Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles, et Isamaa otsus alustada koalitsiooniläbirääkimisi Keskerakonnaga oli kantud vajadusest tagada Tallinnale stabiilne linnajuhtimine.

"Soovime, et Tallinn oleks tasakaalukeeleks riigis toimuvale juhtimiskaosele. Isamaa suur eesmärk on, et Tallinn oleks eestikeelne ja eestimeelne. Eestikeelsele haridusele üleminek jätkub senises tempos ja tugevdatena, mis aitab noori linnaelanikke tuua rohkem eestikeelsesse inforuumi," ütles Solman.

Kõlvart: Keskerakonnal ei olnud unistust ainuvõimust

Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul algavad koalitsiooniläbirääkimised positiivses õhkkonnas.

"Täna me lähtume sellest, et Keskerakond ja Isamaa on kõige populaarsemad erakonnad, mitte ainult Tallinnas, vaid ka üle Eesti," sõnas Kõlvart, lisades, et inimesed soovivad muutusi ka riigis. "See on eelusaldus ka riigikogu valimiste kontekstis. Päris muutused saavad tulla siis, kui muutub ka riigi poliitika. Tallinn on selleks suureks platvormiks."

"Keskerakonna eesmärk on efektiivne, stabiilne ja humaanne linnavalitsus," ütles ta.

Kõlvart ütles, et ei ole nõus väitega, et tallinlased andsid mõista, et nad ei soovi Keskerakonda linnavalitsusse. "Valimised näitasid, et valijad soovivad, et Keskerakond tuleks tagasi. Keskerakonnal ei olnud unistust ainuvõimust. Isegi kui meil oleks 40 mandaati, sooviksime me partnerit," rääkis Kõlvart.

Kõlvart märkis, et see, et pärast valimisi hirmutati rahvast nii Keskerakonna kui ka Keskerakonna valijatega, ei ole demokraatlik. Ta rõhutas, et Keskerakond alustas läbirääkimisi vaid Isamaaga ja mingit kokkulepet enne valimispäeva neil EKRE-ga ei olnud. "Meil ei olnud mingit kokkulepet EKRE-ga, aga see, et selle koalitsiooniga hirmutati, ei ole normaalne," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on Keskerakonna prioriteet lubaduste täitmine, mitte ametikohtade portfellid.

Kõlvart tõdes, et Isamaaga on kindlasti ideoloogiliselt erinevaid arvamusi, aga ühised nägemused on ühistranspordi korraldamises, liikluse korraldamises, kommunaalvaldkonnas ja sotsiaalvaldkonnas.

Reinsalu: nelikliit ei oleks osutunud piisavalt töövõimeliseks

Isamaa esimees Urmas Reinsalu nentis, et valijad andsid erakonnale väga keerulise pähkli pureda. Ta märkis, et eelmine nelikliit ei osutunud töövõimeliseks ja sama oht oli ka uue nelikliidu võimaliku moodustamise puhul.

"Me saime vastandliku suunaga käsitlusi ühisosaks rohkem, kui neid oli eelmises nelikliidus. Ka senises nelikliidus oli sisepingeid rohkem, kui välja paistis," ütles Reinsalu.

Reinsalu küsis, et mida erimeelsusi põhjustavatest siis oleks nii-öelda maha taandatud ja kas tulemuseks oleks jäänud null.

"Nelikliidu töövõime ei oleks osutunud piisavalt kvaliteetseks. Ja see ei oleks neli aastat vastu pidanud," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul kaalus Isamaa tõsiselt ka võimalust jääda opositsiooni. "Me leidsime, et see oleks olnud halvim lahendus. See oleks olnud alt ära hüppamine. See oleks tähendanud pikka juhtimiskaost," rääkis ta.

Ta märkis, et Isamaa otsus alustada koostööd Keskerakonnaga oli konsensuslik. "Me lähtume heauskselt sellest, et meil on võimalik leida pragmaatiline ühisosa linnajuhtimises," lausus Reinsalu. 

Rääkides väärtuspoliitikast, ütles Reinsalu, et selles osas peavad mõlemad erakonnad pingutama.

Vastates väidetele, et Isamaa otsuse Keskerakonna poole kallutas Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, ütles Reinsalu, et lükkab selle poliitilise spinni tagasi. "Isamaa langetas konsensuslikult selle otsuse. Ja loomulikult selle poliitilise spinni eesmärk teenib huvi, et meid poliitilise ühikuna alandada," sõnas Reinsalu.

"Vastupidi – Parvel Pruunsilla mõju Eesti poliitikas ei tasu üle demoniseerida. Kui ma vaatan näiteks Martin Villigit ja tema mõju Eesti parteidele, siis see on lausa euroopaliku tähtsusega. Ma tuletan meelde nii Eesti keelepoliitikale, aga ka Euroopa Liidu direktiivile puudutavat mõju. Nii et jätame selle ettevõtjate mõju siin, härra Ossinovski, rahulikult kõrvale," ütles Reinsalu.

Reinsalu rääkis, et Isamaa ootab uuelt linnavalitsuselt majanduskasvu, inimeste toimetuleku parandamist ja tõhusamat üleminekut eestikeelsele haridusele. 

Samuti rääkis Reinsalu, et linn on praktilistes linnajuhtimise teemades ülepolitiseeritud. "Poliitiline valik on muutunud trammiliinist, prügikastidest, pargipinkidest – see ei ole normaalne," ütles Reinsalu.

"Me usume, et kahe partneriga on võimalik leida praktiline ühisosa avalike teenuste paremaks toimimiseks praktilisel tasandil," lausus Reinsalu.

Reinsalu lisas veel, et Isamaa toob linnapeakandidaadi väljastpoolt erakonda ning õige inimese leidmine toimub samm-sammult.

"Me palume aega. Me peame õppima ka vigadest. Me nägime, kui koomiliseks kujunes protsess härra Sõõrumaaga. Me leppisime kokku ka selle, et see  kandidaat ei ole varasema poliitilise taustaga. Isamaa ei võtnud neid valimisi ja seetõttu tuleks tuua see inimene väljastpoolt poliitikat," ütles ta.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht ja Keskerakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Lauri Laats lisas, et valija tahab, et Isamaa ja Keskerakond teeksid koostööd nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

"Tallinna valimised näitasid, et nelikliit ei täitnud tallinlaste ootusi ja lootusi," sõnas ta.

Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimised algavad neljapäeval.