrje süsteem," lausus Euroopa Liidu julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

Kallas tunnistas, et koos nimega on muutunud ka plaani sisu.

"Alguses oli droonimüür mõeldud idatiivale, aga siis ütlesid liikmesriigid, kes ei asu idatiival, et droonid võivad tulla ka merelt, laevadelt - kõik on ohus. Meil on vaja seda droonikaitset kõigile," lisas Kallas.

Poola ja Balti riigid küsisid midagi sarnast juba suvel, ütles komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius.

"Need neli riiki hindasid, et neile maksaks see ligikaudu miljard eurot. Ütlen seda, et lihtsalt te mõistaksite, et me ei räägi sadadest miljarditest eurodest," sõnas Kubilius.

Juba kolmapäeval vahetult enne Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumist tõdes Eesti kaitseminister, et peamine küsimus on tegelikult ikka rahas.

"Kui lihtsalt tullakse välja mõttepaberiga, siis jääb see liikmesriikide endi teha ja iga liikmesriik ise otsustab, mida ta teeb, millal ta teeb ja kui kiiresti ta teeb," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Praeguseks on selge, et läks nii nagu kaitseminister Hanno Pevkur kahtlustas. Euroopa Komisjon uut raha ei jaga. Pigem räägitakse juba varem kokkulepitud SAFE laenudest ja taasterahastu ümberpaigutamisest. Eelkõige peavad droonitõrje jaoks raha leidma liikmesriigid ise.

"Meie oma tegevustega lähme edasi. Me testime järgmisel nädalal tuvastusseadmeid ja droonide mahavõtmise seadmeid. Kui need testid on edukad, siis me igal juhul läheme oma planeeritud tegevustega Eesti õhuruumi turvamiseks kiiremini edasi kui Euroopa Komisjoni algatused," sõnas Pevkur.