Väsitav võitlus õiguse eest oma kodus magada. Tallinna vanalinnas püstitati hiljuti mitteametlik rekord, kus naabrid on šikile aga kärarikkale lokaalile aasta jooksul kutsunud üle 50 korra politsei.

Kaks nädalat tagasi toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Poliitilise heitluse kõrval märkas tähelepanelik televaataja kummalist episoodi, kui Keskerakonna valimispeole ühes Tallinna vanalinna lokaalis kutsuti mupo.

Kristjan Pihl leidis väikese juhtumi tagant suure inimliku draama, mille saab kokku võtta – kas mul on õigus omas kodus rahulikult magada või mitte?

19. oktoobri öötundidel, kui Keskerakond liigub kohalike valimiste triumfi kursil ja erakonna esimees Mihhail Kõlvart valmistub pidama oma võidukõnet, sekkuvad partei glamuursele valimispeole munitsipaalpolitsei korravalvurid.

Kogu Eesti meedia juuresolekul hargneb garderoobis justkui omamoodi huumorisketš, kus ettevõtjal palutakse heeblid vaiksemaks keerata, aga see puksib vastu. Mis kõrvalseisjatele näis mahlakas happening keset muidu kuiva poliitikaõhtut, oli ümberkaudsete majade elanike jaoks jätk juba aasta aega kestnud närvesöövale draamale, mis põhjustanud hulga magamata öid ja isegi pisaraid.

"Minu jaoks ei olnud tol hetkel mitte oluline õiglus, vaid minu jaoks oli oluline, et mu lapselaps saaks magada," ütles naaber Elo Selirand.

Naaber Eero Kotli lisas: "Siin ei ole jutt ju mitte häirimises, vaid piinamises."

60-aastane ettevõtja Eero Kotli ning 50-aastane Eesti Televisiooni režissöör Elo Selirand on majanaabrid ja põlised vanalinna elanikud. Kotli kolis aadressil Viru tänaval asuvasse majja ligi kolmkümmend aastat tagasi ning seal on üles kasvanud seitsmest lapsest kuus. Kahe lapse ema Selirand mäletab elu majas, kus teisel pool magamistoa seina asus kino Oktoober, juba oma lapsepõlvest.

Vaatamata sellele, et Elo ja Eero kodumaja asub vanalinna ühel populaarsemal peotänaval, ei kostnud lärm enamasti tuppa ja kui üksikud kunstinäitused välja arvata, seisis ka nende seina taga asuv kino aastaid tühjalt.

"Paar aastat mingi firma korraldas seal aastavahetuse reivi ja sellest oli meil tõesti kõigil olemas kogemus, et kui toimub reiv, siis mitte üksnes meie, vaid praktiliselt ümbriskaudu kõik majad – leiti lahendus, need inimesed kolisid siit ära selleks ööks," meenutas Selirand.

2024. aasta algul selgus, et vanadesse kinoruumidesse kolib varem vanalinna teises otsas tegutsenud kokteilibaar Manna La Roosa, mille omanik on 41-aastane kirju minevikuga meelelahutusärimees Sten-Erik Jantson. Mitme restorani pidaja ja Õllesummeri peakorraldaja on Keskerakonna liige, paistnud silma parteis heade sidemetega ning on aastate vältel läbi jooksnud paljudest skandaalidest, kus segi läinud isiklik ja linna rahakott. 

Näiteks sai talle kuuluv korvpalliklubi Tallinna Kalev aastaid linnale kuuluva spordikooli kaudu toetust, aga osa summast liikus spordiklubi MTÜ-st Jantsoniga seotud ettevõtete kontodele. Või kuidas toonane Tallinna abilinnapea ja korvpalliklubi peatreener Kalle Klandorf hankis palluritele magusad töökohad Tallinna linna allasutustes.

"Tegemist on Kalle Klandorfi endise korvpalliklubi pealikuga sisuliselt ja loomulikult need suhted on… ütleme, et Keskerakonna juhtimisel on härra Jantsonil läinud päris kenasti," lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Jantson kinnitas naabritele korduvalt, et Sauna tänavale tuleb üksnes soliidne ja vaikne restoran, aga naabreid see jutt ei veennud. Esiteks, kostusid juba remonditööd ja puurimine läbi maja seinte. Teiseks, avastati, et kuigi linnalt on saadud kasutusluba restorani ehk söögikoha rajamiseks, reklaamis asutus ise end hoopis peokohana.

"Kui te nüüd natuke laiemalt vaatate, siis restoranikultuuri areng on viimased 20 aastat alates New Yorgist, Londonis ka Dubais, kus restoran muutubki peale kella 23 niisuguseks… ütleme siis, tuleb DJ ja muutub niisuguseks elavamaks asutuseks, kui lihtsalt noe kahvliga laua taga muljetada," rääkis Jantson, kuid ei nõustunud, et teatud ajast muutub restoran ööklubiks.

Kahtluste kummutamiseks tegid majaelanid mullu 28. novembril ehk kaks päeva enne klubi avamispidu müramõõtmise, mis kinnitas nende esialgseid hirme. Kui riigis kehtestatud piirnormide järgi ei tohi kõrvalkorterisse kostuv heli ületada 30 detsibelli, siis näiteks Eero elutoas mõõdeti keskmiselt 34- ja maksimaalsel juhul 43-detsibelline mürafoon ehk tuntavalt üle lubatu.

30. novembril 2024 toimus Manna La Roosa uhke avamispidu, millest võttis osa hulk prominente ja ilmus seltskonnaajakirjanduses glamuurseid reportaaže. Naabrite jaoks tähendas see magamata ööd, aga esialgu oldi mõistvad. Seda enam, et ka klubi juhtkond näis neist arusaavat ja pakkus peredele, keda nende peod häirivad, nädalavahetuseks tasuta ööd hotellis.

"Ma saan aru, te ei saa ju homme oma klubi ümber ehitada. Läks valesti – saame aru, mõistame. "Issand, ei tulnud selle peale, pole jõudnud ka võib-olla ehitusjärgselt nii palju teenida". Ootame! Aga ühel hetkel see muutus  selliseks, et "ah, unustasin teile öelda, ülehomme on jälle pidu" ja siis oli nagu "oota, et ei tahagi või?".

Siit peale muutusid suhted jahedamaks. Munitsipaalpolitseist sai Sauna tänavale sage külaline ja naabrite sõnul muutus nende elu põrguks. Näiteks Selirand hakkas meeleheitest pidama videopäevikut.

"See kõik oli ikkagi täiesti sürreaalne. /…/ Öösel kell üks või kell kolm viimasteks lugudeks need bassid lükati põhja /…/ ja siis sein vappus. /…/ Ja ma läksin lihtsalt sinna kohale. Ütlesin, et keerake maha!" meenutas Selirand.

"Mingitel puhkudel isegi kaminaklaas väriseb," märkis Kotli. "See näitab seda helitugevust, aga teistpidi on see, et üks asi on kõrvaga kuuldav, aga teine on kehaga tajutav. Kui sa oled voodis pikali, siis need madalsagedused, need levivad mööda konstruktsioone sellisel moel, et sa tegelikult tunned seda tümakat kogu oma kehaga."

Munitsipaalpolitsei juhi Elari Kasemetsa sõnul pingutasid ka nemad. Korravalvurid reageerisid igale tõsisemale väljakutsele, aga sageli nad lihtsalt naerdi välja.

"Menetlejatelt on neid signaale tulnud tõesti, et võib-olla teatud juhtudel on raskendatud seal teatud menetlusosalistega see suhtlus, aga eks ta lihtsalt venitab kogu selle protsessi kulgu," ütles Tallinna munitsipaalpolitsei juht Elari Kasemets.

Sarnased konfliktid pole Tallinnas ja ka mujal Eestis mingi uus nähtus. Aastaid oli pealinna suurim häbiplekk Suur- ja Väike-Karja ristmik, mida rahvas hakkas kutsuma Bermuda kolmnurgaks kutsuma, sest nädalavahetuste ööd meenutasid seal kohati märulifilmi stseene. Linnajuhid kehtestasid rangema valve ja alkoholimüügipiirangud, aga kavalad ettevõtjad leidsid ikka võimalusi, kuidas reeglitest kõrvale hiilida.

"Sellist pahatahtlikkust me oleme märganud ka viimase pooleteise aasta jooksul, et teed ühele osaühingule ettekirjutuse, lähed järgmine päev jälle kaebuse peale sinna kohale, öeldakse, aga "täna siin töötab hoopiski teine osaühing. See osaühing, kes siin eile oli, et seda siin täna ei ole, ma ei tea, kellega te siin räägite". Inimesed on loomulikult kõik samad," rääkis Ossinovski.

Sarnast kaitsetaktikat harrastab nüüd ka Manna La Roosa. Sten-Erik Jantson keeldub kaameraintervjuust, aga kinnitab nii telefonitsi kui ka hiljem kirjalikult advokaadi vahendusel, et nende tegevus vastab igati seadustele ja müraga neil enam probleeme pole, mida kinnitas ka nende tellitud uuring.

"Kliendi tellimusel viidi läbi analüüs, kus soovitati helileviku vähendamiseks paigaldada helisüsteemi 31 ribaga graafiline ekvalaiser ja helinivoo limitter. Klient toimis vastavalt ja lisas heliisolatsiooni, teavitas sellest mupot ning viimane lõpetas menetluse. Ühtestki teisest normidele vastavast mõõtmisest me ei tea ja väga huvitav oleks sellist näha, " kirjutas vandeadvokaat Leon Glikman.

"Sten-Erik Jansonil oli õigus sellepärast, et see, milline oli elu siin eelmise aasta alguses, oli nagu lihtsalt põrgu," sõnas Selirand. "Nüüd see on selline aeg-ajalt käivituv põrgu eeskoda ehk siis küsimus on ilmselt selles samas otsuste kohtades – neil on võimekus täiesti tegutseda nii, et see ei häiri. Aeg-ajalt nad kaotavad selle võimekuse. Ei ole midagi rohkem ärritavamat, kui pidev valmisolek selleks, et nüüd võib see juhtuda."

Kui vahepeal juba tundus, et probleem hakkab lahenema, siis märtsis, esimeste soojade ilmade tulekuga läksid Manna La Roosas tuurid jälle üles ja peod valjemaks. Seliranna sõnul oli asi seda häirivam, et samal ajal elas tema korteris kuuekuune lapselaps, kes taastus raskest operatsioonist.

"Mu tütar ei tahtnud jääda arstiabist kaugele ja ainus asi, mida selle väiksele tüdrukule oli vaja, oli vaja süüa ja magada, sest me ei teadnud, millist ravi talle edaspidi vaja on, ta pidi nii palju kui võimalik ennast koguma," rääkis Selirand.

Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kasemets ütles, et amet mõistab naabrite pahameelt.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul sai ametnikel vanalinnas vohavast jokk-mentaliteedist mõõt täis. Kui seni tegeleti peamiselt väljakutsetele reageerimisega, siis tänavu kevadel võttis linn reeglitest möödahiilivad ettevõtjad mitme allasutuse koostöös tõsisemalt luubi alla ja hoiatati, et reeglite mittetäitmise korral määratakse sunniraha nii asutusele kui ka hoone tegelikule omanikule.

"Me peame saama sellele probleemile lahendused, ei ole võimalik lihtsalt peale seda pealt vaadata ja selgus, et need lahendused on tegelikult olemas," märkis Ossinovski. "Meil on terve kolmeosaline kaskaad nendest võimalikest viisidest, kuidas me saame sellesse sekkuda. Peab ütlema, et meie selle suve praktika mõne siis varem probleemse meelelahutusasutuse puhul on positiivseid tulemusi andnud, et investeeritaksegi täiendavalt heliisolatsiooni."

Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kasemets ütles, et enamus vanalinna meelelahutuskohtadest on siiski seadusekuulekad. "See ju ka tipnes sellise hea tahte kokkuleppe allkirjastamisega, kus oli ka hästi palju meelelahutuskohtade esindajaid, kes siis nii-öelda ütlesidki, et jah, nad peavad seda meelelahutuskohta vastutustundlikult, arvestades siis kõikide osapoolte huve," lisas ta.

Saades aru, et Manna La Roosa puhul pehme jõud ei tööta, tegi linn 6. mail Sauna tänav 1 hoone omanikule, suurärimees Toomas Toolile kuuluvale Baltplast AS-ile ettekirjutuse, et restoraniks mõeldud ruume kasutatakse õigel otstarbel või muidu määratakse ettevõttele 10 000 eurot sunniraha. Baltplast vaidlustas ettekirjutuse kohtus ning sõltuvalt otsusest, võib sellest saada pretsedenti loov kaasus.

Ossinovski sõnul on linn veendunud, et nende juriidiline positsioon on väga tugev.

"Kohustus avalikul võimul kaitsta elanike öörahu on vastuvaidlematu. Küll aga, mida ma olen ka kohalikele elanikele öelnud, et kannatust paraku tuleb varuda. Mul ei ole mingit kahtlust, et osade nende joomakohtadega siiski me peame vaidlema kuni viimase kohtuastmeni välja. Igal juhul oleme väga pühendunud sellele, me teeme selle asja korda, aga see võtab natuke aega," lausus Ossinovski.

Sauna tänava mürasaaga on tänaseks kestnud aasta aega. Korraldatud on uusi helimõõtmisi, algatatud neli väärteomenetlust ning munitsipaalpolitsei on reageerinud ligemale poolsajale väljakutsele ehk keskmiselt üks kord nädalas, mis on asjaga tegelevate ametnike sõnul viimaste aegade absoluutne rekord.

Majaelanikud on skeptilised, aga loodavad, et linna jõulisem tegutsemine toob tulemusi.

Klubiomanik Jantson ootab kohtu lahendit. Küsimusele, kas sellised kohad ikkagi ei sobi sellisesse keskkonda, vastas ta: "Kui selline otsus tuleb, ju siis ei sobi. Suretame selle Tallinna vanalinna välja ja jätame selle niisuguseks kummituslinnaks."