Venemaa eriüksuslased Saatse saapas jõudsid välismeediasse ja tekitasid kõlavaid pealkirju. Kui turvaliselt end Saatse kandi inimesed tunda saavad ja kas lühema tee kasutamise võimalus on nüüd jäädavalt kadunud? Stuudios on siseminister Igor Taro.

"Midagi ülepaisutatud ei ole. See oli eriline olukord ja kogu see läbisõitmise korraldus oli seal mingis mõttes anomaalia. Meie inimesed pidid sõitma läbi Venemaa territooriumi ja väga palju aastaid see toimiski nii. Seal kehtis ju eriline režiim. Võisid liikuda ainult sõidukiga peatumata ja see, mis nüüd juhtus, oli olukord, kus relvastatud isikud olid teekatte peal keset teed, mis tekitas küsimusi, et kui meie inimene oleks samal ajal sõitnud, siis mis ta oleks pidanud tegema. Kas pikali sõitma need inimesed või peatuma? Igal juhul oli see halb," selgitas Taro.

Välismaa meediaväljaannetest võis jääda ehk mulje, nagu Venemaa sõdurid oleksid olnud Eesti territooriumil, kuid Taro arvates on riik edastanud oma sõnumi väga läbipaistvalt, näidates, et tegutsetakse kiiresti.

"Praegu saame öelda, et need riskid seoses sellega, mis seal toimus, on maandatud. Kõik aiad lähevad kinni. Seal ei teki enam selliseid tühimikke ja ka meie inimesed teavad, et see, kuidas nad liiklevad edaspidi, on turvaline ja Eesti riik pingutab, et nad saaksid seal korralikult liigelda ja ka meie piirivalve jaoks on üks selline murelaps vähem. Seal käidi ka turistidena igasuguseid pilte tegemas ja see oli alati selliste leebete intsidentide koht, kus piirivalve pidi alati närviliselt vaatama, mis seal siis juhtub. Nüüd, kui see asi saab kinni, enam neid riske ei ole," selgitas Taro.

Ühtlasi tõi siseminister välja, et ohuhinnang Eesti kohta ei ole muutnud ja välismaailmale on edukalt suudetud selgitada, mis Saatse saapas aset leidis. 

Mida tegid Venemaa sõdurid Saatses keset teed, ei oska Taro öelda, kuid Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul toimusid piirialal õppused.

"Meile teadaolevalt tegid nad suitsu. Mure oli ikkagi see, et kui tavaliselt on Venemaa piirivalve seal patrullinud väga korrektselt tee kõrval, siis seekord võis olla olukord, et sinna on sattunud inimesed, kes seda spetsiifikat ei aima nii palju," kirjeldas Taro. 

Siseministri sõnul ei ole ka oluline, kellega täpselt tegu oli, kuna igasugune kõndimine teekatte peal oli piirkonnas juba piisavalt suur risk Eesti inimestele.

"Me peame tegutsema selle pealt, kuidas olukord muutub. Meil suvel näiteks selliseid sündmusi ei olnud, kuigi ka siis öeldi, et soovitatav on sõita ringiga, aga see ongi see põhjus, miks me oleme pidanud tegutsema. Esiteks meil on vaja välistada see oht meie inimestele, kes sealt läbi sõidavad ja teiseks meil on vaja nende lisameetmete ja leevendusmeetmetega, mida me valitsuses arutasime, kinnitada ka see, et iga Eesti ruutsentimeeter on tähtis. Ka need inimesed on tähtsad, kes seal Saatse saapa taga elavad. Selle sulgemine vähendab ka turvariski neile," sõnas Taro.

"Me peame tegema kõik, et see tee valmiks võimalikult kiiresti. Me saavutame selle maksimaalselt aastaga, aga võib-olla kiiremini, aga meil on võimalik veel laiendada selliseid kitsaid ümbersõite, mis on praegu natuke otsemad kui see 20-kilomeetrine ring. Ehk peaks ka suurema ümbersõidu mustkatte alla viima. See on tähtis ka kõikidele Eesti inimestele teada, et me hoiame kogu oma territooriumi ja ei jäta kedagi maha," kinnitas Taro.

Siseministri sõnul nõustus valitsus ametite ettepanekuga, et kõige mõistlikum on jätta Saatse saapa tee kinni. Kohe ehitatakse teele ka aed ette.

2025. aasta kevadel selgus, et Saatse saapa juures on vajadus viia läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine, sest maastikult leiti kaitset nõudvaid taimi ja muid loodusväärtusi. Keskkonnamõju hindamine peaks kava järgi lõppema 2026. aasta augustis, misjärel saab transpordiamet lõplikku teeprojekti koostama hakata.

Taro sõnul alustatakse ehitusega aga esimesel võimalusel ega oodata ära keskkonnamõjude hindamise lõppu.

"Kindel on see, et valitsus on teinud selle otsuse, et seda teed hakatakse kiirkorras ehitama. Lisaks on valitsus teinud otsuse, et väga kiiresti ehitatakse Lutepää kolmnurga ümber käänak. Veel on otsustatud, et üks RMK tee, mis võimaldab praegu lühemalt mööda sõita sellest saapast, aga mis oli liiga kitsas, seda nüüd laiendatakse. Kallurid juba põhimõtteliselt ootavad, millal saaks killustiku peale ja ehk saab juba enne esmaspäeva pihta hakata selle laiendamisega. Ehitatakse ka bussitaskud sinna kahte külla, kust bussid enne sõitsid läbi ja otsustati ka see, et arvutatakse välja ka võimalik kompensatsioon omavalitsusele ühistranspordi ümberkorralduse, sotsiaaltranspordi korraldamise, hooldekodu logistika korraldamise eest. Kogu see elu on seal mõnevõrra pea peale keeratud," ütles Taro.

Siseminister rõhutas ka, et mõistab keskkonna olulisust ning tavalises olukorras peabki tegema põhjaliku mõjude hindamise, kuid riigikaitse on praeguses küsimuses olulisem kui keskkond.

"Me ei saa öelda Venemaale, et siin on Natura 2000 ala ja ärge siit tulge. Seal on julgeolekupoliitiline argument. Kui heidetakse ette, et miks me seda kiiremini ei ehitanud, siis see juhtum oligi vajalik selleks, et me saaksime tõendada, et peame selle ümbersõidu hästi kiiresti ehitama. Nii lihtsalt on… Oleks äärmiselt mannetu, kui kaotaksime Eesti territooriumi või kaotaksime sõja, sest meil oli keskkonnamõjude hindamine kuskil," selgitas Taro.