Uudisteagentuur Bloomberg avaldas samas väljavõtte oktoobri keskel toimunud Witkoffi telefonikõnest Venemaa president Vladimir Putini nõuniku Juri Ušakoviga, kus USA läbirääkija jagas oma Venemaa kolleegile nõuandeid, kuidas Venemaa president võiks USA presidendile oma plaani esitada.

Telefonivestlus näis osutavat Trumpi heakskiidetud 28-punktilise ettepaneku algversioonile, mida peeti laialdaselt Moskvat soosivaks, kuna see nõudis Ukrainalt oluliste territoriaalsete järeleandmiste tegemist ja lubadust NATO-ga mitte liituda.

Trump kaitses Witkoffi, öeldes, et see on standardne asi, mida läbirääkija teeb. Tema sõnul on kõnelustel tehtud edusamme ja ta ootab kohtumist Ukraina ja Venemaa liidritega – seda aga alles siis kui on jõutud rahuleppeni või selle lõppstaadumini.

Vastates ajakirjaniku küsimusele, milliseid järeleandmisi peab Venemaa tegema, vastas Trump, et nad ei valluta rohkem territooriume.

Ka Kreml kinnitas, et Witkoff saabub järgmisel nädalal Moskvasse kohtumisele Putiniga.

"Witkoffi järgmise nädala Moskva-visiidi osas jõuti esialgse leppeni," ütles Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov, lisades, et teda saadavad veel mitu president Donald Trumpi valitsuse ametnikku.

Ušakov rääkis veel, et osa USA viimasest plaanist Ukraina sõja lõpetamiseks on positiivne, kuid paljud teised punktid vajavad arutamist.

"Mõningaid aspekte võib pidada positiivseks, kuid paljud nõuavad ekspertide eriarutelusid," ütles Ušakov. 

Kreml teatas kolmapäeval, et kõnelused Ukraina sõja lõpetamiseks on käimas ja tõsised ning Witkoff peaks järgmisel nädalal Venemaad külastama.

"Protsess on käimas ja see on tõsine," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov riikliku telekanali reporterile.

Peskovi sõnul püüavad paljud inimesed kõnelusi nurjata.

Von der Leyen: Genfis saavutatu on stardipunkt

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tervitas oma kõnes Euroopa Parlamendis USA rahukõnelusi, nimetades Genfi kõnelustel saavutatut stardipunktiks. Samas on tema sõnul vaja veel palju pingutusi.

"Me teame, et Venemaa mõtteviis ei ole muutunud Jalta ajast saati, nad näevad meie kontinenti mõjusfääridena," sõnas von der Leyen. "Me peame selgelt ütlema, et suveräänset Euroopa riiki ei saa ühepoolselt jagada ja riigipiire ei saa jõuga muuta. Kui me selle täna legitimeerime, siis avame me ukse uutele sõdadele homme. Sellel ei saa lasta juhtuda."

Ta lisas, et Euroopa Liit läheb edasi plaaniga võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad

Kallas: tuleb jätkata Venemaale surve avaldamist

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas ütles pärast välisministrite videokohtumist, et Ukrainale parima tulemuse saavutamiseks rahukõnelustel tuleb jätkata surve avaldamist Venemaale ja toetuse andmist Ukrainale.

Venemaa ei näita Kallase sõnul jätkuvalt üles huvi vaherahu ega läbirääkimiste vastu ning kõnelused peaksid keskenduma Venemaa järeleandmistele.

"Igasuguses rahuleppes peame me fookuse seadma sellele, kuidas saada järeleandmisi Venemaa poolelt, et nad lõpetaksid agressiooni ja ei püüaks muuta jõuga piire. Vähe on maailmas sõdasid, kus situatsioon on nii selge kui siin – on agressor ja ohver. Fookus peaks olema sellel, mida Venemaa ehk agressor peab tegema, mitte sellel, mida Ukraina ehk ohver peab ohverdama," rääkis Kallas.