Õiguskantsler Ülle Madise teatas maa- ja ruumiametile, et geoportaali ülavaates pildid ehk ortofotod ning kaldvaates pildid ehk kaldaerofotod kujutavad detailselt inimeste elumaju, hoove ja vallasvara ja riivavad eraelu puutumatust.

Maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ütles ERR-ile, et õiguskantsleri hinnangud ei tulnud neile üllatusena, sest nad pöördusid kevadel ise nii õiguskantsleri kui ka andmekaitse inspektsiooni poole ja andsid teada, et neil on uued seadmed ja väga täpsed andmed.

"Oleme pool aastat seda eri asutustega arutanud ega ole sellepärast selle aasta andmeid veel avalikuks teinud, et enne soovime lahendada ära küsimuse, kui täpseid andmeid panna avalikuks," rääkis Tamtik.

Tema sõnul võimaldavad ameti uued seadmed hajaasustusaladel eraldusvõimet kümne sentimeetri täpsusega, tiheasustusaladel aga nelja sentimeetri täpsusega.

"Kaardistamise jaoks on need väga vajalikud andmed, aga küsimus on selles, et kui teeme need andmed avalikuks, siis oleme juba arutanud, et peaks seda resolutsiooni vähemaks võtma. Võib-olla need ongi liiga täpsed," tõdes Tamtik.

Maa- ja ruumiamet läheb peadirektori sõnul tõenäoliselt edasi kõigi õiguskantsleri pakutud lahendustega ehk ajaline viide andmete avaldamisel, autentimise nõue andmete vaatamiseks ja resolutsiooni vähendamine. Praegu tegeletakse paralleelselt autentimisküsimuse ja andmejälgijaga, käimas on eelarvestamine ja tehnilise lahenduse välja töötamine ning ka resolutsioonilahendus, et kõigile kättesaadavad andmed oleksid üldisemal kujul.

Samas rõhutas Tamtik, et ka praegused täpsed andmed ei ole sedavõrd teravad, et neilt inimeste nägusid tuvastada või autode numbrimärke välja lugeda.

Inspektsioon läheneb juhtumipõhiselt

Andmekaitse inspektsiooni nõuniku Katrin Haugi sõnul ei ole maa-ameti kaldaerofotod eraldiseisvalt üldjuhul isikuandmed, sest fotodel ei ole tuvastatavaid inimesi.

"Samas võivad need teatud juhtudel muutuda isikuandmeteks — näiteks koostoimes teiste andmetega või kui fotodel on inimesed selgelt nähtavad. See on alati juhtumipõhine küsimus ning hinnang sõltub konkreetse andmetöötleja tegevusest," sõnas Haug.

Inspektsioonile ei ole seni laekunud kaebusi, kus üksnes kaldaerofotosid oleks käsitatud isikuandmetena või kus need oleksid kellegi eraelu puutumatust kahjustanud.

"Kui aga laekuks juhtum, kus keegi loob konkreetse isiku kohta profiili, kogudes andmeid erinevatest allikatest, sealhulgas topograafia andmekogust, siis saame teha järelevalvet konkreetse isiku suhtes, kes seda profiili loob," lisas Haug.

Ta märkis, et maa-amet avaldab ruumilisi andmeid, sealhulgas fotosid, seaduse alusel tasuta ning need on oma olemuselt avaandmed.

Kui seaduse alusel avalikustatav teave sisaldab isikuandmeid, võib Haugi sõnul selle üldist kasutamist piirata, kui teabe avalik kasutamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust.

"Küsimus on laiemalt seotud eraelu ja kodu puutumatuse temaatikaga," tõdes nõunik.

Madise pidas eriti probleemseks kaldaerofotosid

Õiguskantsler tõi oma kirjas maa- ja ruumiametile välja, et geoportaali piltidel on äratuntavad isegi hoovis olevad tööriistad, robotniidukud ja seal kuivav pesu, samas kui kellelgi ei ole kohustust oma eraelu avalikkusega jagada ega rahuldada teiste inimeste uudishimu tänavalt mitte näha oleva kinnistu vastu.

Eriti probleemseks peab ta kaldaerofotosid, mis võimaldavad hooneid ja objekte külgvaates näha ning muudavad nähtavaks ka rõdud, akende läheduse ja katusealused ning õuealade planguga varjatud osad.

Niisuguse kvaliteediga fotosid kogudes ja süstemaatiliselt avalikustades piirab maa- ja ruumiamet Madise sõnul põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust.

"Järjest täiustuva tehnikaga saab teha ja avaldada väga detailseid orto- ja kaldaerofotosid kodudest ja kodu juures olevast maast, varast ja inimestest, kuid see ei ole kooskõlas eraelu puutumatuse põhimõttega. Süstemaatilise ja kogu riiki hõlmava aeropildistamisega ning fotode piiranguteta avalikustamise tagajärg on, et eraelu puudutav info inimese kodu ja vara kohta muutub kergesti kättesaadavaks kogu maailmale, ilma et inimesel oleks võimalust seda olukorda mõjutada," tõdes Madise.

Ta lisas, et maa- ja ruumiametil on küll kohustus ruumiandmeid koguda ja avalikustada, kuid ükski õigusnorm ei pane paika, millise eraldusvõime või detailsusega peaksid avalikustatavad fotod olema. Selle otsuse teeb amet ise ning see sõltub peamiselt kasutatavast tehnikast.

"Kuna avaldatakse järjest detailsemat pildimaterjali, piiratakse põhiõigust eraelu puutumatusele üha intensiivsemalt," lausus ta.

Õiguskantsler tõi välja, et kõrge eraldusvõimega fotode põhjal saab teha järeldusi inimeste harjumuste, vara, turvameetmete ja ka perekonnaelu detailide kohta, näiteks hoovis asjuva mänguväljaku või batuudi põhjal. Seejuures on teave veebi kaudu kättesaadav anonüümselt.

"Kombineerides seda teavet avalike registrite ja sotsiaalmeedia andmetega, on võimalik luua inimese kohta detailne profiil," tõdes ta.

Madise lisas, et riiklikult tehtud ja avalikustatud fotod on märksa täpsemad kui näiteks Google Mapsis avaldatud fotod, ehkki needki on pannud inimesed oma turvalisuse pärast õigustatult muretsema. Samas uuendatakse sealseid fotosid harvem, pildkvaliteet on kehvem ja koduhoovi vaateid reeglina ei näidata. Lisaks hägustatakse Google Mapsis tänavavaatel autode numbrimärgid ja inimesed ära.

Eesmärke tuleb saavutada põhiõigusi austades

Madise möönis, et orto- ja kaldaerofotod on riigi ülesannete täitmiseks vajalikud, näiteks on neid tarvis topgraafiliste kaartide ajakohastamiseks, ruumiplaneerimiseks ning pääste- ja riigikaitsetegevuseks.

"Need on põhiseaduspärased eesmärgid, kuid nende saavutamiseks ei ole vaja inimeste endi, lapsevankrite, nööril rippuva pesu, spordivahendite ja muu vara fotosid piiramatult ja viivitamata kõigi detailideni kõikidele avalikustada. Eesmärke oleks võimalik saavutada inimese eraelu oluliselt vähem piiravate lahendustega, mis ei paku hõlpsat võimalust kuritegude planeerimiseks või uudishimu rahuldamiseks," tõi õiguskantsler välja.

Tema hinnangul saaks seadust rakendada ka põhiõigusi austaval moel. Selleks võiks vähendada fotode eraldusvõimet ja lubada kõige detailsematele fotodele ligipääsu ainult õigustatud huvi korral, ametialasest vajadusest lähtudes ja autenditud kasutajatele.

Kaldaerofotode andmebaas on pea kogu Eestit kattev fotokogu, milles on alates 2006. aastast säilitatud ligi 5,5 miljonit fotot.

Amet teeb aerofotosid regulaarselt: igal aastal umbes poolest Eesti territooriumist üle lennates, nii et vaheldumisi jäävad pildile Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti alad. Suurematest asulatest tehakse aerofotod igal aastal. Tänavu pildistatakse väiksemad linnad üles drooniga.