Oluline Ukraina sõjas reedel, 19. detsembril kell 21.00:

- Ukraina teatas Vene tankeri ründamisest Vahemerel;

- Ukraina ründas juba kolmandat Vene naftaplatvormi Kaspia merel;

- Ukraina, USA ja Euroopa esindajad peavad reedel uusi kõnelusi;

- Rubio: USA ei sunni Ukrainat Venemaaga rahukokkulepet sõlmima;

- Venemaa mitmes linnas teatati plahvatustest ja elektrikatkestustest;

- Türgis kukkus alla arvatav Vene droon;

- Deepstate'i andmeil liiguvad Vene väed Donetski oblastis edasi;

- Nawrocki kinnitas plaani anda mahakantud hävitajad MiG-29 Ukrainale;

- Putin: sel aastal on Vene relvajõududesse värvatud üle 400 000 inimese;

- Lavrov ei näe vajadust kaasata Euroopat Vene-USA kõnelustesse Ukraina üle;

- Pokrovskis langesid vangi Colombia kodanikud;

- Ukraina teatas 1003 surnukeha tagasisaamisest Venemaalt;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.

Ukraina teatas Vene tankeri ründamisest Vahemerel

Ukraina ründas esimest korda Vahemerel õhudroonidega Vene varilaevastiku tankerit, teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU).

Ukraina julgeolekuteenistus viis läbi erioperatsiooni Ukraina territooriumist enam kui 2000 kilomeetri kaugusel – Vahemere neutraalsetes vetes ründas SBU üksus Alfa õhudroonidega Vene varilaevastiku tankerit Qendil, ütles SBU esindaja.

Ametniku sõnul sai Omaani lipu all sõitev tanker kriitilisi kahjustusi ja seda ei saa enam sihtotstarbeliselt kasutada. Läänemerele Ust-Luuga sadamasse teel olnud laev oli rünnaku ajal tühi, mistõttu tabamus keskkonnakahju ei põhjustanud.

SBU ametnik ei rääkinud täpsemalt, kuidas rünnak korraldati.

Mereliiklust jälgiva veebilehe MarineTraffici andmete kohaselt asus tanker reedel kell 15.30 Liibüa ranniku lähedal. Ukraina ametnik, kes keeldus oma nime avaldamast, ei öelnud täpselt, kus tanker rünnaku ajal viibis ega millal see juhtus.

Allika edastatud õhust tehtud kaadrid näitasid tankeri tekil väikest plahvatust. Reuters tegi kindlaks varasemate fotodega võrreldes kindlaks, et videos näidatud alus oli Qendil, kuid ei suutnud rünnaku aega ega asukohta välja selgitada.

Ukraina väljaanne Dialog.ua vahendas Vene ajakirjaniku Aleksandr Nevzorovi postitust, kelle andmeil võis rünnaku ajal Qendili pardal viibida kõrge Vene luureohvitser.

Nevzorov teatas ka, et pärast droonitabamusi puhkes tankeri pardal tulekahju ning ta avaldas põlevast laevast video ja väitis, et seal oli hukkunuid ja haavatuid.

Nevzorovi väitel lasti ründedroonid välja meredroonidelt, mis olid asunud teele ühest Kreeka sadamast, läbides enne umbes 500 kilomeetrit.

Ajakirjanik teatas vähemalt kahest surnust ja seitsmest haavatust. Samuti väitis ta, et rünnakus või surma saada Vene sõjaväeluure (GRU) kindralmajor Andrei Averjanov. Nevzorov nimetab teda üheks Venemaa salajaste operatsioonide peamiseks korraldajaks välismaal ja väidab, et ta reisis mööda Euroopat just Vene varilaevastiku laevadel.

Dialog.ua märkis, et kaudselt on rünnakut tunnistanud ka teised allikad. Näiteks avaldas telekanal Prjamoi ekraanipildi ühelt Venemaa ühismeedialehelt, mis teatas öisest rünnakust laevale ja ühe kõrge luureametniku surmast. Hiljem kinnitas vabatahtlik Sergei Sternenko Vene tankeri pihtasaamisest Vahemerel. Ta selgitas, et see oli Ukraina julgeolekuteenistuse üksuse Alfa operatsioon. Sternenko ei kinnitanud Averjanovi kõrvaldamise kohta käivat teavet, kuid lisas, et laev oli saanud kriitilisi kahjustusi ja seda ei saa enam ettenähtud otstarbel kasutada.

Dialog.ua teatas mõni päev tagasi, et Moskva on alustanud relvastatud personali paigutamist oma varilaevastiku laevadele.

Hiljuti levis ka kinnitamata uudis, et USA president Donald Trump kiitis isiklikult heaks sanktsioonide all olevate Vene naftat transportivate tankerite ründamise.

SBU andmetel kasutas vaenlane seda tankerit sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ja raha teenimiseks Ukraina-vastase sõja jaoks. "Seega on see rahvusvahelise õiguse ning sõjapidamise seaduste ja tavade seisukohast SBU jaoks täiesti õigustatud sihtmärk. Vaenlane peab mõistma, et Ukraina ei peatu ja ründab neid kõikjal maailmas, olenemata sellest, kus nad asuvad," märkis allikas.

Ukraina on rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid aastatel 2024 ja 2025, kuid viimastel nädalatel on oma kampaaniat nähtavalt laiendanud, rünnates naftaplatvorme Kaspia meres ja võttes vastutuse meredroonide rünnakute eest kolmele tankerile Mustal merel.

Qendili ründamine on tähelepanuväärne mitte ainult seetõttu, et see asus Ukrainast kaugemal, Vahemerel, vaid ka seetõttu, et seal kasutati õhudroone.

"See areng peegeldab Ukraina mehitamata õhusüsteemide kasutamise järsku laienemist Venemaa sanktsioonide-aluse naftaekspordi võrgustikuga seotud merevarade vastu," kommenteeris Briti merendusriskide maandamise grupp Vanguard.

Ukraina ametnik ei öelnud, kuidas droonid laevani jõudsid, kuid ütles, et operatsioon hõlmas "mitmeetapilisi" meetmeid.

Ukraina eriteenistus SBU on tohutu julgeolekuagentuur, viis juunis Venemaa vastu läbi ülimalt keerukaid rünnakuid, smugeldades kümneid droone operatsiooniks, mille eesmärk oli hävitada strateegilisi pommitajaid õhuväebaasides kaugel rindest kaugemal. Alates 2024. aasta detsembrist on Venemaa sadamates peatunud tankeritel toimunud ka rida seletamatuid plahvatusi. Ukraina pole oma seotust neis kinnitanud ega ümber lükanud, kuid merejulgeoleku allikad kahtlustavad, et nende taga on Kiiev ja et mõned neist plahvatustest on tekitatud laevadele paigutatud kobarmiinidega.

Sel nädalal said Venemaa lipu all sõitva tankeri Valeri Gortšakov kaks meeskonnaliiget surma Ukraina droonirünnakus Lõuna-Venemaal Doni-äärses Rostovis.

Ukraina ründas juba kolmandat Vene naftaplatvormi Kaspia merel

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) korraldas pikamaadroonidega rünnaku juba kolmandale Venemaa naftatootmisplatvormile Kaspia meres.

Seekord tabas rünnak Rakušetšnoje naftaväljal asuvat puurplatvormi, mis kuulub Venemaa ettevõttele Lukoil, teatas SBU allikas reedel.

Drooni pardakaamera salvestas eduka tabamuse gaasiturbiinisõlmele, mis on platvormi töö jaoks kriitilise tähtsusega element.

The SBU struck a third Russian oil production platform in the Caspian Sea, this time at the Rakushechne field, which belongs to Lukoil pic.twitter.com/b5tgzGnyZh

— Charlie (@Acuteremod) December 19, 2025

Varem olid SBU droonid juba tabanud naftaplatvorme Filanovski ja Kortšagini naftaväljadel Kaspia meres. See tõi kaasa nende rajatiste tootmisprotsesside seiskamise.

"SBU jätkab süstemaatiliselt Venemaa sõjaeelarve naftatulude vähendamist. Kõik rajatised, mis rahastavad Ukraina-vastast agressiooni, on täiesti õigustatud sihtmärgid," ütles SBU esindaja.

Viimastel nädalatel on SBU järjekindlalt laiendanud oma rünnakute geograafiat ja sügavust Venemaa energiainfrastruktuurile.

Kaspia mere platvormid on strateegilise tähtsusega, kuna need tagavad energiaressursside stabiilse tootmise ja ekspordi. Nende hävitamine suurendab majanduslikku survet Venemaale ja piirab tema võimet rahastada agressiooni Ukraina vastu.

Sündmuste dünaamika näitab, et rünnakud ei ole ühekordsed, vaid süstemaatilised ja suunatud vaenlase ressursibaasi pikaajalisele nõrgestamisele, kommenteeris väljaanne RBC-Ukraine.

Esimesed droonirünnakud Kaspia meres asuvatele Vene naftaplatvormidele korraldas Ukraina Julgeolekuteenistuseelmisel nädalal, tehes need töövõimetuks.

Ukraina, USA ja Euroopa esindajad peavad reedel uusi kõnelusi

Ukraina ja tema Euroopa liitlaste läbirääkijad peavad reedel USA-s uue kohtumise oma Ameerika Ühendriikide kolleegidega, et arutada sõja lõpetamist, teatas Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov.

"Täna alustame USA-s, koos kindralleitnant Andri Hnatoviga, Ühendriikide poolega uut konsultatsioonide vooru. USA poole kutsel osalevad selles formaadis ka Euroopa partnerid," edastas ta sotsiaalmeedias.

Venemaa mitmes linnas teatati plahvatustest ja elektrikatkestustest

Sotsiaalmeedias levivad väited, et ööl vastu reedet toimusid Orjolis plahvatused. Väidetavalt sai tabamuse kohalik soojuselektrijaam, kuna linnas teatati elektrikatkestustest.

Electricity in several buildings in Oryol, Russia, is not operating any more. Possibly the local power station or a transformer has been compromised. pic.twitter.com/021BwjgkZB

— (((Tendar))) (@Tendar) December 19, 2025

Lisaks Orjolile teatati plahvatustest veel Voronežis, Taganrogis ja Rostovis.

Rostov pic.twitter.com/Ge7paOKRua

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) December 19, 2025

Rubio: USA ei sunni Ukrainat Venemaaga rahukokkulepet sõlmima

Ameerika Ühendriigid ei sunni Ukrainat Venemaaga rahukokkulepet sõlmima, teatas USA välisminister Marco Rubio reedel.

"Kogu see narratiiv, et me püüame suruda midagi Ukrainale peale, on rumal," ütles Rubio ajakirjanikele ja lisas: "Me ei saa Ukrainat sundida kokkulepet sõlmima. Me ei saa sundida Venemaad kokkulepet sõlmima. Nad peavad ise tahtma diili teha."

Türgis kukkus alla arvatav Vene droon

Türgi valitsuse teatel on reedel riigi loodeosa maapiirkonnas alla kukkunud droon arvatavasti Vene päritolu.

"Reedel leiti mehitamata õhusõiduk, mis on esialgsetel andmetel arvatavasti Venemaal toodetud Orlan-10 tüüpi ning mida kasutatakse luure- ja seireotstarbel," teatas Türgi siseministeerium sotsiaalmeediaplatvormil X.

Uudisteagentuuri DHA teatel leiti mehitamata lennumasin Izmiti linna lähedal, umbes 30 kilomeetri kaugusel Mustast merest.

Esmaspäeval tulistasid Türgi relvajõud alla nende sõnul "juhitavuse kaotanud" drooni, mis lähenes Mustalt merelt riigi õhuruumile.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on hoiatanud Musta mere muutumise eest Venemaa ja Ukraina relvastatud vastasseisu piirkonnaks.

Deepstate'i andmeil liiguvad Vene väed Donetski oblastis edasi

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud vahendasid, et Vene väed liiguvad Donetski oblastis  edasi. Analüütikute sõnul liikus vaenlane edasi Dronivka, Nõkonorivka ja Pankivka lähistel. Deepstate'i andmeil liigub vaenlane ka Zaporižžja oblastis aeglaselt edasi.

Nawrocki kinnitas plaani anda mahakantud hävitajad MiG-29 Ukrainale

Poola on valmis andma Ukrainale üle nõukogude päritolu hävitajad MiG-29, mis on riigi õhujõudude relvastusest maha kantud, kinnitas Poola president Karol Nawrocki reedel Varssavit väisanud Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskile.

"See kavandatud MiG-ide vahetamine droonitõrjesüsteemide vastu ei ole meie poliitikaga vastuolus, seega ma arvan, et pärast ametlike protseduuride lõpuleviimist saab küsimus lihtsalt lahendatud," lausus ta.

Nawrocki lisas, et selline otsus ei kuulu tema pädevusse, kuid ta toetab lennukite üleandmist Ukrainale.

Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz teatas varem õhuväest maha kantud MiG-29 hävitajate kavandatavast üleandmisest Ukrainale vastutasuks Ukraina droonitehnoloogia üleandmisele Poolale. Nawrocki väitis toona, et teda ei ole asjast teavitatud.

Poolal on 14 hävituslennukit MiG-29.

Putin: sel aastal on Vene relvajõududesse värvatud üle 400 000 inimese

Vene kaitseministeeriumiga on sel aastal lepingu sõlminud üle 400 000 inimese, teatas Moskva režiimi juht Vladimir Putin reedel aastalõpu pressikonverentsil.

"Me oleme lõppeval aastal värvanud lepinguga üle 400 000 inimese, 406 000 või 410 000," ütles ta.

Relvajõudude uue väeliigi, drooniväega ühineda soovijate arv oli nii suur, et "kaitseministeerium pidi kuulutama välja konkursi", väitis Putin.

"Huvitaval kombel hõlmab see väga noori inimesi, erinevate ülikoolide tudengeid, kes lähevad akadeemilisele puhkusele, et nad saaksid lepingu sõlmida ja rindele minna. See puudutab eelkõige osalemist sõjategevuses droonioperaatoritena," ütles ta.

Putini väitel käib relvajõududesse värbamine heas tempos ja graafikus.

Lavrov ei näe vajadust kaasata Euroopat Vene-USA kõnelustesse Ukraina üle

Venemaa ei näe vajadust kaasata Euroopat Venemaa ja USA kõnelustesse Ukraina üle, arvestades Euroopa riikide praegust seisukohta, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov reedel.

"Kui rääkida eurooplastest kui võimalikust kolmandast poolest, siis me ei vaja selliste seisukohtadega abi. Vene-USA dialoog põhineb, nagu ma juba ütlesin, kindlal arusaamal, mis saavutati Alaskal," seletas Egiptuses visiidil viibiv Lavrov.

"Me ei näe mingit põhjust, mis Ühendriikide administratsioon peaks sellest kokkulepitud seisukohast kõrvale kalduma," ütles Lavrov Kairos pärast kohtumist oma Egiptuse kolleegiga.

Lavrovi väitel on Moskva kindlalt pühendunud konflikti poliitilisele lahendamisele.

Ta kritiseeris ka Euroopa ettepanekut luua rahvusvahelised jõud, mis jälgiksid võimalikku rahulepingut Ukraina ja Venemaa vahel, nimetades seda ohuks.

"See puudutab mitte niivõrd julgeolekut, kuivõrd on järjekordne katse, jultunud katse teostada Ukraina territooriumi sõjalist arendamist hüppelauana ohtude loomiseks Venemaa Föderatsiooni vastu," väitis Lavrov.

Pokrovskis langesid vangi Colombia kodanikud

Donetski oblastis asuvas Pokrovskis võtsid Ukraina kaitsejõud vangi kaks Venemaa poolel sõdinud Colombia kodanikku, teatas reedel uudisteagentuur Unian.

Vangid väitsid, et tulid Venemaale tööle, kuid sattusid pettuse teel Ukraina vastu peetavasse sõtta. Neile lubati 2500 dollarit kuus, kuid raha ei näinud nad kunagi. Kui mehed Venemaale jõudsid, siis võeti neilt dokumendid ära, neile anti automaadid ning nad saadeti ilma toidu ja veeta Pokrovskit ründama.

Sõjaväelased avaldasid ka video vestlusest vangistatud meestega. Üks neist ütles, et talle lubati keevitaja kohta ühes üksuses. Teine kuulis tuttavalt töövõimalusest Venemaal, kus väidetavalt oli vaja valvata gaasitöötlemistehast.

"Nad ütlesid, et see töö on maksimaalselt üheks kuuks. See osutus valeks. Lendasime Bogotást Istanbuli. Istanbulist Ufasse. Kui Ufasse jõudsime, siis võeti meilt passid, telefonid ja kõik dokumendid. Kolm päeva hiljem pandi meid bussi ja sõidutati umbes 36 tundi teadmata suunas. Me ei teadnud, kuhu meid viiakse," kirjeldas Colombia kodanik.

Ukraina teatas 1003 surnukeha tagasisaamisest Venemaalt

Kiiev teatas reedel, et sai Venemaalt tagasi enam kui 1000 inimese säilmed, mis Moskva väitel kuuluvad langenud Ukraina sõduritele.

"Täna toimusid repatrieerimistoimingud. Ukrainale on tagastatud 1003 surnukeha, mis Vene poole väitel kuuluvad Ukraina sõjaväelastele," seisis Kiievi sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaabi sotsiaalmeediaavalduses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 194 520 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 11 433 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 768 (+10);

- suurtükisüsteemid 35 250 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1574 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1263 (+0);

- lennukid 432 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 92 142 (+426);

- tiibraketid 4073 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 591 (+111);

- eritehnika 4027 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.