Koalitsiooniparteide summaarne toetus langeb järjest madalamale

Koalitsioonierakondi toetab kokku 12,3 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 79,5 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madal olnud.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,5 protsenti, Keskerakonda 22,1 protsenti ja EKRE-t 15 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidripositsiooni hoidva Isamaa toetus on tõusnud viimase kolme nädalaga kahe protsendipunkti võrra. Isamaale järgneb reitingutabelis Keskerakond, kelle toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 2,5 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on viimase kolme nädalaga langenud 3,5 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad SDE (12,9 protsenti), Reformierakond (10,6 protsenti), Parempoolsed (6,1 protsenti) ning Eesti 200 (1,7 protsenti).
SDE toetus on kerges tõusutrendis ning on praegu 1,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui neli nädalat tagasi. Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud. Eesti 200 toetus on langenud erakonna ajaloo madalaimale tasemele (1,7 protsenti).
Koalitsioonierakondi toetas kokku 12,3 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 79,5protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madal olnud.
Eesti 200 reiting nädala küsitluses 0,9 protsenti
Kui eelnevad toetusnumbrid kajastasid erakondade viimase nelja nädala koondtoetust, siis Norstati nädala küsitluses langes Eesti 200 toetus lausa 0,9 protsendile. Nädalaküsitluses oli madalam ka EKRE toetus, mis langes 13,4 protsendile ehk oli sisuliselt sama SDE 13,2 protsendiga.
TÜ politoloog Martin Mölder arvutas praeguste toetusprotsentide pealt välja ka riigikogu kohtade jaotuse. Isamaa saaks praeguse toetusega 33, keskerakond 24, EKRE 16, SDE 13, Reformierakond 10 ja Parempoolsed viis mandaati.
Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 27 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 66 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.
21 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 61 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. oktoobrist 9. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Toimetaja: Urmet Kook









