Kui justiitsministeeriumi kooskõlastusringile läinud eelnõu leiab heakskiitu, ühendatakse neli maakohut üheks maakohtuks, kaks ringkonnakohut üheks ringkonnakohtuks ja kaks halduskohut üheks halduskohtuks.

Riigikohtu üldkogu arutas kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 25. novembril. Üldkogu otsustas, et riigikohus ei toeta nimetatud eelnõus samaliigiliste kohtute ühendamist üleriigilisteks asutusteks. Üldkogu seisukohta toetas riigikohtu liikmete ülekaalukas enamus, täpsemalt oli selle poolt 16, vastu kaks ja üks jäi erapooletuks.

Tõsi, riigikohtu esimees Villu Kõve märkis, et kuigi tema ise, direktor ja kohtunike vähemus näevad eelnõus mitmeid detailprobleeme, siis kohtusüsteemi ümberkorraldamisega tuleks edasi minna.

Riigikohtunike enamus siiski leidis, et juba eelnõu väljatöötamiskavatsuses ilmnesid põhiseaduslikud probleemid ning et kohtute liitmise kavale tehtud juhtimisanalüüsid ja eelnõus sisalduv juhtimismudel ainult süvendavad seda muret.

"Põhiseadus näeb selge sõnaga ette maa-, haldus- ja ringkonnakohtute paljususe, kaitstes sellega kohtute sõltumatust ja tõhusust. Üleriigiliste kohtute loomine ei pruugi olla vaid keeleline hälve. Eelnõu asendaks tänased autonoomsed ja demokraatlikult juhitud kohtuasutused keskselt ja autokraatlikult juhitavate struktuuridega. Kohtunik aga ei pea olema sõltumatu ainult teistest võimuharudest, vaid ka kohtusüsteemi siseselt."

Kohtute liitmise põhiargument on eelnõus paindlik asjade ümbersuunamine ühest piirkonnast teise. Riigikohtunikud leidsid, et ühendamine ei ole koormuserinevuste tasandamiseks vajalik ega mõistlik.

Liiga avarad võimalused kohtuasjade üleriigiliseks jagamiseks tekitavad kohtunikele surve eelistada vahetule istungile kirjalikku menetlust või ärakuulamist video teel. Riigikohtunikud leidsid, et kirjalik või sidevahendite abil toimuv suhtlus ei taga menetlusosalisele samaväärset kaitset vahetu suulise istungiga.

Samuti tõid nad välja, et üleriigiliste kohtute loomine tekitab tugeva surve õigusemõistmise kokku tõmbamiseks väljaspool Tallinna.

"Eelnõuga luuakse küll seaduse tasandil garantii kohtumajade säilitamiseks, kuid seadus ei saa määrata, mis liiki asju ja millises mahus konkreetses kohtumajas arutaks. Selle määrab ära tööjaotusplaan üleriigilise kohtu sisedokumendina. Kuna äärealadel on asjade arutamine kulukam, tekib kohtu esimehele ja eestseisusele pidev rahaline surve piirata üha enam perifeerias arutatavate asjade hulka. Reaalne näide niisugusest hääbumisest on olnud Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumaja."

Tartu ringkonnakohtu kohtunikud: eelnõu ei lahenda, vaid tekitab probleeme

Kriitikat saab eelnõu veel teistegi poolt. Tartu ringkonnakohtu kohtunikud tõid välja, et kogu kohtusüsteemi põhjalikult reformiva eelnõu kiireloomuline menetlemine ei ole põhjendatud ning näitab soovimatust kohtuid sisuliselt ära kuulata.

Ringkonnakohtunike hinnangul on eelnõu põhiseadusega vastuolus ning ohustab õigusemõistmise sõltumatust. Veel leiavad nad, et eelnõu tõstatab küll rea probleeme, mille lahenduseks on väidetavalt kohtute liitmine, mis aga probleeme ei lahenda, vaid tekitab neid juurde.

"Kohtusüsteem ei muutu eelnõu tagajärjel kiiremaks ega efektiivsemaks. Ka ei tekita eelnõu kohtusüsteemis kulude kokkuhoidu. Eelnõu toob kaasa kohtu organisatsiooni juhtimise tsentraliseerimise, kohtuvõimu ja õigusemõistmise koondumise Tallinna, pealinnast eemal õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemise ning Eesti riigi julgeoleku nõrgenemise."

Lisaks märgivad Tartu ringkonnakohtu kohtunikud, et ka kohtureformi puudutav kommunikatsioon on olnud avalikkust eksitav.

Harju maakohtu kohtunikud: kohtunikul ei ole sisemist vabadust teha riigile ebamugavaid otsuseid

Ka Harju maakohtu kohtunikud teatasid, et ei toeta kohtukorralduse muutmist justiits- ja digiministeeriumi välja pakutud kujul. Nad viitavad sarnasele negatiivsele kogemusele Poolas.

"Kohtunike sõltumatuse piiramine on tõenäoliselt põhiseadusega vastuolus. Kohtunikelt võetakse õigus ise spetsialiseerumise üle otsustada. Luuakse õigus viia kohtunikud nende tahte vastaselt üle teise osakonda või menetlusgruppi. Kohtunikul ei ole sisemist vabadust teha riigile ebamugavaid otsuseid, kui selle tagajärjeks võib olla selline sundspetsialiseerumine. Kohtunike seotus kohtumajaga on sellisena üksnes näilik. Samu võtteid kasutati Poolas."

Probleemina tuuakse välja, et kohtusse pöördujale ei ole tagatud õigus, et asi lahendatakse lähimas kohtumajas.

"Kui üks kohtunik peab pidama kohtuistungeid üle terve Eesti, väheneb paratamatult õigusemõistmise kättesaadavus maapiirkondades. Õigusemõistmine, ressursid ja inimesed hakkavad koonduma sinna, kus asub kohtu juhtkond. See toob kaasa lõppkokkuvõttes väiksemate kohtumajade sulgemise ja maapiirkondades õigusemõistmisele juurdepääsu halvenemise. Kohtumaja videopunkt ei saa asendada istungit."

Veel toovad nad välja, et muudatustega kulud kasvavad, mitte ei kahane, sest arvestamata on digilahenduste kulu ning kohtunike töö- ja ajakulu üle Eesti sõitmise tõttu. Maakohtu kohtunikud märgivad veel, et Eestis on küll üks tõhusamaid kohtusüsteeme, vaatamata sellele, et kohtusüsteem on poolteist korda üle koormatud ja koormus viib läbipõlemiseni.

"Ülekoormatud süsteemi sees asjade ringi jagamine koormust ei vähenda. Eelnõu seab ohtu õigusemõistmise korrakohase toimimise. Eelnõu on poolik, ühtse kohtukorralduse sätted ja menetlusseadustike muudatused on puudu."

Riigiprokuratuur toetab muudatust märkustega

Riigiprokuratuuri arvamuse esitas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, kes nentis, et prokuratuur ei ole üldjoontes vastu kohtute ühendamisele eelnõus kirjeldatud eesmärgile – tagada selge ja tõhus juhtimismudel, kohtunike töökoormuse paindlikum jaotumine ning kohtunike spetsialiseerumine.

Samas tõi Pern probleemina välja, et mitmete prokuröride hinnangul on juba praegu teatud kohtumenetluste keerulisim osa menetlusosaliste kohtusse tulemise korraldamine.

"Antud probleemi raskuspunktiks ei ole pelgalt vahemaa pikkus menetlusosaliste ja kohtumaja vahel, vaid ka ühistranspordi korraldus erinevate maakondade sees ning maakonnakeskuste vahel. Nii võib ette tulla olukordi, kus menetlusosaline saab istungipäeva lõppedes ühistranspordiga Tartust Võrru, kuid Võrust Värskasse enam ühistransport ei liigu. Prokuratuur on seisukohal, et kohtukorralduse muudatustega ei tohi kohtumenetlus menetlusosalistest veelgi kaugeneda. Kuigi kohtunike spetsialiseerumine ja eriettevalmistus toetab konkreetsesse valdkonda kuuluva vaidluse lahendamist, ei ole vaidluse efektiivse lahendamise eesmärk täidetav, kui menetlusosalistel ei ole võimalik kohtuistungitest osa võtta selle kauguse tõttu."

Prokuratuuri hinnangul on oluline, et kohtukorralduse muudatusega ei kaugeneks eeluurimiskohtunik ja jälituskohtunik prokuratuurist.

"Kuna käesolevalt ei ole kriminaalmenetlus veel täielikult digitaalne, peab olema võimalus prokuröril anda mitmeköitelisi kriminaaltoimikuid kohtule üle paberkandjal ilma, et selleks tuleks sõita pikki vahemaid."

Veel tõi Pern välja, et eelnõu seletuskirjast ei ilmne, kui suureks võivad kujuneda prokuratuuri majutus- ja sõidukulud, kui prokurörid peavad sõitma üle riigi erinevatesse kohtumajadesse.