Koort: kapo ja prokuratuur läksid Bessedinit kinni pidades kindla peale
Venemaa kasutab oskuslikult ära kategooriaid nagu ajakirjanik või vabatahtlik õiguskaitsja, rääkis sisekaitseakadeemia instituudi juhataja ja julgeolekuekspert Erkki Koort "Terevisioonis" Oleg Bessedini vahistamist hinnates. Ta lisas, et kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur pidid Bessednit kinni pidades minema väga kindla peale välja, sest kui tõendid oleksid ahtakesed ja mees hiljem õigeks mõistetakse, oleks tekitatud kahju väga suur.
"Alati kui mõni spioon kinni peetakse, tuleb inimesi välja, kes ütlevad, et see oli teada ja ta tegi seda juba ammu. Tegelikult kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur on praegu avaldanud, et need Bessedini teod, mille eest ta vahi all on, puudutavaid aastaid 2002. alates."
Koort tõi välja, et juba pronksiöö ajal olid Bessedini seisukohad teada ja 2010 oli ta esimest korda kapo aastaraamatus ja sealtpeale üsna regulaarselt aastaraamatutes ära märgitud.
"Siin on kaks asja. Esiteks, avalike andmete põhjal me praegu ei tea, mis ajal ta asus koostööle. See, et inimene jagab Kremli vaateid, ei tähenda alati seda, et ta Kremli eriteenistustega koostööd teeb."
Teise olulise punktina tõi Koort välja, et asjade dokumenteerimine võtabki palju aega.
"Olles ka ise kaitsepolitseis töötanud - sa võid kolm aastat teha tööd mingisuguse teemaga ja kolmandal aastal avastad, et see on kas tõendamatu või tupik. Sellist rahandusministeeriumi vaatest tühja tööd tehakse ka palju, sest selle teekonna alguses sa tegelikult ei tea, kas sa suudad ära tõendada, kas ta on koostööle asunud või lihtsalt selliste vaadetega."
Koort ütles, et nii kapo kui ka riigiprokuratuur on öelnud, et nad on Bessedini puhul tuvastanud koostöö fakti ehk teda lausa juhendati, kuidas ja mida teha.
"Tegemist on ajakirjaniku katet kasutanud isikuga ja ma ei anna hinnangut, kas ta on kunagi üldse olnud tõsiajakirjanik. Venemaa välisministeerium on tulnud juba välja süüdistustega, et Eesti ahistab sõltumatuid ajakirjanikke. Tegelikult kasutab Venemaa oskuslikult ära neid kategooriaid nagu ajakirjanik või vabatahtlik õiguskaitsja või Aivo Peterson, kes on nimetanud ennast poliitikuks."
Koorti sõnul on nendes kategooriates väga keeruline minna jõustruktuuridel inimest vahistama väheste tõenditega.
"Kui Bessedini vastu olevad tõendid oleksid olnud ahtakesed ja ta kohtus mõistetakse õigeks, siis see kahju oleks palju suurem. Ehk kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur läksid väga kindla peale," sõnas Koort.
Kaitsepolitsei pidas kinni Kremli-meelse propagandisti Oleg Bessedini, keda kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastases tegevuses ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises. Harju maakohtu otsusel võeti ta kaheks kuuks vahi alla.
Prokuratuuri teatel on Oleg Bessednin kodakondsuseta isik ehk tal pole ei Eesti ega ka Venemaa kodakondsust.

Toimetaja: Urmet Kook










