Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, vaid asub seda muutma. Riigikogu võttis seaduse algselt vastu 19. novembril.

Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.

Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda.

Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja õiguskomisjoni esimees Madis Timpson. Mõlema komisjoni ettepanek riigikogu täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.

Hääletusel ei toetanud ükski saadik seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ja selle vastu hääletas 67 riigikogu liiget. Seega määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Ka kaitseväeteenistuse seadus läheb muutmisele

Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu ka valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust ning otsustas asuda seda muutma. Riigikogu võttis sellegi seaduse algselt vastu 19. novembril.

Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt.

Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali. Mõlema komisjoni ettepanek täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.

Hääletusel ei toetanud ükski riigikogu liige seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ning selle vastu hääletas 79 saadikut. Seega määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.