Tartu-hoiulaenuühistu juhatus tegi reedel otsuse, et peatab mitte üksnes hoiuste väljamaksed, millest ühistu juba varem teada andis, vaid ka intresside väljamaksed.

"Intressi puhul oleme pannud praegu tähtajaks mitte hiljem kui 1. veebruar, kui hakatakse uuesti intressi maksma. Sealhulgas makstakse tagantjärele need intressid, mis täna jäävad välja maksmata," ütles Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Raigo Sõlg ERR-ile.

Ta lisas, et hoiuste puhul sellist tähtaega ei ole seatud ja hetkel on kõik väljamaksed peatatud. Hoiustajale, kes ei soovi oma hoiust lõpetada, ei tähenda muudatus Sõle kinnitusel midagi ja intress koguneb edasi. Need, kellel on aga hoiuse tähtaeg kätte jõudnud, oma raha praegu kätte ei saa.

"Paraku see tähtaeg lükkub edasi. Intressi küll arvestatakse ja esimesel võimalusel vaadatakse asjad uuesti üle," ütles Sõlg.

Ühistu juhatuse liikme sõnul on nädala jooksul tehtud THLÜ-s siseaudit ja sellest on ilmnenud, et kinnisvaraprojekte on neil viie miljoni euro eest.

"Kinnisvara, mis on tegelikult juba kas realiseerimisel või tuleb kiiresti realiseerimisele, nii et meil sealt tekib kohe reaalne katte, et alustada uuesti väljamaksete tegemist," lausus Sõlg.

Küsimusele, kas ühistu on leidnud võimalused oma likviidsuse suurendamiseks, vastas Sõlg, et see viis miljonit seda ongi. Välja antud laenude teenindamine tema kinnitusel jätkub ja kõik toimib edasi, ühistu oma tegevust ei peata. Küll aga vajab ettevõte teatavat puhvrit, enne kui hakkab väljamakseid tegema.

Maksuvõlg on kasvanud 274 000 euroni

Sõle selgituse kohaselt peab ühistu kohtlema oma liikmeid võrdselt ning kui alustada täna väljamaksetega, nii et mõni saab ja teine ei saa, oleks seda keeruline põhjendada. Lihtsam on koguda kokku suurem summa ja teha grupiväljamakseid.

Summat, mille eest THLÜ-le on nõudeid esitatud, ei soovinud Sõlg välja öelda ning märkis, et see muutub ajas.

"On lepinguid, mille tähtaeg reaalselt saabub ja neid tasapisi võib juurde koguneda, aga ühtlasi on tulnud ka neid, kus soovitakse ennetähtaegselt lepinguid lõpetada, mis tegelikult meie regulatsioonide, sisemiste õigusaktide kohaselt ei pea kohe toimuma, vaid saab otsustada, millal seda on võimalik teha," lausus hoiu-laenuühistu juhatuse liige.

Sõlg ei osanud öelda, kui suurest inimeste hulgast jutt käib ning tõdes, et see ei ole praegu tema pädevuses.

Tartu hoiu-laenuühistu võlg riigi ees on 12. detsembriks paisunud ligi 274 000 euroni. Selle võlaga tegelemine on Sõle sõnul praegu üks prioriteete.

"Loomulikult proovime selle ajatada ja see läheb põhimõtteliselt üldiste nõuete katlasse. Aga kahjuks on ta tõesti tekkinud viimaste kuude jooksul ja on üks esimene asi, mille me peame maha saama, see on selge," nentis Sõlg.

Tartu hoiu-laenuühistu põhikiri näeb ette, et ühistu tegevust kontrollib kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Seda, kas komisjon ei märganud ühistu probleeme juba varem, hakatakse Sõle sõnul nüüd üle vaatama.

"Mitte ainult finantsseis, vaid kogu organisatsiooniline senine toimimine ja ülesehitus, lihtsalt iga asi praegu omal ajal. Töö käib pidevalt," kinnitas ta.

Säästud THLÜ-sse paigutanu ei usu enam ühistu lubadusi

Tartu hoiu-laenuühistust oma raha kättesaamist ootav Greete Teidla rääkis ERR-ile, et on kuue aasta jooksul paigutanud ühistusse oma säästud, 40 000 eurot. Ta tõdes, et tegi seda heas usus, et oma tulevikku kindlustada ning vajadusel see raha sealt kätte saada ning on väga pettunud, et see ei ole nii läinud.

Tänavu 11. märtsil tegi Teidla hoiu-laenuühistule avalduse sooviga hoius enne tähtaega lõpetada.

"Seda nad ei rahuldanud ja öeldi, et minu hoius makstakse tähtajal, seega 14. oktoobril 2025," meenutas Teidla.

Siiski ei tehtud talle ka 14. oktoobril väljamakset, kuna väidetavalt olid ühistul maksetõrked. Uueks lubaduseks oli teha väljamakse 31. oktoobril, kuid kui see kuupäev käes oli, maksti Teidlale ainult viimase aasta intressid, kuid põhisummat mitte.

"Järgmine kuupäev tuli 14. november ja tänaseks on meil 12. detsember ja ei ole midagi tulnud. On vaikus," tõdes Teidla.

Hoiu-laenuühistu lubadusi Teidla enam ei usu ning ka infot ühistu probleemide kohta on ta enda sõnul saanud sotsiaalmeediast ja uudistest. Siiski loodab ta, et asjad lahenevad ja ta saab oma raha kätte. Ehkki uus juht Märt Riiner tundub Teidla sõnul andvat eelmisest veidi rohkem infot, imestas ta, kuidas ühistu räägib vajadusest olukorda kaardistada, ehkki Riiner kuulus juhatusse juba varem.

Hoiustajate esindaja: ühistu hakkab lepingut rikkuma

Tartu hoiu-laenuühistu hoiustajate esindaja, Hugo.legali õigusjuht Erki Pisuke ütles, et intressimaksete peatamine on väga libe tee, sest kui seni olid põhilised raskused hoiustega, mille lepingu tähtaeg oli juba saabunud, siis otsus intressimaksed peatada tähendab lepinguõiguslikus mõttes, et ühistu hakkab lepingut rikkuma.

"Lepingu rikkumine teatavasti võib kaasa tuua ka lepingu erakorralise ülesütlemise, nii et selle otsusega ühistu tegelikult täna võib jõuda hoopis seisu, kus surve hoiustajate poolt hoopiski suureneb, mitte ei vähene, sest võivad hakata otsima ka need hoiustajad, kelle lepingu tähtaeg võib-olla saabub alles aasta pärast või kunagi pool aasta pärast, võimalusi nende lepingute lõpetamiseks," selgitas Pisuke.

Hoiustajatel on teavet ühistu plaanide kohta Pisukese sõnul praegu väga vähe ja enam ei piisa ilusast jutust, et kõik on hästi, sest avalikkusele ühistult antav info on olnud väga vastuoluline.

"Alles nädala aja eest oli meil ju uudis, kuidas kapitali on piisavalt, kuidas kõik on hästi ja sellel nädalal on tulnud uudised, kus peatatakse nii väljamaksed ja peatatakse nüüd täiendavat otsa veel ka intressimaksed," märkis THLÜ hoiustajate esindaja, kelle sõnul peaks juhatus andma konkreetseid ja detailseid vastuseid.

Pisuke tõi välja ka asjaolu, et ühistu ei ole enam jaganud selgitusi, mis seis on vandeautiitorite arvamustega. Ta märkis, et need on juba viimased kolm aastat esitamata, kuid just vandeaudiitor on see, kes kontrollib hoiu-laenuühistute puhul usaldusnormatiivide ja laenunormatiivide täitmist.

Sõlge sõnul võis Roos üksinda otsuseid teha

Tartu hoiu-laenuühistu põhikiri sätestab, et ühistut võivad igas nende toimingus esindada koos vähemalt kaks juhatuse liiget ehk kui endine juht Andro Roos oleks teinud ühistule kahjulikke otsuseid, pidanuks veel üks liige sellistele dokumentidele oma allkirja andma.

Küsimusele, kes olid teised juhatuse liikmed, kes koos Roosiga otsuseid vastu võtsid, vastas Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Raigo Sõlg, et need olid senised juhatuse liikmed ehk Liina Nulk ja Märt Riiner.

Sõlg täpsustas hiljem, et tegelikult võis Roos siiski otsuseid ka iseseisvalt teha. "Küsimus on, millistest otsustest me räägime ja neid otsuseid on kindlasti aegade jooksul väga palju, sest ühistusiseselt on tehtud ka volitused, arvestades, et juhatuse liikmed resideeruvad erinevates linnades, Tallinnas ja Tartus," märkis Sõlg. "Üks juhatuse liige võib ka ainuisikuliselt esindada teisi."

THLÜ juhatuse liige ütles, et inimesed ei peaks tekitama pangajooksu ehk ühistule tuleks anda aega probleemide puntras kand maha saada, piir tõmmata ja rahulikult edasi minna.

"Mitte keegi ei kaota oma hoiuseid, mitte keegi," rõhutas ta.

Erki Pisuke ütles, et seaduse järgi peavad olema hoiu-laenuühistul reservid – viis protsenti kõikidest kaasatud hoiustest peab olema reservidena kuskil krediidiasutuses alles.

"Seda nõuet on rikutud, Euroopa Keskpank on selle rikkumise ka tuvastanud, Tartu hoiu-laenuühistule trahvi teinud. Teiseks on üks väga läbiv nõue hoiu-laenuühistu seaduses, et hoiu-laenuühistu üldse ise ei tohigi kinnisvaraga tegeleda, ta tohib omada ainult peamiseks tegevuseks vajaminevat kinnisvara." tõi hoiustajate esindaja välja.

THLÜ-l on aga Pisukese sõnul väga laialdane tütarettevõtjate võrgustik, kus on väga palju kinnisvaraprojekte käsil ja kus ilmselt on ka tänaste probleemide juurpõhjused.

Hugo.legali õigusjuhi hinnangul saab väljamaksete ja intressimaksete peatamise uudiste valguses tõmmata teatavaid paralleele pankrotistunud Eriali juhtumiga, sest ka selle saaga algas esmalt hoiustajatele väljamaksete peatamisega.

"Siis taotleti saneerimismenetlust ja sealt edasi jõudis asi sellel aastal pankrotimenetluseni, selles asjas küll väga õnnetult sellel kombel, kus pankrotimenetluse hetkeks enam midagi hoiu-laenuühistust võtta polnud. Nii et hoiustajad peavad kindlasti olema väga tähelepanelikud selle informatsiooni osas," ütles Pisuke.

Tänavu sügisel tekkis Tartu hoiu-laenuühistu klientidel probleeme oma hoiuste tagasisaamisega. Ettevõttel on senini esitamata ka möödunud aastas majandusaruanne, mida eelmine ühistu juht Andro Roos põhjendas raskustega audiitori leidmisel.

Praegu Eestis riiklik järelevalve hoiu-laenuühistute üle puudub, kuid järgmise aasta alguses võtab riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega hoiu-laenuühistute asutamine keelustatakse, et nelja aasta pärast saaksid Eestis tegutseda vaid ühistupangad.