"Hariduses ei saa olla selliste kaalukate otsuste puhul üllatusi," ütles Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht ERR-ile.

"Ei ole põhjust näidata näpuga süüdistavalt ühele poole või teisele poole, vaid me peame kiiresti leidma lahenduse, miks selline situatsioon tekkinud on ja kindlasti kommunikatsiooni osa parandama, et ei tekiks hariduses oluliste otsuste rakendumise juures kahetisi mõistmisi," lisas Uiboleht.

Koolijuhtide mure ja üllatus tekkis pärast seda, kui üks direktor otsustas sel sügisel gümnaasiumiõpilase oma koolist välja arvata, tuginedes kooli kodukorras seatud tingimustele. Õpilane vaidlustas otsuse, mispeale anti Uibolehe sõnul ministeeriumist teada, et koolikohustus kehtib kuni 18. eluaastani ja kool ei saa õpilast välja arvata.

Eelmise aasta lõpul kiitis riigikogu heaks seadusemuudatused, millega muutub koolis käimine kohustuslikuks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Seni oli vanusepiir 17. Koolikohustus nimetati ümber õppimiskohustuseks ja seda hakati rakendama käimasolevast õppeaastast 2025/26. Küll aga lisas ministeerium klausli, et uut korda ei rakendata neile, kes lõpetasid põhikooli enne selle aasta 1. septembrit või said enne seda 17-aastaseks.

Koolijuhtide eeldus oligi, et muudatus rakendub järgmisest sügisest ja praegu kehtib veel vana kord. Selline on ka praegu nende soov ministeeriumile, et neil oleks rohkem aega teha vajalikke muudatusi töökorralduses ja uus kohustuslik kooliiga hakkaks kehtima tulevast sügisest.

"See ei puuduta ainult seda, et kooli kodukorrad on vaja kooskõlastada ja nii hindamise kui ka väljaarvamise kord tuleb muuta, vaid ka toimimispraktikaid. 10. või 11. klassi õpilase puhul ei olnud seni kokkulepet õppelünkade täitmise kohta tehtud ja kool arvas õpilase välja. Uute meetodite ja praktikate elluviimiseks me vajamegi aega, koostööd ja häid lahendusi erinevate osapoolte kaasamisel," kõneles Uiboleht.

Ministeerium on muutustest rääkinud pikalt

Haridusministeeriumi selgitusel tekitab koolijuhtides segadust üks seadusepügal, mis kirjeldab koolist väljaarvamise tingimusi ning mida muudeti samal ajal koolikohustuse ea tõstmisega.

Seni oli seaduses kirjas, mis juhul võib õpilase koolist välja arvata ning sellele järgnes punkt, mille järgi võib gümnaasium oma kodukorras kehtestada ka lisatingimusi õpilase väljaarvamiseks. Nüüd võib selliseid lisatingimusi kehtestada ainult 18-aastastele ja vanematele õppuritele. Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsini sõnul muudeti seda küll koos kooliea tõstmisega, kuid need muudatused pole otseselt omavahel seotud.

"Siin on tegemist palju põhimõttelisema muudatusega. Meil on õiguskantsleri seisukoht, mis ütleb, et kui seadus sätestab koolist väljaarvamise tingimused, siis ei ole õiguspärane see, et lisaks võib kool panna veel ükskõik milliseid muid tingimusi. See on kaasa toonud olukorra, kus väljaarvamise poliitika keskharidusest on muutunud hästi hoomamatuks," selgitas Matsin.

Ta rääkis, et seda aspekti seaduses oleks tulnud muuta igal juhul, sõltumata sellest, kas kohustuslikku kooliiga tõstetakse või mitte. Ning seda seadusemuudatust ei saa ka edasi lükata, sest tegu oli õigusvastase olukorraga.

Kuigi seadus lubab praegu kehtestada lisatingimusi väljaarvamiseks üle 18-aastastele õpilastele, siis ministeerium soovib ka selle erisuse õige pea kaotada ja seadusest välja võtta, ütles Matsin.

"Me liigume selles suunas, et koolile ei jäägi võimalust ise täiendavalt väljaarvamise aluseid määrata, vaid selle panebki põhikooli ja gümnaasiumi seadus üheselt paika. Nii nagu, kui õppija näiteks läheb omandama kõrgharidust, siis seal on täpselt samamoodi, et ei saa ükskõik missugusel viisil kuskil erialal sind välja arvata, vaid need on ühetaoliselt kehtestatud nõuded samasugusel põhimõttel," selgitas Matsin.

Koolijuhid vajavad rohkem aega

Kuigi koolijuhid väga toetavad kõnealuseid muudatusi seaduses, ei ole nad oma töös nendeks valmistunud vale eelduse tõttu. Koolijuhtide soov on Urmo Uibolehe sõnul saada juurde aega plaanide tegemiseks.

"Me ei oota ministeeriumi otsust, vaid asi on selles, et need asjad on toimunud väga kiires tempos ja selle kiiruse juures on need praktikad jäänud kaardistamata ja lahendusi ei ole ette näha olnud," rääkis Uiboleht.

Tema sõnul tuleb läbi rääkida, kus on kooli vaade, kus on kohaliku omavalitsuse vaade, kus on ministeeriumi vaade. "Ja tegelikult me peame arvestama ka seda, et osa vastutust on ka vanemal ja õppival noorel. Need on tarvilik sellise protsessi kaardile justkui kirjeldada," ütles Uiboleht.

Ka Ülle Matsin rõhutab, et kool ei ole õpilastele lahenduste leidmises küsimuses üksi ning koostööd tulebki teha. Samas on tema sõnul koolijuhtidele pikalt räägitud koolikohustusliku ea tõstmisega seotud muudatustest ning soovitustest edasi tegutsemiseks. Peamine koormus on siin riigikoolidel, kuhu on plaanitud lisaõppekohti.

Uiboleht tõdes, et võib-olla tõesti jäi koolijuhtidel midagi kahe silma vahele, ent haridusvaldkonnas on praegu väga palju muutusi ning sellised olulised ümberkorraldused vajaksid veel rohkem tähelepanu ja selgemat kommunikeerimist.

"Neid asju, mis on olnud viimastel kuudel laudadel kooskõlastamiseks, arvamuse avaldamiseks, arutlusringidel arutlemiseks, neid on olnud enneolematult palju," märkis Uiboleht.