Pole veel selge, kuivõrd uued sanktsioonid Vene majandust kahjustavad. Analüütikute sõnul sõltub sanktsioonide mõju sellest, kuidas neid jõustatakse ning kas Moskva suudab neist mööda hiilida, vahendas The Wall Street Journal. 

"Kui Trumpi administratsioon tõepoolest toetab tänaseid sõnu ka tegudega, siis eeldame, et rafineerimistehased, mis soovivad säilitada juurdepääsu USA kapitaliturgudele, loobuvad Vene naftabarrelitest," ütles finantsfirma RBC Capital Markets äristrateegia juht Helima Croft. 

Lisaks USA sanktsioonidele kiitis ka Euroopa Liit heaks 19. sanktsioonipaketi, mille eesmärk on tugevdada survet Venemaale ning takistada tema sõjamasina rahastamist. 

The Wall Street Journal toob välja, et viimased sanktsioonid tulid Vene majanduse jaoks halval ajal. Tohutud kulutused Ukraina sõjale tõid kaasa kiire inflatsiooni. Venemaa sõjaaegsele majandusele avaldavad veel survet tööjõupuudus ja kõrged intressimäärad. 

Venemaa välisministeerium samas väitis neljapäeval, et uued sanktsioonid ei tekita riigile probleeme. Varem toetas aga Vene majandust kõrge nafta hind, mis on pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja oluliselt langenud.

Venemaa ametnikud on samuti juba hoiatanud majanduslangusega seotud ohtude eest. Moskva seisab silmitsi veel ka kasvava eelarvepuudujäägiga. 

Riigirahandus on nüüd raskes seisus ja Moskva pööras seetõttu pilgu Venemaa Rahvusliku Heaolu Fondi poole. Venemaa plaanib tõsta veel ka käibemaksu, mis omakorda võib kiirendada inflatsiooni veelgi. 

Joe Bideni administratsioon lisas juba Gazprom Nefti ja Surgutneftegasi musta nimekirja. See tähendab, et nüüd on kõik neli suuremat Vene naftafirmat USA sanktsioonide all. Eelmisel nädalal kehtestas ka Suurbritannia sanktsioonid Lukoili ja Rosnefti vastu. 

Leht toob välja, et see ühine lääne pingutus võib muuta ka Moskva-vastased sanktsioonid tõhusamaks.