Toonane RKAS-i õigusosakonna juhataja Rebbas töötas RKAS-is 13 aastat. Samal aja plaanis RKAS Eesti Rahva Muuseumi endise hoone müüki, mida soovis osta üliõpilaskorporatsioon Sakala.

Kuna Rebbas oli varem ka Parvel Pruunsilla sõber ja Pruunsild Rebbasega hoone müügi asjas ka suhtles, kahtlustas kaitsepolitsei teda korruptsioonis. Seda asjata.

Õiguskaitseasutused kuulasid kahe kuu jooksul Rebbase kõnesid pealt, lugesid tema kirju ja sõnumeid, kuulasid pealt tema töökohta ja autot ning isegi jälitasid teda. Midagi keelatut tema tegevuses ei leitud.

Sellest sõltumata käisid kaitsepolitsei ametnikud rääkimas RKAS-i juhatusega, näitasid juhatusele pealtkuulatud vestluste väljatrükke ja juhatuse esimees mõistis, et koostöö Rebbasega ei peaks enam jätkuma, kirjutas Õhtuleht möödunud aasta novembris.

RKAS ja Rebbas lõpetasid töösuhte poolte kokkuleppel. Peale seda pöördus Rebbas kohtusse, nõudmaks prokuratuurilt ja kaitsepolitseilt töö kaotusega kaasnenud kahjude hüvitamist 23 450,84 euro ulatuses.

Kaebuses ütles Rebbas, et prokuratuur andis õigusvastaselt kaitsepolitseile suulise loa korruptsiooniohu ennetamise ettekäändel kaebaja tööandjale avaldada salajase pealtkuulamise käigus salvestatud vestlusi, mis viis tema töölepingu lõppemiseni poolte kokkuleppel.

"Kohtueelse menetluse andmete avaldamisega sekkuti lubamatult kaebaja eraellu ning kapo tegevuse eesmärk oli survestada tööandjat töösuhet lõpetama," seisis kaebuses.

Lisaks ütles Rebbas, et kuivõrd luba ei olnud kirjalik, ei olnud võimalik ka kontrollida selle põhjendatust ega seda, mis tingimustel ja millises ulatuses lubati andmeid avaldada.

Maakohus ja ringkonnakohus Rebbase kaebust ei rahuldanud. Sel reedel tegi riigikohus otsuse, et prokuratuuri tegevuse osas tuli kaebus jätta rahuldamata, sest kaebaja lahkus töölt poolte kokkuleppel. Mis puudutab kaitsepolitsei tegevust, siis oleks pidanud maa- ja ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata jätma, kuna see kuulub halduskohtu pädevusse.

Riigikohus nimelt ütleb, et ei vasta tõele, nagu oleks Rebbas sisuliselt ametist kõrvaldatud, sest ta lahkus töölt poolte kokkuleppel.

"Kuna kaebaja töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, puudub põhjuslik seos töösuhte lõppemise ja väidetavalt tekitatud kahju ning kohtueelse menetluse andmete avaldamise vahel," seisab otsuses.

"Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamist ei ole võimalik võrrelda, liiati samastada ametist kõrvaldamise kui kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendiga," seisab riigikohtu otsuses.

"Seetõttu nõustub kolleegium kohtutega selles, et osas, mis seondus prokuratuuri tegevusega, tuli süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus jätta praegusel juhul rahuldamata," märgib riigikohus.

Lisaks tõi riigikohus välja, et lähtuvalt seadustest ei ole ette nähtud vormi, kuidas võiks prokuratuurilt luba küsida jälitustoimingutega kogutud andmete avalikustamiseks, samuti võib neid andmeid kasutada mis tahes eesmärgiks.

Kuigi prokuratuur peab maksimaalselt tagama, et andmeid väljaspool kriminaalmenetlust kasutatakse õiguspäraselt, ei saa asutus hiljem vastutada andmete avaldaja tegevuse eest.

Viimaks märkis riigikohus, et kuigi suuliselt on võimalik andmete avalikustamise luba anda, on oluline, et vajaduse korral saaks loa andmist ja selle tingimusi hiljem kontrollida. Ehk tuleks kasutada tõhusaid meetodeid isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tõendamiseks, siseseire võimaldamiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, näiteks logide või muude säilitamisviiside kujul.

"Praktikas tuleb vastutaval töötlejal iga kord hinnata, kas piisab suulisest loast või tingib menetluse läbipaistvus vajaduse kasutada taasesitamist võimaldavat vormi," märkis riigikohus. Kuna Rebbas kohtus kaotas, jäid ka kohtukulud tema kanda.

Rebbas kaalub Euroopa Kohtusse kaebamist

Rebbas ütles ERR-ile, et tema hinnangul on kohtud lähtunud otsust tehes vaid formaalsetest kriteeriumitest. Nagu ka muude lepingute ja kokkulepete puhul ei tuleks lähtuda asja vormist, vaid sisust, märkis Rebbas.

"Enne kapo jutuajamist ei olnud kummalgi poolel soovi töölepingulist suhet lõpetada, vastupidi, tööandjal oli plaanis töötajat premeerida eelmise aasta töö eest," rääkis Rebbas. "Peale jutuajamist tekkis tööandjal soov tööleping lõpetada."

Rebbas ütles, et ta nõustus poolte kokkuleppel lepingut lõpetama, et tagada ettevõttes töörahu ja ühtegi teist seaduslikku võimalust RKAS-il lepingu lõpetamiseks ei olnud.

RKAS maksis talle allkirja eest hüvitise ja tööandja jaoks oli olukord lahenenud.

Värskest riigikohtu otsusest kuuldes ütles Rebbas, et kasumlikum oleks olnud jätta lepingu lõpetamine allkirjastamata.

Ka teistel inimestel, kelle tööandjal soovitab kaitsepolitsei nendega lepingu lõpetada, soovitab Rebbas poolte kokkuleppel mitte lahkuda.

"Selle kohtuotsuse vaates annab see sellise suunise edaspidiseks," märkis Rebbas.

Praegu lubas Rebbas oma advokaadiga analüüsida, kas minna kaebusega edasi Euroopa Kohtusse.

Rebbase sõnul on tal lisaks samasisuline nõue sees ka halduskohtus, mis on oodanud praegust riigikohtu lahendit, et asjaga edasi liikuda.