Tervitasin hiljuti suure hurraaga riigikogu otsust võtta vastu töölepingu seaduse muudatused, millega luuakse selgus iganädalase puhkeaja nõude osas ning kehtestatakse võimalus paindliku tööaja ehk nn muutuvtunni kokkulepeteks.

3. detsembril, jättis president aga seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule tagasi. Põhjus? Ristviite viga, mis jäi märkamata õigel hetkel ja mida seejärel parandati vales kohas.

Mis juhtus?

Jutt on paindliku tööaja kokkuleppe sättest, kus on kirjas teave, mis peab sellises kokkuleppes sisalduma ja kus tehakse ristviide sama sätte lõikele.

Seaduse menetlemisel riigikogus oli algtekstis ja esimesel lugemisel ristviide õige, eelnõuga sätestati, et paindliku tööaja kokkuleppes peab sisalduma sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave ehk teave selle kohta, et töötajal on õigus lisatundidest keelduda ning kuidas lisatundidega nõustumist kinnitada.

Teiseks lugemiseks muudeti sätet, jättes sealt välja lõike 4, mis muutis lõigete numeratsiooni: punktist 7 sai punkt 6, kuid ristviide jäi parandamata. See tõi kaasa, kuigi mitte tahetult, sisulise muudatuse: paindliku tööaja kokkuleppes ei tulnud enam esitada teavet lisatundidest keeldumise õiguse ning nõustumise kinnitamise kohta, vaid hoopis teave töötundide arvestamise ja tööajakava koostamise kohta.

Seadus läbis kolmanda lugemise ja võeti 19. novembril 2025 vastu vale ristviitega, mis viitas endiselt lõikele 7, kuigi õige olnuks viidata lõikele 6.

Pärast vastuvõtmist, kuid enne presidendile esitamist parandas riigikogu kantselei vea ja riigikogu esimees allkirjastas ning saatis presidendile parandatud viitega teksti. President leidis, et nii ei saa, ning saatis seaduse riigikogule tagasi.

Presidendi põhjendus

President rõhutas, et pärast seaduse vastuvõtmist ja enne selle presidendile esitamist muudeti seaduse teksti ja see rikub põhiseadust. Riigikogu kantselei ega riigikogu esimees ei ole pädev tegema muudatusi riigikogus vastu võetud seaduse tekstis ja seda isegi kui tegu oleks ilmse ebatäpsusega.

Presidendi hinnangul ei olnud aga praegusel juhul tegemist "ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab isikute õigusi ja kohustusi". Pole ühtki ilmset põhjust, miks seadus ei võiks nõuda, et paindliku tööaja kokkuleppes tuleb esitada teave töötundide arvestamise kohta.

Mis saab edasi?

Nüüd seisab riigikogu huvitava dilemma ees.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi võtab riigikogu välja kuulutamata jäetud seaduse päevakorda esimesel võimalusel. Hääletamisele pannaks "Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasisaadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine".

Kuid mis on see "muutmata kuju"? Kas riigikogus hääletatud ja vastu võetud vale ristviitega tekst või presidendile väljakuulutamiseks saadetud parandatud tekst?

Kuigi minu peamine ekspertiis on tööõiguses, mitte riigiõiguses, siis julgen arvata, et "muutmata kujul" uuesti vastuvõtmine tähendab loogiliselt seda, et riigikogu peaks vastu võtma vale ristviitega teksti. Lõppude lõpuks hääletasid riigikogu liikmed just selle teksti poolt. Parandatud tekst on tekst, mida ei ole kunagi hääletatud.

Pärast vastuvõtmist saaks algatada muutmise seaduse, mis parandab ristviite. Selline lahendus võimaldaks seaduse kiiremini jõustada, kuid oleks sisemiselt vastuoluline.

Esimesel sammul kinnitaks riigikogu, et nende tahe on, et paindliku tööaja kokkuleppes peab olema teave töötundide arvestamise ja tööajakava kohta (viide lõikele 7). Teisel sammul ütleks riigikogu, et tegelikult tahtsid nad, et paindliku tööaja kokkuleppes peab olema teave lisatundide tegemisest keeldumise õiguse ja nõustumise kinnitamise vormi kohta (viide lõikele 6). Riigikogu kinnitaks kaks vastupidist tahet peaaegu samaaegselt.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, tuleb alustada seadusandlikku menetlust esimese lugemise lõpust. Arvestades riigikogu peatset talvepuhkust tähendab see tõenäoliselt seaduseelnõu menetlemise ja vastuvõtmise lükkumist uude aastasse.

Alternatiivne argument võiks olla, et "muutmata kujul" uuesti vastuvõtmine ei tähenda sõna-sõnalt sama teksti, vaid sisuliselt muutmata seadust, ning ristviite parandus on puhtalt tehniline, mitte sisuline muudatus. Kuid see argument näib nõrk, arvestades presidendi selget seisukohta, et tegemist ei ole tehnilise täpsustusega. Pealegi, ka tehnilised täpsustused tuleb riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi sisse viia enne lõpphääletust, mitte pärast seaduse vastuvõtmist.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson teatas neljapäeval siiski kavatsusest just seda teed minna ja välja kuulutamata jäetud seaduse parandatud kujul riigikogu täiskogule vastuvõtmiseks saata, leides erinevalt presidendist, et tegemist oli tehnilise, mitte sisulise muudatusega.

Kui riigikogu peaks parandatud teksti vastu võtma, on presidendil kaks valikut: kuulutada seadus välja või pöörduda riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks. Presidendi valik mõjutab oluliselt seaduse jõustumise aega, kuna riigikohtusse pöördumine tähendaks märkimisväärset viivitust seaduse jõustumises. 

Õppetund

See juhtum näitab ilmekalt, kui oluline on seadusandlik täpsus ja kui kriitilised võivad olla ristviited. Viga, mis tekkis teisel lugemisel lõike kustutamisel, jäi märkamata kolmandal lugemisel ja vastuvõtmisel. Parandus tehti vales kohas, pärast vastuvõtmist, mitte enne.

Nüüd jääb oodata, kuidas riigikogu selle dilemma lahendab. Seni aga tuleb muutuvtunni kokkulepete sõlmimisega veel oodata.