"Kirjalikud eelkonsultatsioonid on ka võimalik viis, kuidas läbirääkimisi pidada, aga see peaks tähendama, et see protsess on ikkagi kahesuunaline. Me loomulikult oleme valmis küsimustele vastama, aga meil on ka küsimused, mida me saatsime Isamaale ja loodame, et me saame ka vastused. Meie ettepanek oli, et teeks seda üheaegselt. Et mõlemad vastused tulevad siis ühel ajal," ütles Kõlvart ERR-ile.

Kõlvart tegi Isamaale ettepaneku vahetada vastused samaaegselt esmaspäeval, 27. oktoobril kell 18 ning neid esimesel võimalusel ühisel koosolekul arutada.

Üks teravamaid teemasid Keskerakonna puhul on küsimus eestikeelsele õppele ülemineku toetamisest.

"Meil on väga praktiline lähenemine. Kui Keskerakond oli linnavalitsuses, olid meetmed välja töötatud, nagu keelerännak, kogupäeva programm, käendavad tunnid, abiõpetajad. Ehk siis meil on kontseptuaalne lähenemine. Me oleme omal ajal selleks eraldanud üheksa miljonit ja ma arvan, et selle programmiga tuleb edasi minna," kommenteeris Kõlvart.

Reformierakonna esinumber Tallinnas Maris Lauri on öelnud, et Keskerakonna puhul on oht, et nad asuvad eestikeelse haridusele üleminekut takistama. "Olles Tallinnas näiteks koolide omanik, nad saavad luua meeleolu, nad saavad luua takistusi selleks, et need asjad ei liiguks, et õpetajate palgad ei tõuseks näiteks. Et ei ehitataks piisavalt koolihooneid, lasteaedu, mis tähendab seda, et ei saa teha näiteks rühmaõpet, keeleõpet või midagi muud," ütles Lauri.

"Kahjuks Reformierakond ei suuda midagi sisulist pakkuda, aga Keskerakond seda suudab ja oskab teha. Meil on olemas spetsialistid. Me oleme tegelenud mitte ainult loosungitega, vaid ka sisuliste lahendustega. Meie ajal loodi metoodika kompetentsuse keskus, kus õpetajad saavad täiendavat koolitust ja ettevalmistust selleks, et olla valmis ülemineku protsessiks. Sest on eraldi metoodika, eraldi teadmised, mida õpetajad peavad saama. Ja juba meie ajal mitusada õpetajat sellist koolitust on ka saanud. Reformierakond võiks pigem tegeleda sellega, et ka enda poolt pakkuda midagi sisulist, sest võrreldes Keskerakonnaga kahjuks nemad seda tänase päevani ei suutnud teha," vastas Kõlvart.

Lauri ütles veel, et Keskerakond on erakond, mis keeldub tunnistamast, et nendel on olnud korruptsiooniprobleem. Samuti on Keskerakonnale ette heidetud, et partei ei ole eestimeelne.

"Jällegi kahjuks erakonnad, kes olid ja on võimu juures, on see siis praegune riigivalitsus Reformierakonna juhtimisel või praegune linnavalitsus sotside ja Reformierakonna juhtimisel, mõlemad valitsemisstiilid on läbi kukkunud. Ja
läbikukkunud võim ei suuda pakkuda lahendusi, vaid hirmutab konkurentidega.
Kahjuks on see poliitiline klassika, aga loomulikult ma vastan ka
küsimustele. Esiteks, mis puudutab korruptsiooni, siis ma tuletan meelde,
et need keskerakondlased, kes olid erakonna juhtkonnas ja juhatuses, siis
kui plahvatas Porto Franco skandaal, on ammu teistes erakondades. Ja tihti just nendest erakondadest kõlavad ka kõige kriitilisemad süüdistused. Mis puudutab eestimeelsust, siis mina arvan, et tõeline eestimeelsus ei ole loosung. See on see, mis toimub inimese südames ja kui tuleb see vajalik hetk, siis inimene on valmis ka päriselt tegutsema ja enda riiki kaitsma. Ja ükski inimene ei saa öelda, et keskerakondlased ei ole selleks valmis täna või homme, sealhulgas ka mina," lausus Kõlvart.

ERR küsis veel Kõlvartilt, et kui Isamaa peaks hoopiski otsustama jääda opositsiooni, siis kas Keskerakond oleks valmis tegema koalitsiooni ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või Reformierakonnaga.

"Täna ei ole mingit vajadust spekuleerida sel teemal. Minu arvates on kaks võimalust - kas tuleb koalitsioon Isamaa ja Keskerakond või tuleb suur koalitsioon Keskerakonna vastu. Või siis tuleb mitu ringi läbirääkimisi ja siis ennustada, kes kellega hakkab kokku leppima, ei ole üldse võimalik," ütles selle kohta Kõlvart.

Isamaa teatas neljapäeva õhtul, et ei otsustanud veel, kellega soovitakse koalitsioonikõnelusi alustada. Erakond pöördus kõigi linnavolikokku pääsenud erakondade poole kirjaga, milles toodud 15 põhiküsimusele soovib saada vastuseid.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja Parempoolsed teatasid reede hommikul, et ei kavatse vastata Isamaa saadetud 15 küsimusele Tallinna tuleviku kohta. Erakonnad kutsusid Isamaad hoopis otse koalitsoonikõnelustele.

Kõlvart: Keskerakonnal ja Isamaal on suur ühisosa

Kõlvart ütles veel hiljem saadetud pressiteates, et Tallinna linnaelanike huvides on, et uus linnavalitsus alustaks tööd võimalikult kiiresti, sest vaja on vastu võtta kolmas lisaeelarve, tuleva aasta eelarve ning lahendada lumekoristusega seotud küsimused.

"Keskerakonnal ja Isamaal on munitsipaalküsimustes suur programmiline ühisosa ning mõlemad erakonnad on lubanud valijatele senisest erinevat poliitikat. Tallinna linn vajab stabiilset ja professionaalset juhtimist ning olen veendunud, et saame seda üheskoos pakkuda," sõnas Kõlvart. 

KESKERAKONNA KÜSIMUSED ISAMAALE

Liiklus ja ühistransport

• Kas pooldate tasuta ühistranspordi jätkumist Tallinna elanikele? Kas planeerite edasi minna Liivalaia trammiliini arendamisega, mis vähendab oluliselt ristmike läbilaskevõimet, või olete nõus kaaluma alternatiive nagu näiteks akutroll? Kui eelistate Liivalaia trammiga jätkata, siis milliseid lahendusi näete ette ristmike läbilaskevõime säilitamiseks, trammiliini edasiviimiseks Kristiine suunas (nii et transiitliiklus ei kanduks Uue Maailma asumisse) ning kuhu paigutaksite 30-meetrise läbimõõduga tagasipöördekoha Kristiines?

• Kas teie hinnangul tuleks Pelguranna trammiga minna edasi praeguses versioonis, kus kogu Puhangu tänava laiuses on kahes suunas rööpad ning tagasipöördekoht lõikab läbi Stroomi rannapargi, või olete nõus minema edasi alternatiivsete trassidega?

• Kas pooldate kiirusepiirangute leevendamist kohtades, kus need ei ole liiklusohutuse seisukohalt osutunud määravaks, näiteks magistraalteedel tipptunnivälistel aegadel?

• Millised on teie seisukohad rattastrateegia osas – kas soovite jätkata või seda ajakohastada?

Sotsiaaltöö ja tervishoid

• Tallinna linnapea on tänaseks kirjutanud alla Tallinna Haigla projekteerimislepingu, kuigi riigipoolset nõusolekut kaasrahastuseks ei ole. Millised on teie hinnangul võimalikud stsenaariumid rahastuse saamiseks, et projekt ei jääks üksnes projektiks?

• Tallinna lastekaitses on sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtimisel toimunud ulatuslikud ümberkorraldused, millele on ette heidetud praktikute kaasamata jätmist. See on päädinud väga paljude spetsialistide lahkumisega omal soovil. Kas olete nõus lapse heaoluspetsialiste kaasates reformi tulemusi hindama ning uut töökorraldust vajadusel muutma? Millised on teie ettepanekud, et peatada praktikute äravool pealinna lastekaitsest ning taastada spetsialistide usaldus?

Sport ja vaba aeg

• Milliseid spordi- ja vabaajarajatisi plaanite järgneva nelja aasta jooksul Tallinnas luua või algatada?

• Kas pooldate olümpiastandardile vastava ujula rajamist Tallinnasse?

Kommunaalmajandus ja heakord

• Millise hinde paneksite keskkonna- ja kommunaalameti viimase pooleteise aasta tööle riigihangete läbiviimisel (rattamajad, avalikud käimlad, pingid)? Millised on teie ettepanekud, kuidas olukorda parandada?

Eluasemed ja toimetulek

• Milline on teie seisukoht üürimajade rajamise osas linna poolt? Kas pooldate, et linn kohustab eraarendajaid andma mingi hulga kortereid linna üüripindadeks?

• Kas pooldate automaksu kaotamist riigi tasemel ning enne seda automaksu osalist kompenseerimist lastega peredele, puuetega inimestele ja eakatele Tallinnas?

Haridus

• Arvestades, et Eesti on sügavas demograafilises kriisis, kas toetate lasteaia kohatasu kaotamist Tallinna peredele?

• Kas Isamaa toetab Keskerakonna linnavalitsuse ajal väljatöötatud meetmete jätkumist eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks (Metoodika- ja kompetentsuskeskus, õpetajate keelerände projekt, kogupäevakooli programm) ja selle rahastuse suurendamist?

• Millised on Isamaa lahendused olukorrale, kus mitmes eestikeelses koolis on tõusnud muukeelsete õpilaste osakaal eeskätt 4. klassides sedavõrd suureks, et selle all kannatab ka eestikeelsete õpilaste õppetempo ning mõjutab nende sotsiaalset suhtlusruumi? Kuidas aidata neid õpilasi kohe, et praegused lüngad ei avalduks kahe aasta pärast tasemetöödes?

Aus linnajuhtimine

• Kas peate õigeks viimase aasta jooksul juurutatud töökorraldust, kus linna sisekontroll pöördub rikkumiste tuvastamiseks esmajoones linnapea poole, või eelistate varasemat praktikat, kus sisekontrollil oli õigus ja kohustus pöörduda rikkumiste tuvastamisel linnapead teavitamata õiguskaitseorganite poole?