Terviseameti juht Birgit Lao ütles, et terviseamet on pidevalt tähelepanu juhtinud, et nii retseptikeskus kui ka tervise infosüsteem ei vasta oma ülesehituselt ja funktsioonilt kehtivale õigusele. Nimelt on juba kümme aastat olnud ravimiseaduses kirjas, et retsept tuleb kirjutada teisele isikule. Need keskkonnad võimaldavad aga kirjutada retsepte välja viisil, nagu tegelikult teha ei tohiks ehk iseendale.

"Kui tegelikult oleks retseptide väljakirjutamine iseendale lubatud, peaks olema ka tagatud, et see dokumenteeritakse: õige info saab automaatselt retseptile – aga ka seda praegu ei toimu. Nii et tegelikult on jäänud seaduse kehtimahakkamisest alates kvaliteedinõuded nendesse süsteemidesse sisse viimata," sõnas Lao.

Lao sõnul on rikkumine olnud mastaapne – peaaegu kahe aastaga on arstid endale välja kirjutanud ligi poolsada tuhat retsepti.

"Nägime, et ega see muud moodi ei pidurdu, ja me pöördusime süsteemi omaniku, tervisekassa poole, et midagi ette võtta. Sest ühtepidi on ootus terviseametile järelevalvega sekkuda, aga selliseid mahte ei ole võimalik järelevalvega enam tagasi pöörata. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist tänavu novembrini on üle 3700 arsti iseenda raviks välja kirjutanud 50 500 retsepti – iga sellise üksikjuhtumi järelevalvega menetlemine oleks aastatepikkune protsess," selgitas Lao.

Lao rõhutas, et et ravisse sekkuda ametniku poolt järelevalvemenetlusega ei ole aga ka riigikord, mida Eesti tahaks. "See oleks väga kontrolliv ühiskond. Seega meie palve oli viia retseptikeskus kooskõlla kehtiva seadusega, mis ilmselgelt tähendab ka seda, et seadusandja ehk siis ministeerium või riigikogu peab tegema vajaliku seadusemuudatuse," lausus Lao.

Lao märkis, et teatud juhtudel on endale retsepti kirjutamine täiesti põhjendatud ja mõistlik.

"Loome siis selleks õiguslikud alused ja võtame ära ka selle riski ja hirmu, et arstil iseennast ravimitega toetades on tegemist millegagi, mille puhul riik võiks hiljem öelda, et kuulge, see ei ole lubatud. Loome selguse, sest siin muidu edasi ei saa," lausus Lao.

Ülevaade näitas, et endale kirjutatud ravimite valik on lai – üle 500 erineva ravimi. Mitte kõik neist ei ole riskantsed, kuid terviseametis on sellel aastal olnud juba kuus menetlust, kus amet on selgelt tuvastanud väärkasutuse ravimite endale väljakirjutamisel.

"Need on olnud seotud sõltuvust tekitavate preparaatidega. Siin peabki arutama arstide ja seadusandjaga, kas tulevikulahendus puudutaks kõik ravimeid või ravimeid osaliselt. Ka välisriikide praktikad on erinevad: sõltuvust tekitavate preparaatide, opioidide, puhul ongi öeldud, et selliste ravimite tarbimisel tuleb pöörduda teise arsti poole. Vaatame, kuhu me Eestis jõuame selle aruteluga," sõnas Lao.

Praegu ei saa arstid eneseraviks retsepte välja kirjutada. Lao loodab, et kokkuleppele jõutakse kiiresti: "Kui vajadus raviks on põhjendatud, saab arst ka praegu pöörduda teise arsti poole. Tahame selgust ja toimivat süsteemi, mis ei jätaks kedagi halli tsooni," ütles Lao.

Kolmapäeval koguneb riigikogusse laiapindne seltskond, kuhu tulevad arstid riigikogust, arstide liit, perearstide liit, tervisekassa, terviseamet, sotsiaalministeerium ja ravimiamet, et arutada tekkinud olukorrale võimalikke lahendusi.

Rehemaa: Euroopas on tavaline, et arst kirjutab endale retsepti

Arstide liit on juba praegu väljendanud suurt rahulolematust tekkinud olukorra pärast ja on nördinud, et riik neid justkui enam ei usalda.

"Praegune absoluutne keeld retseptikeskuses, mille järgi arst ei saa endale ühtegi retsepti teha, on kehtinud vaid paar nädalat. Loodan, et selle ajaga pole arstidel tekkinud suuremaid probleeme, sest paljudel neist on samamoodi kroonilised haigused nagu kõigil teistel inimestel ning nad vajavad regulaarseid ravimeid," rääkis arstide liidu juht Katrin Rehemaa.

Rehemaa sõnul on tegemist ka põhimõttelise küsimusega: rahvusvaheliselt ja kõigis Euroopa riikides on tavapraktika, et arst saab endale retsepti kirjutada.

"Kui ta omab pädevust kirjutada ravimeid patsientidele, on eelduslikult sama pädevus olemas ka enda puhul. On ka praktiline külg: vastasel juhul peaks arst pöörduma kolleegi poole, mis koormab süsteemi veelgi. Arvestades meie ravijärjekordi ja arstide suurt töökoormust, ei tundu see mõistlik," rääkis Rehemaa.

Rehemaa sõnul pole terviseamet neile esitanud konkreetseid arvulisi andmeid, mis puudutab n-ö sõltuvusriskiga ravimite väljakirjutamist.

"Meedias on küll liikunud numbreid selle kohta, kui palju arstid endale retsepte kirjutavad, kuid need ei ütle midagi selle kohta, kas ja kui suur probleem on just narkootiliste või psühhotroopsete ainetega," sõnas Rehemaa.

"Kui rikkumisi on avastatud, tuleb nendega tegeleda – see ongi terviseameti ülesanne. Arstide liit taunib igati põhjendamatut sõltuvusainete väljakirjutamist. Kuid see ei tähenda, et kõiki arste tuleks karistada ja neile üldine keeld panna ravimite väljakirjutamisel ja retseptide pikendamisel. Praegune käitumine jätab mulje, nagu riik ei usaldaks arste," lausus Rehemaa.

Rehemaa märkis, et sotsiaalminister Karmen Joller on samuti öelnud, et seadust tuleb muuta ning lauskeeld ei peaks kehtima.

"Küsimus on pigem selles, kas ja milliseid täiendavaid piiranguid on tegelikult vaja," lausus Rehemaa.