Väljaande The Wall Street Journal teatel korraldas õppuse detsembris Saksamaa ajaleht Die Welt koos Saksa relvajõudude Helmut-Schmidti ülikooli sõjamängude keskusega. Selles osales 16 endist Saksamaa ja NATO kõrget ametnikku, seadusandjat ja julgeolekueksperti rollimängus, mis kujutas ette 2026. aasta oktoobris aset leidvat rünnakut.

Mängu tulemused näitasid, et Ameerika juhtimise puudumisel suutis Venemaa paari päevaga hävitada NATO usaldusväärsuse ja saavutada Balti riikide üle domineerimise, paigutades sinna esialgu ainult 15 000 sõdurit, kirjeldas leht. Stsenaariumi kohaselt kasutas Venemaa sissetungi ettekäändeks humanitaarkriisi Kaliningradi oblastis ja vallutas Marijampole linna Leedus.

"See, et Venemaa esitas oma sissetungi humanitaarmissioonina, oli piisav, et USA keelduks NATO artikkel 5 rakendamisest, mis nõuab liitlaste appitulekut. Saksamaa osutus otsustusvõimetuks ja Poola, kuigi mobiliseerus, ei saatnud vägesid üle piiri Leetu. Leetu juba paigutatud Saksa brigaad ei sekkunud osaliselt seetõttu, et Venemaa asetas droonide abil Saksa baasist väljuvatele teedele miinid," kirjutas ajaleht tulemusi kokku võttes.

Sakkov: see on solvav

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Sven Sakkov, kes on varem töötanud muuhulgas Eesti kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, president Lennart Meri julgeoleku ja kaitsenõunikuna ning juhtinud ka rahvusvahelist kaitseuuringute keskust Tallinnas, kritiseeris õppust teravalt.

Sakkov nõustus Economisti kaitseteemade korrespondendi Shashank Joshi kommentaariga, kes ütles, et ta on selle ja teiste sarnaste stsenaariumide suhtes sügavalt skeptiline, kuna need ignoreerivad olukorda kohapeal ja kohaliku elanikkonna reaktsioone.

"Paljud sellised stsenaariumid on ausalt öeldes solvavad rindejoonel olevatele riikidele," lisas suursaadik. Ta ütles, et nendel õppustel kujutatakse Venemaaga piirnevaid riike, näiteks Baltimaid, liiga sageli passiivsete objektidena, mitte oma tegutsemisvõimega subjektidena.

Well put. I would add that many such scenarios are, frankly, insulting to frontline countries, which are too often portrayed as passive objects rather than as subjects with agency of their own. https://t.co/mtlBuKDPQV

— sven sakkov (@sakkov) February 6, 2026

ERR-i ingliskeelse artikli avaldamise järel kommenteeris Sakkov olukorda uuesti: "Selguse huvides: Eestil on hea ülevaade sellest, mis toimub meie idapiiri taga, ja meil on võime mobiliseerida lühikese etteteatamisega 50 000 võitlejat. Läti ja Leedu on samal tasemel," kirjutas ta.

My comment to @shashj has apparently reached Estonian news. For clarity: has a good picture on what is happening across our Eastern border and we have the capacity to mobilise 50,000 fighters at short notice. and are on the same footing.https://t.co/AwYJVaViMC https://t.co/3cVULfbR8G

— sven sakkov (@sakkov) February 8, 2026

Leedu kolonel: see on jama

Leedu kolonel Gintaras Bagdonas, endine Euroopa Liidu sõjalise staabi luuredirektor, ütles Leedu rahvusringhäälingule LRT: "See, mis seal kirjutatakse, on jama. Ma ei tea selle sõjamängu eesmärke – võib-olla on need liiga poliitilised, mõeldud ohu näitamiseks või oma avalikkuse, Saksamaa või teiste Euroopa kodanike harimiseks."

LRT tõdes, et see pole esimene kord, kui kõrgetasemelised simulatsioonid on ignoreerinud Balti riikide relvajõudude ja ühiskondade rolli, loetledes mitu Lätile ja Eestile keskendunud õppust.

Leedu relvajõud teatasid aga, et nad ei näe lääneriikide sõjamängudes laiemat trendi, mis ignoreeriks Balti riikide sõjavägede või ühiskondade rolli.

"On tõenäoline, et planeerijatel kas puudub täpne teave, nad tuginevad kontrollimata või avalikele allikatele või jätavad teatud tegurid välja muudel põhjustel," ütlesid Leedu relvajõud kirjalikus vastuses LRT-le.

Reedel teatasid Leedu relvajõud oma avalduses: "Ei [NATO aluslepingu] artikkel viis ega otsuste langetamine teistes riikides mõjuta Leedu relvajõudude tegevuse alustamist."

Sellised õppused võivad pakkuda teadmisi

Soome Välispoliitika Instituudi (FIIA) teadur Eoin McNamara ütles ERR-i ingliskeelsete uudiste portaalile ERR News, et seda tüüpi sõjalised rollimängud võivad olla kasulikud – kui neid hästi teha.

"Need harjutused võivad anda ülevaate sellest, kuidas erinevad valitsused ja organisatsioonid, nagu EL ja NATO, erinevates stsenaariumides survele reageerivad," ütles ta.

Kuid need peavad arvestama piirkondlike erinevustega ja vähesed mõistavad olukorda Baltimaades kohapeal, lisas McNamara.

"Nende õppuste korraldajad jätavad regulaarselt arvestamata kohaliku kaitsevõime ja -tingimused Eestis. Vene sissetung kohtaks Eestis mobiliseeritud reservide ja elanikkonna vastupanu ning seisaks silmitsi NATO lennukite domineerimisega õhus. Mõned prominentsed sõjamängud[e korraldajad] ei ole mõistnud, et ainuüksi see esimene reageering tekitab Venemaale tõsise karistuse," selgitas ta.

Korraldaja: tegu oli Saksamaa otsustusprotsessi uurimisega

Ajalehe Die Welt rahvusvahelise julgeoleku korrespondent Carolina Drüten, kes oli seotud õppuse korraldamisega, ütles, et see keskendus peamiselt Saksamaa reaktsioonile.

"Sõjamängu eesmärk oli uurida Saksamaa otsustusprotsessi olukorras, kus NATO oleks kirdetiival kriisi ajal poliitiliselt halvatud – mitte selleks, et hinnata, kas Leedu võitleks, ega ka selleks, et simuleerida NATO täielikku sõjalist reageeringut – mis aga sõltub poliitilisest tahtest, eriti USA-s," kirjutas ta vastuseks Läti suursaadikule NATOs Māris Riekstiņšile, kes samuti õppust kritiseeris.

"Sõjamängud on oma olemuselt analüütilised abstraktsioonid. Leedu (või Poola) täieliku riikliku reageeringu modelleerimine nõuaks eraldi sõjamängu erinevate parameetritega," lisas ta.