Oluline Ukraina sõjas reedel, 12. detsembril kell 21.00:

- Trump andis märku valmisolekust toetada Ukraina julgeolekugarantiisid;

- Kreml vihjas võimalusele mitte nõustuda USA-Ukraina rahuplaaniga;

- Ukraina teatas kahe Vene kaubalaeva ründamisest Kaspia merel;

- Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaal Jaroslavli naftatöötlemistehase;

- Vene õhurünnak Odessa oblastis jättis 90 000 tarbijat elektrita;

- Von der Leyeni sõnul ei tohi rahuleppes olla uute konfliktide algeid;

- Nauseda: Ukraina rahulepe ei tohi olla uus Budapesti memorandum;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit;

Zelenski käis rindel vägesid külastamas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski käis reedel rindel vägesid külastamas. Ta tegi ka Kupjanski sissesõidu juures pöördumise. Moskva on samas järjepidevalt väitnud, et Kupjansk on Moskva vägede kontrolli all. 

"Paljud venelased rääkisid Kupjanskist. Ma olin siin, õnnitlesin poisse. Tänan iga üksust, igaüht, kes siin võitleb, igaüht, kes hävitab okupanti," ütles kuulivesti kandnud Zelenski. 

Ta ei avaldanud oma täpset asukohta, kuid AFP tegi kindlaks, et Zelenski viibis linna edelapoolse sissesõidu juures oleval teel.

EL külmutas määramata ajaks Vene keskpanga reservid

Euroopa Liit nõustus külmutama Venemaa keskpanga reservid määramata ajaks. See samm tähendab, et umbes 210 miljardit eurot Venemaa varasid jääb nüüd EL-is blokeerituks, vahendas The Kyiv Independent.

See vähendab nüüd oluliselt võimalust, et Kremli-meelsed Euroopa Liidu riigid nagu Ungari ja Slovakkia saaksid tekitada olukorra, kus külmutatud raha Venemaale tagasi tuleb anda.

Ukraina teatas kahe asula vabastamisest Harkivi oblastis

Ukraina teatas reedel kahe asula vabastamisest Harkivi oblastis ja vastase taganema sundimisest Kupjanskis, mille Vene väed läinud kuul enda väitel vallutasid.

"Kindrašivka, Radkivka ja nende ümbrus on vabastatud, samuti hulk piirkondi Kupjanski põhjaosas," teatas armee sotsiaalmeedias.

Vene armee väitis novembri lõpus, et on taas vallutanud Kupjanski linna, mille ta hõivas esmakordselt 2022. aastal, enne kui Ukraina väed selle sama aasta sügisel tagasi võtsid.

Venemaa on viimastel kuudel teatanud edusammudest lahinguväljal, kus Ukraina väed on kaitsepositsioonil.

Kiiev on korduvalt lükanud tagasi Venemaa väited laiaulatuslike edusammude kohta, pidades neid Moskva katseteks edendada narratiivi Ukraina peatsest kokkuvarisemisest, et mõjutada sõja lõpetamise läbirääkimisi.

Washington survestab nüüd Kiievit tegema suuri territoriaalseid järeleandmisi osana oma plaanist lõpetada pea neli aastat kestnud sõda.

"Venelased tegutsevad inforuumis palju tõhusamalt kui ükski meie partneritest ja levitavad teavet, mis ei vasta tegelikkusele," ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval ajakirjanikele.

"Me peame ümber lükkama otseseid valesid," lisas Zelenski.

Trump andis märku valmisolekust toetada Ukraina julgeolekugarantiisid

USA president Donald Trump ütles neljapäeval, et on valmis Ukrainat julgeolekugarantiidega aitama, kuna see on rahulepingu elluviimiseks vajalik tegur, selgub Valge Maja edastatud videost.

Ajakirjanikud meenutasid vestluses Trumpiga talle, et juulis lubas ta Euroopale, et USA osaleb rahuvalvekontingendis, kui rahuleping saavutatakse. "Te mainisite, ma arvan, õhutoetust, luuret ja nii edasi. Kas see lubadus kehtib endiselt? Kas USA on valmis sellele kaasa aitama?" küsis reporter.

USA presidendi vastus oli jaatav, vahendas väljaanne RBC-Ukraine.

"Seda nimetatakse julgeolekulepinguks, põhimõtteliselt nimetatakse seda julgeolekulepinguks. Jah, me aitaksime. Me aitaksime julgeolekuga, sest see on minu arvates selle elluviimiseks vajalik tegur," ütles Ameerika Ühendriikide liider.

Samas lisas Trump, et tema hinnangul ei poolda Ukraina president Volodõmõr Zelenski praegu ettavalmistatavat rahulepingut.

"Ma arvasin, et olime Venemaaga kokkuleppele väga lähedal. Ma arvasin, et olime Ukrainaga kokkuleppele väga lähedal. Tegelikult meeldis kokkuleppe kontseptsioon ka teistele inimestele peale president Zelenski," ütles Trump.

Ta lisas, et dokument koosneb neljast või viiest erinevast osast ja protsess on keeruline, kuna see puudutab territooriume.

Kommenteerides plaani, mille kohaselt peavad Ukraina, Euroopa ja USA esindajad laupäeval, 13. detsembril Pariisis läbirääkimisi plaani vaidlusaluste punktide üle, ütles Trump pole veel kindel, kas Ameerika esindajad kohtumisel osalevad ning et see sõltub kokkuleppe saavutamise tõenäosusest.

"Noh, laupäeval on kohtumine. Vaatame, kas me osaleme kohtumisel või mitte. Me ütlesime, et osaleme kohtumisel, kui nad arvavad, et on suur tõenäosus, et nad tahavad, et ma osaleksin. Nad tahavad, et me osaleksime, ja me osaleme laupäeval Euroopas toimuval kohtumisel, kui me arvame, et on suur tõenäosus. Ja me ei taha palju aega raisata. Me tahame, et see saaks lahendatud," ütles USA president.

Kreml vihjas võimalusele mitte nõustuda USA-Ukraina rahuplaaniga

Vene režiimijuhi Vladimir Putini välispoliitika nõunik Juri Ušakov ütles reedel, et Moskva ei ole näinud viimaste USA-Ukraina läbirääkimiste järel tehtud muudatusi rahuplaanis, kuid talle ei pruugi mõned neist meeldida.

"...Me pole näinud Ameerika mustandite muudetud versioone. Kui me neid näeme, ei pruugi meile paljud asjad meeldida, see on see, kuidas ma seda tunnen," ütles Ušakov ajakirjanikele.

Ta lisas, et Euroopa ja Ukraina ametnikelt oodatakse nädalavahetusel aktiivset ajurünnakut ning et Kreml peab nägema, milline on tulemus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et Kiiev on USA presidendi Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri ja teiste tippametnikega peetud läbirääkimistel kokku leppinud sõjajärgse ülesehitusplaani põhipunktides. Zelenski ütles, et töö majandusdokumendi kallal edeneb ja et Ukraina on USA-ga täielikus üksmeeles.

Ameerika Ühendriigid on algatanud Ukrainas investeerimisfondi loomise, mis rahastaks haruldaste muldmetallide kaevandamist kui riigi sõjajärgse ülesehitustöö keskset aspekti.

Moskva on samuti näidanud üles huvi välisinvesteeringute ligimeelitamise vastu, millest kirjutas ka Wall Street Journal, mis sel nädalal teatas, et Washingtoni rahuplaan sisaldab ettepanekuid investeerida Venemaa haruldaste muldmetallide kaevandamisse ja energeetikasse.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles neljapäeval, et Moskval ei ole Washingtoniga Ukraina osas mingeid püsivaid arusaamatusi, kuid lisas, et Venemaa soovib, et iga rahuplaan sisaldaks kõigile asjaosalistele kollektiivseid julgeolekugarantiisid.

Ukraina teatas kahe Vene kaubalaeva ründamisest Kaspia merel

Ukraina erioperatsioonide väejuhatus (SOF) teatas reedel, et viis koos kohaliku vastupanuliikumisega läbi operatsiooni, mille raames rünnati Kaspia merel relvi ja sõjavarustust vedanud kahte Vene kaubalaeva.

Ühismeediakanalis Telegram tehtud avalduse kohaselt tabati SOF-i ja rühmituse Tšornaja iskra (Must säde) laevu Composer Rakhmaninoff ja Askar-Sarydzha, millele USA on nende sõnul sanktsioonid kehtestanud sõjaliste kaupade vedamise eest Iraani ja Venemaa vahel.

The Special Operations Forces of Ukraine conducted a special operation in the Caspian Sea.

Two Russian vessels transporting weapons and military equipment were struck near the coast of the Republic of Kalmykia.

"Composer Rachmaninoff" and "Askar-Saridzha", which are used by the… pic.twitter.com/em2qY9vzhM

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) December 12, 2025

Avalduses ei täpsustatud, kuidas laevu tabati või kui suur oli kahju.

Neljapäeval teatas Ukraina, et tabas droonidega Kaspia merel paiknevat Vene naftaplatvormi.

Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaal Jaroslavli naftatöötlemistehase

Ukraina korraldas ööl vastu reedet õhurünnaku Venemaa Jaroslavli naftatöötlemistehasele, süüdates seal suure tulekahju.  

Ühisemeediakeskkonna Telegram Vene kontode teatel anti Jaroslavli oblastis pärast südaööd õhuhäire ja varsti pärast seda kuulsid Jaroslavli elanikud mitut plahvatust. 

Sotsiaalmeedias ja sõnumisiderakendustesse on juba postitatud arvukalt fotosid ja videoid, mis näitavad droonirünnakut Jaroslavli lähedal asuvale naftatöötlemistehasele ja ulatuslikku tulekahju selle territooriumil, vahendas Ukraina väljaanne Dialog.ua.

Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev kinnitas oma Telegrami kanalil, et droonid ründasid 12. detsembri öösel piirkonnas strateegilisi rajatisi. Kuid ta ei öelnud midagi Jaroslavli naftatöötlemistehase rünnaku kohta, kutsudes kohalikke elanikke üles rahulikuks jääma.

Venemaa keskvõim on Jaroslavli oblastis toimunud droonirünnaku kohta täielikult vaikinud. Slavneft-YANOS-ile kuuluv Jaroslavli naftatöötlemistehas on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, mis on võimeline töötlema 15 miljonit tonni naftat aastas.

Rafineerimistehas varustab Ukrainas asuvat Vene okupatsiooniarmeed kütuse ja määrdeainetega, mistõttu on Ukraina relvajõud seda varem rünnanud. Näiteks ründasid Ukraina relvajõud Jaroslavli naftatöötlemistehast 2025. aasta oktoobris ja 2024. aasta jaanuaris. Lisaks ründasid Ukraina droonid 5. novembri 2025. aasta öösel kahte naftapumplat Jaroslavli oblastis. Kuberner Jevrajev kinnitas siis, et naftapumplad said rünnakus kahjustada.

Vene õhurünnak Odessa oblastis jättis 90 000 tarbijat elektrita

Venemaa ründas ööl vastu reedet Ukraina Odessa oblastis energiarajatisi, põhjustades tulekahjusid ja elektrikatkestusi, teatas kohalik kuberner ja hädaabiteenistus reedel. Ennelõunal oli elektrita veel  90 000 tarbijat.

Kuberner Oleh Kiper teatas ühismeediakanalil Telegram, et droonirünnak jättis mitu asulat piirkonnas, kus asuvad Ukraina peamised sadamad, elektrita.

Ukraina suurim elektriettevõte DTEK teatas avalduses, et tabati ühte tema alajaama ja teist, teisele ettevõttele kuuluvat täpsustamata energiarajatist.

DTEK teatas, et on taastanud elektri 40 000 kliendile, kuid 90 000 on endiselt elektrita.

Sel nädalal kiitis valitsus heaks rea meetmeid elektrienergia säästmiseks, kuna sageli jäävad terved piirkonnad pärast Venemaa rünnakuid elektrita.

Venemaa on viimastel nädalatel intensiivistanud rünnakuid Ukraina energiasektorile ja infrastruktuurile, sihtides elektrijaamu ja raudteesõlmpunkte.

Von der Leyeni sõnul ei tohi rahuleppes olla uute konfliktide algeid

Euroopa nõuab jätkuvalt õiglast ja püsivat rahu Ukrainas ning lähtub põhimõttest, et ükski rahuleping ei tohi sisaldada tulevaste konfliktide algeid, ütles neljapäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Suhtlesin väga intensiivse rahuläbirääkimiste nädala jooksul tahtekoalitsiooni partneritega," kirjutas von der Leyen ühismeedia, lisades, et hoolimata survest jäädakse oma eesmärgile täiesti kindlaks.

"Eesmärk on saavutada Ukraina jaoks õiglane ja jätkusuutlik rahu," sõnas president.

Euroopa Komisjoni juhi sõnul tähendab jätkusuutlik rahu seda, et rahuleping ei tohi sisaldada tulevase konflikti algeid ega destabiliseerida laiemat Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

Von der Leyen lisas, et pooled arutasid ka vajadust Kiievi tugevate ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste järele.

"Andsin liidritele ülevaate meie tööst Ukraina rahastamise tagamisel aastateks 2026–2027. Meie ettepanekud on laual ja kõik mõistavad olukorra kiireloomulisust," ütles euroametnik.

Von der Leyen märkis, et selles kontekstis on otsustav järgmine nädal.

Ukrinform tõi välja, et järgmisel nädalal toimub Brüsselis Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa eeldab, et riigipead kiidavad heaks Ukraina rahastamisraamistiku aastateks 2026–2027. Euroopa Komisjon on endiselt seisukohal, et reparatsioonilaenu formaat on Ukraina jaoks optimaalseim valik.

Samal ajal nõuab Belgia valitsus – kelle territooriumil asub Eurocleari depositoorium, kus hoitakse lõviosa laenutagatiseks kavandatud külmutatud Vene varadest – Euroopa Liidult selgeid tagatisi jagatud vastutuse osas seoses võimalike finants-, majandus- ja poliitiliste riskidega, mis selliste varade kasutamisega kaasnevad.

Tippkohtumise eel käivad pingelised arutelud kompromissi leidmiseks ning need jätkuvad homme Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel.

Nauseda: Ukraina rahulepe ei tohi olla uus Budapesti memorandum

Leedu president Gitanas Nausdeda tõi neljapäeval tahtekoalitsiooni kohtumisel esinedes välja peamised põhimõtted, mis on vajalikud vastuvõetava rahuleppe sõlmimiseks, et lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu.

Nausėda märkis, et praegu on hetk seista kindlalt Ukraina taga ja tugevdada tema läbirääkimispositsiooni. Seda nii Ukraina ja ka Euroopa julgeoleku nimel.

"Esmalt tuleb saavutada relvarahu," kirjutas president.

"Iga rahuplaan peab sisaldama tugevaid ja õiguslikult siduvaid julgeolekugarantiisid – mitte järjekordset Budapesti memorandumit. Ei mingeid järeleandmisi Ukraina territooriumi, suveräänsuse ega rahvusvahelise õiguse osas," seisis postituses.

"Pikaajaline sõjaline ja rahaline toetus, tugevamad sanktsioonid ning selge edasiminek Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas on hädavajalikud," jätkas Nausėda.

President märkis, et Euroopa peab tegutsema ühtselt, kuna praegu kujundatakse kontinendi tulevase julgeoleku võtmeotsuseid.

Budapesti memorandumi allkirjastasid 5. detsembril 1994. aastal Ukraina, Venemaa, Ühendkuningriik ja Ühendriigid pärast seda, kui Ukraina nõustus loobuma Nõukogude Liidult päritud tuumarelvadest. Memorandumi kohaselt lubasid tagajad austada Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, hoiduda jõu kasutamisest riigi vastu ning vältida majanduslikku ja sõjalist survet.

Memorandum ei sisaldanud konkreetseid jõustamis- ega kaitsemehhanisme. Seetõttu osutus selle tõhusus pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja täiemahulist sissetungi Ukrainasse küsitavaks ning dokument ise muutus tühjade rahvusvaheliste julgeolekulubaduste sümboliks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 186 480 (võrdlus eelmise päevaga 1400);

- tankid 11 406 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 705 (+6);

- suurtükisüsteemid 35 008 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1566 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1256 (+3);

- lennukid 432 (+1);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 89 401 (+253);

- tiibraketid 4060 (+2);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 614 (+107);

- eritehnika 4024 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.