Oluline Vene-Ukraina sõjas kolmapäeval, 12. novembril kell 20.57:

- Sõrskõi tunnistas kolme asula kaotust Zaporižžja oblastis;

- Venemaa pakkus Ukrainale läbirääkimiste jätkamist;

- Ukraina valitsus eemaldas energeetikakorruptsiooni uurimise tõttu ametist justiitsministri;

- Venemaa on muutnud Ukraina energiasektori ründamise taktikat;

- Väidetavalt katkes Peterburis mobiilne internet;

- Soome välisminister: Venemaa pole valmis arutama sõja lõpetamist;

- Saksamaa plaanib Ukrainat järgmisel aastal toetada 11,5 miljardiga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Ukraina: mootorrattaid ja autosid kasutanud Vene armee pealetung Pokrovski suunal osutus osaliselt edukaks

Ukraina relvajõudude õhudessantvägede 7. korpus teatas, et mootorrattaid ja autosid kasutanud Vene armee pealetung Pokrovski suunal osutus osaliselt edukaks. Osa tehnikast hävitati linna lähistel, osa tehnikast Pokrovskis. 

Video of Russian soldiers taking advantage of the fog to drive into southern Pokrovsk in motorcycles, Bukhanka, and other modified vehicles.https://t.co/vuNp68mHfAhttps://t.co/GrFY1bOmss pic.twitter.com/R3BDwRvnml

— Rob Lee (@RALee85) November 10, 2025

Korpuse teatel hävitati Pokrovskis ja selle lähistel viis mootorratast ja viis autot. Ukrainska Pravda kirjutab, et venelased on viinud linna miinipildujad ja annavad nendest tuld Ukraina positsioonide pihta. 

Samal ajal käivad lahingud ka Pokrovski lähistel asuvas Mõrnohradi piirkonnas. 7. korpus teatas, et vaenlane jätkab Ukraina positsioonide survestamisest, kuid pole seni suutnud Ukraina vägede varustusliine ära lõigata.

Ukraina lõunaringkond teatas veel, et riigi väed taganesid Zaporižžja oblastis Rivnopilljast parematele positsioonidele.

Sõrskõi tunnistas kolme asula kaotust Zaporižžja oblastis

Vene armee on suurendanud oma aktiivsust Zaporižžja oblastis ja vallutas seal kolm asulat, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

"Olukord on märkimisväärselt halvenenud Oleksandrivske ja Huljaipole suunal, kus vaenlane, kasutades ära oma arvulist ülekaalu inimjõus ja varustuses, liikus ägedate lahingute käigus edasi ja vallutas kolm asulat. Väegrupi Lõuna sõdurid peavad kurnavaid lahinguid Rivnepillia ja Jablokovo pärast. Ühendtuli on agressorile märkimisväärset kahju tekitanud," rääkis Ukraina teatas ülemjuhataja teisipäeval.

Sõrskõi sõnul kasutavad okupandid ilmastikuolusid, eriti tihedat udu, ära, et tungida Ukraina kaitseväe positsioonide vahele.

Ta väitis ka, et vaenlane on viimase kolme päeva jooksul kaotanud Ukraina Lõuna väegrupi vastutusalas ligikaudu 800 sõjaväelast ja üle saja ühiku mitmesugust sõjatehnikat.

Siiski on Venemaa suurim aktiivsus endiselt Pokrovski suunal Donetski oblastis. Umbes 40 protsenti kõigist teisipäeval peetud lahingutest toimus seal. Vaenlane aga kannab tema sõnul pidevalt märkimisväärseid kaotusi.

Ukraina lükkas 6. novembril ümber väite Balagani, Udatšne, Stupotški, Plavni, Primorskoje ja Uspenovka kaotamise kohta Zaporižžja ja Dnipropetrovski suunas. Teisipäeval, 11. novembril teatasid Ukraina üksused, et on lahkunud positsioonidelt Novouspenovskoje, Novoje, Ohhotnitšje, Uspenovka ja Novonikolajevka külade lähedalt Zaporižžja oblastis.

Venemaa pakkus Ukrainale läbirääkimiste jätkamist

Venemaa on valmis Istanbulis Ukrainaga rahuläbirääkimisi jätkama, teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS kolmapäeval välisministeeriumi ametnikule viidates.

Pärast 23. juulil Türgis toimunud kohtumist ei ole kahe poole vahel ühtegi näost näkku kohtumist toimunud.

TASS tsiteeris Vene välisministeeriumi ametnikku Aleksei Polištšukki, kes ütles, et Türgi ametnikud on korduvalt kutsunud üles rahuläbirääkimisi jätkama.

"Venemaa meeskond on selleks valmis, pall on Ukraina väljakul," ütles ta.

Kiiev on tagasi lükanud Kremli väited, et Ukraina on süüdi rahuprotsessi takerdumises ajal, kui Venemaa täiemahulises agressioonisõjas Ukrainas hakkab lõppema neljas aasta.

23. juulil toimunud kohtumisel, mis kestis vaid 40 minutit, tegi Ukraina pool ettepaneku, et augustis kohtuksid omavahel president Volodõmõr Zelenski ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin.

Kreml teatas hiljem, et Putin on valmis Zelenskiga kohtuma, kuid ainult Moskvas. Selle eeltingimuse lükkas aga Kiiev tagasi.

Ukraina valitsus eemaldas energeetikakorruptsiooni uurimise tõttu ametist justiitsministri

Ukraina valitsus eemaldas seoses riigi energeetikasektoris algatatud korruptsioonijuhtumi uurimisega ametist justiitsminister German Galuštšenko, teatas riigi peaminister kolmapäeval.

Ukraina võimud esitasid teisipäeval seitsmele isikule süüdistuse väidetavas 100 miljoni dollari suuruses altkäemaksuskeemis osalemise pärast, mis hõlmas energeetikavaldkonna kõrgeid ametnikke ja mis on tekitanud avalikkuse pahameelt ning juhtinud tähelepanu Kiievi saamatusele korruptsiooniga võitlemisel.

Galuštšenko, kes oli varem energeetikaminister, on üks uurimisealustest isikutest, teatas tema ministeerium teisipäeval.

Ministeerium ei täpsustanud, kas see oli seotud riikliku korruptsioonivastase büroo uuritud energeetikakorruptsiooni juhtumiga.

Galuštšenko nõustus valitsuse otsusega, öeldes Facebooki postituses, et "ametist kõrvaldamine uurimise ajaks on tsiviliseeritud ja sobiv stsenaarium".

"Ma kaitsen ennast õigusareenil ja tõestan oma seisukohta," lisas Galuštšenko, jagamata uurimise põhjuste kohta rohkem üksikasju.

Süüdistused altkäemaksude maksmisest energeetikasektoris on eriti tundlikud laiema avalikkuse jaoks, kes seisab silmitsi pikkade igapäevaste elektrikatkestuste jadaga suures osas riigis juba enne külmade talvetemperatuuride saabumist. Avalikkus peab energeetikajuhte vastutavaks selle eest, et elektrijaamad on jäänud suuresti kaitseta Venemaa ulatuslike õhurünnakute eest.

Venemaa on muutnud Ukraina energiasektori ründamise taktikat

Venemaa on muutnud lähenemist Ukraina energiataristu ründamisele, keskendudes ballistilistele ja kombineeritud raketirünnakutele, mistõttu murrab nüüd märkimisväärne arv rakette läbi oluliste tootmis- ja jaotuskeskusteni, lausus energiaekspert Hennadii Rjabtsev teisipäeval väljaandele OBOZ.ua.

Hoolimata sellest, et süsteem on endiselt kontrolli all, on stabiliseerivad elektrikatkestused muutunud vältimatuks meetmeks, märkis ekspert. Rjabtsevi sõnul ei viita see rikkele ega kokkuvarisemisele, vaid on kontrollitud samm süsteemi terviklikkuse säilitamiseks ja ulatuslike õnnetuste vältimiseks.

Ekspert ütleb, et elektrikatkestusi ei ajenda mitte sisemised probleemid, vaid Venemaa taktika muutus. Moskva on hakanud kasutama suurt hulka ballistilisi rakette koos tiibrakettide ja droonidega.

Ballistilised raketid on õhukaitsele oma kiiruse ja väga lühikese reageerimisaja tõttu äärmiselt keerulised tõrjuda. Isegi piisavate süsteemide korral ületab saabuvate ohtude hulk nüüd seda, mida korraga alla tuua on võimalik.

"Nüüd on lihtsalt rohkem tabamusi ja tootmiskeskusteni jõuab liiga palju rakette," rõhutas Rjabtsev.

Väidetavalt katkes Peterburis mobiilne internet

Mitme Venemaa-kriitilise sotsiaalmeediakonto andmeil katkes teisipäeval riigi suuruselt teises linnas Peterburis mobiilne andmeside, kus kättesaadavaks jäid ainult valitsusasutuste kodulehed.

"5,6 miljoni elanikuga Peterburis on mobiilne internet peaaegu täielikult katkestatud. Elanikud teatavad, et erinevad veebisaidid, sõnumirakendused, internetipangad, kullerirakendused ja taksopaltvormid pole kättesaadavad. Mõned ütlevad, et nad on kaotanud kogu internetiühenduse, toimivad ainult valitsusasutused," kirjutas väljaanne Visegrad24.

"Ainus teenus, mis jätkuvalt usaldusväärselt toimib, on föderaalne riiklik infosüsteem Riigi- ja munitsipaalteenuste (funktsioonide) ühtne portaal (Gosuslugi)," kirjutas ka kunagine Ukraina asesiseminister Anton Geraštšenko ja hilisem ministeeriumi nõunik ning Ukraina tuleviku instituudi asutaja.

In the Russian city of St. Petersburg, with a population of 5.6 million, mobile internet access has been shut down.

Residents across the city are reporting that websites, messaging apps, banking services, delivery platforms, and taxi apps are not working. The only service that… pic.twitter.com/bW70eblPuU

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) November 11, 2025

"Telekommunikatsiooni operaatorid ütlesid Vene meediale, et katkestused on seotud turvameetmetega. Drooniohtude kohta pole aga ametlikke hoiatusi antud. Lisaks Peterburile on täna mobiilse interneti häiretest teatatud ka Venemaa Sotšis, Tuulas, Voronežis, Rjazanis, Krasnodaris, Saraatovis, Nižni Novgorodis ja Ufaas," lisas Geraštšenko.

"Peterburis on mobiilne internet taas suletud. Võimud näivad olevat leidnud viisi riigi "rahustamiseks" – lihtsalt teenuse sulgemisega. Iga internetita tund maksab Peterburile 77,6 miljonit rubla, Leningradi oblastile 9,9 miljonit. Ja Uljanovski oblastis ei ole teenust "kuni sõja lõpuni". Vaikimine on uus valitsemismeetod," kommenteeris konto Hroniki.Media omanik ühismeediavõrgustikus X.

В Петербурге снова отключили мобильный интернет.

Но власти, кажется, нашли способ "успокоить" страну - просто выключить связь.

Каждый час без интернета стоит Петербургу 77,6 млн рублей, Ленобласти - 9,9 млн.

А в Ульяновской области связи не будет "до конца войны".

Тишина -… pic.twitter.com/mg7CkXxJLi

— Хроники.Медиа (@acp_chronicle) November 11, 2025

Vene võimud on mobiilse interneti väljalülitamist kasutanud Ukraina droonide vastase meetmena, kuna sageli kasutatakse mobiilset internetti droonide juhtimiseks sihtmärgile.

Soome välisminister: Venemaa pole valmis arutama sõja lõpetamist

Soome välisministri Elina Valtoneni sõnul on Euroopa olnud kogu aeg avatud aruteludeks Venemaaga Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid märke Moskva valmisolekust sel teemal rääkida pole näha olnud.

Valtonen kommenteeris parlamendis ajakirjanikele ekspresident Sauli Niinistö ütlust, et Euroopa peaks Ukraina sõja lõpetamiseks pidama Venemaaga ka otsekõnelusi. Niinistö kommenteeris teemat esmaspäeval rahvusringhäälingule Yle.

"Siis, kui Venemaa on valmis naasma rahvusvahelise õiguse järgimise juurde ja lõpetama oma sõja Ukrainas – ja ma mõtlen tõepoolest lõpetama, mitte pidama kõnelusi kõneluste enda pärast –, oleme meie sellele alati avatud olnud," ütles Valtonen.

"Ma mõistan (eks)president Niinistö muret selle pärast, et USA president peab kõnelusi ja meie mitte. Teisalt ei ole me ka kuidagi täheldanud, et Venemaa oleks valmis tõsimeeli sõja lõpetamise üle arutlema," jätkas ta.

Valtoneni sõnul on Euroopa Ukraina sõja ajal järginud väga ühtset strateegiat, mille kohaselt on toetatud Ukrainat, kehtestatud Venemaale sanktsioone ja tugevdatud enda kaitsevõimet.

"See on suund, mida me peame vähemalt esialgu jätkama. On oluline, et me ei hakkaks siit-sealt suvaliselt mingeid kõnelusteid avama, vaid et ka selles lepitaks ühiselt kokku ja tegevus koordineeritaks," rõhutas Valtonen.

Niinistö pidas Yle-le antud intervjuus praegust olukorda veidraks - Euroopa ei pea kõnelusi Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kuid kiirustab kuulama USA presidendi Donald Trumpi ja Putini vaheliste kõneluste tulemusi, kartes samal ajal, et Euroopa asju arutatakse üle Euroopa enda pea.

"Minu arvates ei ole olukord veider, vaid vastupidi – ma olen tegelikult väga rõõmus, et Euroopa on nii ühtne. Kiitsime just edukas koostöös Ühendriikidega heaks uusima, 19. sanktsioonipaketi. Me näeme, et Venemaa majandus on tõeliselt suurtes raskustes ehk sanktsioonid toimivad," ütles Valtonen.

Saksamaa plaanib Ukrainat järgmisel aastal toetada 11,5 miljardiga

Saksamaa suurendab 2026. aasta eelarves Ukrainale antavat rahalist abi 11,5 miljardi euroni, mis on suurem summa kui varem planeeritud 8,5 miljardit eurot, selgub Reutersi esmaspäeval nähtud eelarvedokumentidest.

Saksamaa on Euroopa riikidest suurim sõjalise abi andja Ukrainale, olles alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aastal andnud abi umbes 40 miljardi euro väärtuses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 154 180 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 342 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 556 (+3);

- suurtükisüsteemid 34 379 (+13);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1540 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1240 (+1);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 79 804 (+162);

- tiibraketid 3926 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 123 (+87);

- eritehnika 3994 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.