Teisipäeval jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub kolmapäeval valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati tänavu juunis Stockholmis.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet.

Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.

Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.