Saksa parlamendis käis mitu nädalat arutelu, kas ja kuidas taastada ajateenistus, eelmisel nädalal jõuti otsuseni. Poliitikud jõudsid kokkuleppele, et sõjavägi vajab lisajõudu, küsimus on aga selles, kuidas noored mehed sõjaväkke saada. Eelkõige loodetakse vabatahtlikkusele.

Esialgu peavad kõik 18-aastaseks saavad noormehed hakkama täitma ankeeti ja läbima kehalisi katseid, väkke meelitatakse aga 2600-eurose kuupalgaga ja autojuhilubade, mitte sunniga. Kui see tulemust ei too, võib parlament kehtestada teatud hulgale noortest kohustusliku nõude.

Parlamenti ekskursioonile tulnud noortest entusiasmi ei õhkunud.

"Ajateenistus pole eriti hea, sest mõnesid hakatakse siis sundima Bundeswehri minema. Ja see pole kuigi hea," ütles Julian.

"Mulle see ka ei meeldi, kui ajateenistus on. Sest neil, keda sunnitakse sinna minema, on ka perekond ja nad peavad võib-olla pere eest hoolitsema. Ja nad ei saa seda teha, kui nad peavad ajateenistusse minema," lausus Andy.

"Ma arvan, et igaühel on oma arvamus. Kas ta tahab või mitte. Ühesõnaga – igaüks võib ise otsustada. Ja kui ei taha, siis ei pea minema. Ainult vabatahtlikud peaks minema," leidis Amir.

"Asi on selles, et kui peaks tulema see loosisüsteem – ma arvan, et kui juhus paika paneb, kellele relv antakse ja kes inimesi tapma peab, siis see on juba väga küsitav. Ma arvan, et kui vanadelt inimestelt küsitakse, siis on ajateenistust vaja, kui aga noortelt küsitakse, siis keegi ei taha seda tegelikult," lausus Paul.

Parlamendi riigikaitse komisjoni esimees Thomas Röwekamp tunnistas, et rahuaja noorte jaoks jääb riigikaitse vajadus kaugeks. Üksnes palgast ei piisa, vaja on meelemuutust ühiskonnas tervikuna.

"Me peame arutama seda meie ühiskonnas, et armeega ühinejaid austataks. Nii et küsimus ei ole üksnes rahas, vaid see on ka küsimus austusest, mis on kõigi meie ühiskonnaliikmete kohustus," ütles Röwekamp.

Berliin kavatseb lähiaastatel tegevarmee kasvatada praeguselt 180 000-lt 260 000-le ja suurendada hüppeliselt reservväge. Ühtlasi on Bundeswehr koostanud sadade miljardite eurode eest soovinimekirju relvastuse ja moona soetamiseks.

"Me vajame rohkem kõike. Me seisame samal ajal silmitsi mitmete väljakutsetega. Me peame toetama Ukraina võitlust Venemaa sõja vastu, et nad suudaksid sõja võita. Aga me peame samal ajal suurendama enda võimeid. Meil on vaja rohkem tanke, laevu, lennukeid, rohkem õhukaitsesüsteeme, me peame suurendama oma võimekusi kosmoses ja kübersfääris," lausus Röwekamp.

On kõlanud kriitikat, et ehk keskendub Saksamaa liialt kallitele süsteemidele, kui vaja oleks palju ja lihtsamat kraami.

"Ma arvan, et Saksamaa püüab osta kõike. Need on ka väga väiksed süsteemid, näiteks droonid varitseva moonaga. Vajadus on väga kõrgtehnoloogilise moona järele keerukate sihtmärkide jaoks, nagu näiteks Taurus raketid, mis on uskumatult võimekas ja väga kõrgetasemeline ja kallis relv, aga me näeme samal ajal ka katsetusi varitseva moonaga, mis on rohkem nagu väiksed droonid firmadelt, nagu Stark ja Helsing, Rheinmetall hakkab ka sellega tegelema," ütles Saksamaa välispoliitika ühingu analüütik Emil Archambault.

Nii näib Saksa armee tegevat läbi täieliku ümbersünni. Lõpuks ometi, mõtlevad idaeurooplased. Äkki Saksamaa muutub liiga võimsaks, küsivad hääled Pariisist.

"Saksamaa kulutab rohkem ja liigub ootuste täitmise suunas, mis Saksamaa partneritel Berliini suhtes on, mis puudutab Euroopa kaitsmist ja euroatlantilise ala kaitsmist NATO raames. See on tõesti positiivne samm. Aga sellel on oma kõrvalmõjud, mis tekitavad mõnel pool Euroopas muret. Kui Saksamaa tõepoolest kulutab sadu miljardeid eurosid kaitsehangeteks ja paljud neist lähevad Saksa ettevõtetele, siis see mängib ümber Euroopa kaitsetööstuse. Kui Saksamaal on Euroopa suurim maavägi, siis see muudab poliitilist sõnaõigust operatsioonide küsimustes või kuidas neid vägesid Euroopas kasutatakse," rääkis Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Rafael Loss.

Ukrainale abi andmisel on Saksamaa tõusnud USA järel teiseks riigiks. Liidukantsler Friedrich Merzi valimiskampaania lubadus anda Ukrainale Taurused pole aga teoks saanud.

"See on väga kõrgetasemeline võimekus, mis meil on ja me vajame seda iseenda kaitseks ja stabiilsuseks, me sõltume sellest. Aga me teeme kõik, mis võimalik, et nad saavutaksid ise võimekuse hävitada Venemaa taristut," ütles Röwekamp.

"Ukraina on praegu teistsuguses olukorras kui kaks aastat tagasi. Taurusest oleks siis rohkem kasu olnud, näiteks Krimmi silla ründamisel Vene logistika kahjustamiseks okupeeritud Ukrainas. Praegu on see logistika palju vastupidavam. Ja Saksamaa investeerib koos Euroopa partneritega Ukrainas ise toodetud kaugmaalöögi võimekusse ja seda palju odavama hinna eest," lausus Loss.

"On suur potentsiaal koostööl Saksamaa ja Ukraina kaitsetööstuse vahel. On palju ettevõtjaid Ukrainas, kes püüavad kas luua tootmist välismaal või võimaldada tehnoloogia ülekannet. Ja sellel on suur potentsiaal nii Ukraina kui ka Saksamaa kaitsetööstuse jaoks," ütles Archambault.

Saksamaa valmistub võimalikuks rünnakuks 2029. aastal, nii on hoiatanud nende luure. Samas jõuab sakslastele üha enam valusalt kohale see, et tegelikult nad on juba rünnaku all, esialgu hübriidsel kujul.

"Ja Saksamaa poliitikud maadlevad sellega, kuidas inimestel selgeks teha, et Saksamaad rünnatakse. Ja mitte ainult selle pärast, mida ta teeb Ukraina jaoks, vaid ka tema rolli pärast Euroopas, Euroopat ja meie partnereid Venemaa eest kaitstes. Aga teha seda nii, et see ei halvaks ühiskonda, vaid aktiveeriks seda vastu panema, siin on meil palju õppida meie partneritelt põhjas ja Balti riikides," lausus Loss.