USA abi oma Euroopa partneritele muutub järjest kahtlasemaks. Seepärast peavadki, eriti NATO idatiiva riigid, vaatama, kuidas nad oma turvalisuse hoidmisega ise hakkama saavad. See oli üks keskne teema teisipäeval NATO idatiiva riikide peaministrite kohtumisel Helsingi parlamendihoones.

"Ida-Euroopa riigid peavad suutma Lääne- ja Lõuna-Euroopale selgeks teha, et need ohud on ehk ka samad ohud, millega teilgi tuleb ehk tegemist teha, sest võib juhtuda, et see oht realiseerub kasvõi hübriidohtude kaudu," lausus Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Iro Särkkä.

Üks vahend on muidugi tugev kaitsetööstus, mida kohtumisel olnud riigid on ka arendanud ja arendavad edaspidigi. Vaja on aga kogu Euroopa kaitsetööstuse tehnilist sõltumatust. Seepärast nõuavad peaministrid kiireid tegusid nii Euroopa Liidu rahastuse kui ka Euroopa Liidu ja avaliku sektori rahastuse mobiliseerimiseks. Kui vaja, tuleb selleks kasutada ka Euroopa investeerimispanga mõjuvõimu.

"Me saadame selge sõnumi ka Brüsselisse, et me tahame võtta vastutuse idatiiva kaitsmise eest, teha seda heas koostöös Euroopa Liidu ja NATO-ga," ütles Soome peaminister Petteri Orpo.

Ukraina sõja kogemused näitavad ka, et tsiviil- ja sõjalise ala koostöö on möödapääsmatu ehk kriisitaluvust ja hübriidohte ei saa sõjalisest võimsusest enam eraldata.

"Me tunneme neid tehnikaid, mida FSB üldiselt kasutab, kuidas nad jõuavad nende inimesteni, kes tegelikult viivad täide sabotaažiakte. See pole nagu vanades filmides, kus selliste tegude jaoks kasutati spioone. Enamasti on selleks mitmeid inimesi, kes kunagi pole näinud Venemaa-poolseid korraldajaid," sõnas Läti peaminister Evika Silina.

Ka tõdevad koosolnud, et Euroopa Liidu idapiiri kaitse ja valve ei saa põhineda üksikute riikide võimekusel, vaid selleks on vaja terviklikku raamistust ja usutavaid võimeid tulla toime mitmesugustes tingimustes.

"See tähendab ühisprojekte, see tähendab koordineerimist ja ma arvan, et ajastus ongi hästi oluline just enne Euroopa ülemkogu, kus me hakkame arutama Venemaa külmutatud varasid ja julgeolekuküsimusi," lausus Eesti peaminister Kristen Michal.

Kuidas seda kõike saavutada, kohtumisel täpsemalt paika ei pandud.