Telemaja ehitus on käinud sisuliselt aasta aega. Mullu novembris sõlmiti leping ning seejärel asuti ette valmistama uudistemaja ja raadiomaja vahele jäävat platsi.

See tähendas muu hulgas ka kunagise telemasti vundamendi lõhkumist, rääkis Nordeconi projektijuht Oleg Kaas.

"Telemasti vundamentidega arvasime esialgu, et hea mõte oleks neid lõhata. Proovisime kahte, aga saime lõpuks aru, et tavalise ehitustehnikaga ehk roksoniga on veidi lihtsam ja kiirem lammutada. Siis oli ümberringi erinevaid trasse ka, mis segasid ehitusprotsessi kulgu, näiteks Tallinna Vee malmist torud aastast 1938, mille me suutsime kogemata kopaga katki kaevata. Plaani peal ei olnud seda toru märgitud, hakkasime kopaga kaevama, arvasime, et maa on tühi, aga ei olnud. Purskas vähe vett õhku, tulid brigaadid kohale, plommisid toru ära, nii et edukalt lahenes. Põnev asjaolu oli veel see, et uudistemaja ja meie platsi vahel jookseb üks sadevee kollektor, läbimõõduga 1200 mm, mida me pidime ära sukkama. See oli minu praktikas esmakordne kogemus," selgitas Kaas.

Maa-alused tööd on võtnud plaanitust rohkem aega, kuid Kaasi kinnitusel on ehitus graafikus.

Nurgakivi panekuks on umbes pool maa-alusest tööst tehtud.

"Maa-alune ehitusprotsess ja maapealne protsess on paraku sellise protsentuaalse suhtega, et maa-alused tööd võivad võtta kuni pool ehitusaega. Sõltub kindlasti maa-aluste korruste arvust. Kuna meil on üks maa-alune korrus ja meil on üks aasta selja taha jäänud ja peaaegu kaks aastat veel, siis oleme suhteliselt graafikus," ütles Kaas.

Kohe algul oli teada, et ehitus võib hakata segama ajakirjanike tööd, kuid ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul ei ole kurtmist olnud.

"Mina olen väga üllatunud ja väga tänulik oma kolleegidele, kes väga selgelt toetavad, nad mõistavad, kui ehitajal on vahel vaja müra teha, nad tõstavad oma asju ringi, teevad salvestusi teisel ajal. Me sisuliselt peaaegu ei ole ehitajat sundinud mingeid asju ära jätma või oluliselt edasi lükkama. See kõik on olnud võimalik teistpidi lahendada," tõdes Vilde.

Ootamatused ehitustööde käigus ei ole ehitajale trahvi toonud, küll aga on andnud võimaluse ERR-il testida varusüsteemide toimimist, märkis Vilde.

"Arvestades globaalset olukorda, oleme siin Eesti Rahvusringhäälingus väga palju panustanud toimepidevusele. Tõepoolest, ehitaja siin suutis ühe eksimusega ühte kaablisse puurida, mis tähendas meile 12-tunnilist täis toimepidevustesti, millest tõenäoliselt enamik vaatajad-kuulajad aru ei saanudki," ütles Vilde. "Tegelikult Eesti Rahvusringhääling töötas vahepeal 12 tundi ilma elektrita."

Ehitus ei mõjuta üksnes ERR-is töötavaid inimesi, vaid ka linnaelanikke.

Ilma mürata ehitada ei ole võimalik, tõdes Oleg Kaas. Samuti levib ehitusplatsilt tolm.

Suuremad sekkumised linnaruumi seisavad veel ees.

"Kindlasti elementide tarne ajal hakkavad suured rekad liiklust mingil määral takistama, see on paratamatus. Kindlasti me sulgeme ka tänavaid teatud ajavahemikel, eriti siis, kui Kreutzwaldi tänava trasside vahetamine lahti läheb, see on järgmise aasta kevad-sügis," rääkis Kaas.