Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 10. detsembril kell 22.58:

- Zelenski sõnul ei vaja Ukraina valimiste osas survet;

- Ukraina president teatas, et palub parlamendil ette valmistada valimisseaduse muudatused;

- FT andmeil tahab USA jõuludeks Ukraina rahuleppe valmis saada;

- Kreml: Trumpi avaldused Ukraina kohta kattuvad Venemaa seisukohtadega;

 - Sõrskõi sõnul on Venemaa edasitungimise tempo tühiselt aeglane;

- Poola võib anda Ukrainale MiG-hävitajaid vastutasuna droonitehnoloogiale;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1010 sõdurit.

Zelenski sõnul ei vaja Ukraina valimiste osas survet

President Volodõmõr Zelenski teatas oma igaõhtuses videopöördumises, et vestles kolmapäeval parlamendi esindajatega Ukrainas toimuvate valimiste teemal, edastas uudisteagentuur Unian.

"Ma ei luba mingeid spekulatsioone Ukraina osas. Kui partnerid, kelle hulgas meie võtmepartner USA, räägivad nii palju ja nii konkreetselt valimistest Ukrainas ehk valimistest sõjaseisukorra õigusrežiimi tingimustes, siis peame andma igale küsimusele ja kahtlusele Ukraina õiguslikud vastused. See ei ole lihtne, kuid me ei vaja selles osas kindlasti survet," rääkis Zelenski.

President lisas, et ootab selles küsimuses ettepanekuid Ukraina rahvasaadikutelt.

"Julgeolekuväljakutsed sõltuvad partneritest ja eelkõige Ühendriikidest. Poliitilised ja õiguslikud väljakutsed peavad saama vastused Ukrainalt. Ja nii see saab olema," kordas Zelenski.

Élysée palee: Macron, Starmer ja Merz arutasid Trumpiga Ukraina teemat

Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa liidrid arutasid kolmapäeval USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpiga Ukraina teemat, et püüda olukorras edusamme saavutada, teatas Élysée palee.

Macroni sõnul kestis kõne ligi 40 minutit.

Ukraina president teatas, et palub parlamendil ette valmistada valimisseaduse muudatused

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et palub parlamendil ette valmistada valimisseaduse muudatused, mis võimaldaksid korraldada valimisi sõjaseisukorra ajal.

USA on süüdistanud Kiievit selles, et nad kasutavad sõda valimiste vältimiseks. Zelenski kinnitas, et tema on valimisteks valmis ning kui USA aitab tagada valimiste turvalisuse, on Ukraina valmis 60 kuni 90 päeva jooksul valimised läbi viima. Asjatundjate sõnul aga toetavad ukrainlased Zelenskit ja on sõja ajal valimiste korraldamise vastu. Lahingute ajal on keeruline tagada ka kõigile võimalust kandideerida ja hääletada.

"Mis puutub Zelenskisse, siis jah, viimased skandaalid mõjutasid usaldust tema vastu, aga igal juhul praegu, kui me vaatame oma tulemusi detsembri esimese poole kohta, siis umbes 55 protsenti ukrainlastest usaldab teda. Seega on ta enamiku jaoks täiesti legitiimne riigipea," lausus Kiievi sotsioloogiainstituudi tegevdirektor Anton Hrušetski.

"Kaks meie sõdurit veetsid kuus kuud kaevikutes, rindel. Kuus kuud. Tõepoolest, võib-olla on need üksikud juhtumid, aga kui ei tagata, et sellised inimesed
hääletada saavad, siis on see ebaõiglane," sõnas poliitikaanalüütik Volodõmõr Fesenko.

FT andmeil tahab USA jõuludeks Ukraina rahuleppe valmis saada

USA administratsioon on andnud Ukrainale väga piiratud aja oma rahuplaaniga nõustumiseks, lootes jõuludeks kokkuleppe saavutada, teatas väljaanne Financial Times (FT) teisipäeva õhtul oma allikatele viidates.

"USA presidendi Donald Trumpi saadikud on andnud Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile kõigest mõne päeva rahuleppega nõustumiseks, mis eeldab Ukrainalt territooriumite kaotuse tunnistamist vastutasuks USA täpsustamata julgeolekugarantiide eest," teatas ajaleht.

Financial Timesi andmetel ütles Zelenski oma Euroopa partneritele, et see nõudmine esitati eelmisel kolmapäeval toimunud vestluse käigus USA eriesindaja Steve Witkoffi ja presidendi väimehe Jared Kushneriga.

"Kiievile pakutud ajakavaga kursis olev inimene ütles, et president Trump loodab jõuludeks kokkuleppele jõuda," märkis leht.

FT allikate sõnul ütles Zelenski Whitkoffile ja Kushnerile, et ta vajab enne Ameerika ettepanekule vastamist aega, et oma Euroopa partneritega konsulteerida.

Varem teatas USA väljaanne Axios Ukraina ja Ameerika ametnikele viidates, et USA avaldab Zelenskile praegu üha suurenevat survet nõustuda pakutud plaaniga.

Portaali andmetel sisaldab USA ettepanek nüüd varasematest versioonidest rangemaid tingimusi sellistes küsimustes nagu territoorium ja Zaporižžja tuumaelektrijaama kontroll, kuid jätab vastuseta võtmeküsimused julgeolekugarantiide kohta. Sellest hoolimata näisid Whitkoff ja Kushner "laupäeval toimunud telefonikõnes Zelenskilt ühemõttelist jah-sõna soovivat", märkis Axios. Zelenski kohtus esmaspäeval Londonis Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa juhtidega, et kujundada USA plaani kohta ühine seisukoht.

Poola vahetab MiG-id Ukraina droonitehnoloogia vastu

Poola plaanib anda Ukrainale vastutasuks droonitehnoloogia eest oma viimased Nõukogude-aegsed MiG-29 hävitajad, ütles kolmapäeval kaitseminister.

Poola on suures osas asendanud oma vananenud Nõukogude-aegsed lennukid Ameerika F-16 ja Lõuna-Korea FA-50 hävitajatega ning ootab Washingtonist tellitud 32 F-35 tarnet.

"MiG-ide kasutusiga on lõppemas, mis tähendab, et need arvatakse Poola armeest maha ja me arutame nende üleandmist Ukraina poolega," ütles kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz Poola avalik-õiguslikule raadiole Trojka.

Kosiniak-Kamyszi sõnul võib see hõlmata ka tehnoloogiate üleandmist Ukrainast Poolale, näiteks droonide ja rakettide vallas.

Poolal, mis andis paljud oma MiG-29-d Ukrainale pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi, on meedia andmetel endiselt 14 sellist lennukit.

"Läbirääkimised käivad ja me oleme otsustanud need võimalikult kiiresti lõpule viia," rõhutas Kosiniak-Kamysz.

Kreml: Trumpi avaldused Ukraina kohta kattuvad Venemaa seisukohtadega

Kreml teatas kolmapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi hiljutised avaldused Ukraina teemal on kooskõlas Venemaa seisukohtadega, sealhulgas sõnavõtt, milles ta nimetas Moskva võitu pea neli aastat kestnud sõjas paratamatuks ja ütles, et Kiiev peab territooriumi loovutama.

"Paljudes küsimustes, mis puudutab NATO liikmesust, territooriume ja seda, kuidas Ukraina alasid kaotab, kattub see meie arusaamaga," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov, nimetades Trumpi kommentaare hiljuti Politicole antud usutluses "väga oluliseks".

Sõrskõi sõnul on Venemaa edasitungimise tempo tühiselt aeglane

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) andmeid kommenteerides, et Venemaa edasitungi tempo on väga aeglane, hoolimata sissetungijate suurtest kaotustest.

"Andmete kohaselt – isegi mitte meie, vaid Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on vaenlase edasiliikumine mõnes piirkonnas 1,5–4,5 kilomeetrit kuus. Näiteks Pokrovski suunas on see umbes 1,5 kilomeetrit. Võrdluseks: lahingumääruse kohaselt on edasiliikumise kiirus ettevalmistatud kaitserajatistest läbimurdmisel umbes 1–1,5 km tunnis ja ettevalmistamata kaitserajatiste vastu 1,5–2,5 km/tunnis. Teisisõnu, Venemaa edasiliikumine, kandes päevas üle 1000 inimese suurusi kaotusi, on tühine tulemus," rääkis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja teisipäeval toimunud kohtumisel Ukraina meediajuhtide ja toimetajatega.

Sõrskõi  sõnul on rindejoon, kus toimuvad aktiivsed lahingud, praegu 1218 kilomeetri pikkune ja see muutub perioodiliselt. Ta lisas, et kõigest kuu aega tagasi oli selle liini pikkus 1253 kilomeetrit, kuid nüüd on see Ukraina vägede tegevuse tõttu lühenenud (kokku 35 kilomeetri võrra – toim.).

Ta teatas ka, et novembris tekitasid Ukraina droonid okupantidele rekordkaotusi – 24 000 sissetungijat.

Samas meediakohtumise ajal rääkis Sõrskõi, et ühel hetkel 2025. aasta sügisel ei olnud Pokrovskis enam Ukraina vägesid. Novembri keskel alustasid aga kaitsjad pealetungi ja hoiavad praegu linna põhjaosa kontrolli all.

Ülemjuhataja ütles ka, et Mõrnohrad ei ole ümber piiratud, kuigi okupandid püüavad seda teha. Ta tunnistas, et logistika linnas on keeruline, kuid lisas, et seda tehakse.

4. detsembril, teatasid LIGA.neti allikad 38. üksikust merejalaväe brigaadist, et Vene väed on Mõrnohradi nüüd peaaegu täielikult ümber piiranud. Vaenlane kasutab arvukalt liugpomme ja olukord selles piirkonnas on äärmiselt keeruline.

Poola võib anda Ukrainale MiG-hävitajaid vastutasuna droonitehnoloogiale

Poola peab Ukrainaga läbirääkimisi hävitajate MiG-29 üleandmiseks Kiievile vastutasuks juurdepääsu eest Ukraina droonitehnoloogiale, ütles kaitseminister Wladysław Kosiniak-Kamysz kolmapäeval avalik-õiguslikus raadios.

"Mõne aja pärast ei teeni MiG-29 lennukid enam Poola õhuväes oma ammendunud kasutusea tõttu," ütles kaitseminister. "Peame Ukraina poolega läbirääkimisi MiG-29 üleandmise üle, aga arutame ka tehnoloogia, näiteks droonide, üleandmist Poolale. See solidaarsus peab olema kahepoolne."

Poola armee peastaap teatas, et võimalik üleandmine on seotud vananevate, Nõukogude Liidus loodud MiG-29 hävitajate edasise moderniseerimise väljavaadete puudumisega.

Informujemy, że trwają rozmowy ze stroną ukraińską na temat przekazania samolotów MIG-29. Przekazywanie samolotów związane jest z osiąganiem przez nie docelowych resursów eksploatacyjnych oraz brakiem perspektywy ich dalszej modernizacji w Siłach Zbrojnych RP. Informujemy… pic.twitter.com/35obeH37rP

— Sztab Generalny WP (@SztabGenWP) December 9, 2025

"See on osa liitlaste poliitikast toetada Ukrainat ja säilitada NATO idatiiva julgeolek," öeldi teisipäeva õhtul avaldatud avalduses, märkides, et lõplikku otsust pole veel tehtud.

Praegu kasutusest mahavõetavate MiG-ide täidetavad ülesanded võtaksid üle lääne lennukid F-16 ja FA-50.

Poola armee lisas, et seoses üleandmisega käivad Ukrainaga läbirääkimised valitud droonide ja raketitehnoloogiate tarnimiseks Poolale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1010 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 183 620 (võrdlus eelmise päevaga 1010);

- tankid 11 404 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 692 (+1);

- suurtükisüsteemid 34 969 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1563 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

- lennukid 431 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 89 066 (+177);

- tiibraketid 4058 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 350 (+107);

- eritehnika 4019 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.