Pärast eelmisel neljapäeval Tartumaal toimunud jõhkrat juhtumit, kus mees pussitas naist ja seejärel sõitis laupkokkupõrkesse suvalise vastutuleva autoga, mille juht hukkus, ütles siseminister Igor Taro, et tal on küsimusi õigussüsteemi toimimise kohta.

Ühtlasi lubas Taro eelmise nädala lõpus, et paari päeva jooksul on oodata raportit, kus käsitletakse, kas info, mis oleks pidanud liikuma, liikus edasi ning kui see ka edasi liikus, kas võeti ette vajalikke samme või jättis keegi midagi tegemata.

Nüüdseks on dokument valmis, kuid nii siseministeeriumi kui ka PPA esindajad rõhutasid, et tegu pole otseselt raportiga, vaid pigem ülevaatega.

Tarole anti see ülevaade koos põhjaliku kronoloogiaga juba kolmapäeval, kuid avalikkusega seda jagada pole plaanis.

PPA kommunikatsioonibüroo juht Kaie Konga põhjendas, et kuna käimas on kriminaalmenetlus ning tegu on delikaatsete isikuandmetega, ei ole võimalik seda ülevaadet täies mahus avalikkusega jagada.

Küll aga on valmimas kokkuvõte, mille tarbeks on toimunud kohtumisi ja neid on tulemas veelgi, milles uuritakse, kuidas läks ja mida tulevikus paremini teha. See saab avaldamisküpseks ilmselt mõne nädala jooksul.

Taro: lüngad ulatuvad politsei tööst kaugemale

Taro kirjutas sotsiaalmeedias, et sai PPA peadirektorilt juhtumi kohta põhjaliku ülevaate ning lisaks analüüsiti, milliseid järeldusi saab lähisuhtevägivalla tõkestamiseks ja ennetuseks edaspidi teha.

"Antud juhtumiga seoses reageeris politsei 20 väljakutsele poole aasta jooksul. 20 teadet häirekeskusele ja 20 patrulli väljasõitu, mõnel korral reageeriti mitme patrulli ja lisaks veel kiirabiga. Mõelge," kirjutas Taro.

Ta lisas, et see pole ainus tegevus Tartu piirkonnas ega kaugeltki mitte ainus arenev lähisuhtevägivalla juhtum, nagu möödunud nädalavahetuse ülevaatest võis märgata. Tema sõnul võttis politsei neid väljakutseid tõsiselt ja tegutses vastutustundlikult.

"Aadressid olid teada, tegelane samuti. Käidi kohal ka naabrite kutse peale, kes kuulsid karjumist. Käidi ka siis, kui kannatanu kartis minna tööle õues luusiva ekselukaaslase tõttu. Väljakutse põhjustaja eemaldati sündmuskohalt – viidi Tartu vanglasse kainenema või kutsuti lähedased järele," tõi siseminister välja.

Tema sõnul võib selle ülitraagilise loo puhul näha olulisi lünki suures pildis, mis ulatub politsei tegevusest palju kaugemale. Taro märkis, et politsei edastas vajaliku info eri osapooltele, näiteks liigub lähisuhtevägivalla väljakutsel täidetav infoleht ka kohaliku omavalitsusse, et sotsiaalhoolekande osakond saaks teada abivajajast.

"Meil siiski puudub hetkel teadmine, kuidas teised selle kätte said ja mida ette võtsid. Selle väljaselgitamisega veel tegeletakse," sõnas Taro.

Ohvri kaitsmiseks tuleb seadust muuta

Järeldustena tõi Taro välja, et politseil polnud selles juhtumis kehtiva õiguse järgi võimalik vägivallatsejale isegi tõhusat viibimiskeelu kehtestada.

"Praegune 12 tunni piirang poleks toiminud näiteks siis, kui samast korterist tuli mitu väljakutset sama ööpäeva sees 16-tunnise vahega. Ka hetkel kehtiv kõrgendatud ohu lävend ei võimaldaks seda, kuni kannatanu elu pole tõsiselt ohus. Vajalik seadusemuudatus on hetkel kooskõlastamisel ja võimaldab politseil edaspidi paremini ohvrit kaitsta," lausus Taro.

Mure on tema sõnul ka selles, milline on spetsialistide vastus, kui nendeni jõuab teave psüühikahäirete või sõltuvusprobleemidega patsiendi riskikäitumisest. Seetõttu ootab siseministeerium sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna esindajaid lähisuhtevägivalla ekspertühma ja juhtrühma liikmeteks.

"Samuti oleks palju abi sellest, kui kokkuleppemenetluse järel määrataks kriminaalhooldaja kohe kohtuotsuse kinnitamise järel ning järelevalve/toetusmeetmed rakenduks ilma viivituseta ja oleksid ka asjakohased," märkis Taro.

Ta lisas, et juba varem on täiendatud sisekaitseakadeemia ning politsei- ja piirivalvekolledži õppekavasid, et tulevased ametnikud oleksid paremini ette valmistatud lähisuhtevägivalla olukordade lahendamiseks. Ka on loodud politseinikele täiendkoolitus ning korraldatud esmareageerijate nõustamist, et tugevdada nende oskusi ja vaimset vastupidavust ning sellega tuleb Taro sõnul jätkata.

Belitšev: vaja on tugevamat tugisüsteemi

"Aga see kompetents ja asjatundlik lähenemine on vajalik ka mujal suures pildis. Kõige tähtsam õppetund on meenutus, et lähisuhtevägivalla tõkestamine, ohvrite kaitsmine ja vägivallatsejate ohjeldamine, vajadusel ka ravimine ei ole ju ainult PPA teha, vaid hoopis laiema vastutusega valdkond," lausus siseminister. "Me peame suutma paremini – ükski inimene ei tohi jääda abita vahepealses tühimikus."

Taro lisas, et läheneval jõuluajal – paraku on pühad lähisuhtevägivalla juhtumite mõttes tume aeg – on politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev lubanud rakendada lisaressurssi ja teha seda varasemast veelgi tõhusamalt.

Belitšev kirjutas reedel ERR-is ilmunud arvamusloos samuti, et politsei ei leidnud pussitaja Tarmoga seotud juhtumit, kus nad oleksid olnud hoolimatud, hooletud või laisad, küll sai nendes selgelt kinnitust, et politseil on sündmuskohal ohvrile ja vägivallatsejale liiga vähe pakkuda.

Belitšev tõi esmase vajaliku muudatusena välja samuti vajaduse pikendada viibimiskeeldu, mille vältel ei saa vägivallatseja pere juurde naasta. Ühtlasi võiks arstil olla võimalus teha sõltuvusprobleemide korral ettepanek muuta juhiloa tervisetõend kehtetuks ning tingimisi karistuse puhul peaks käitumisreeglid olema sellised, et need aitaks raskemaid juhtumeid ennetada.

Ka oleks Belitševi sõnul tarvis läbimõeldud ravi ja toetusprogramme, selle asemel, et psüühikaprobleemidega inimene lihtsalt kainenema viia. Politseijuht loetles veel mitmeid muudatusi, mis olukorda parandaksid ja leiab, et vägivalla muutmiseks on tarvis tugevamat tugisüsteemi.