Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 11. detsembril kell 20.52:

- Ukraina ründas esmakordselt Vene naftapuurtorni Kaspia merel;

- Ukraina ründas Mustal merel Vene varilaevastiku tankerit;

- Ukraina korraldas droonirünnaku keemiatehasele Novgorodis;

- Moskva linnapea teatas massilisest droonirünnakust;

- Ukraina hävitas Pokrovski suunas liikunud Vene kolonni;

- Rutte: ühine plaan Ukraina sõja lõpetamiseks paneks Putini proovile;

- Podoljak: Venemaa valetab USA-le ja kogub ressursse;

- Zelenski arutas parlamendiga valimiste korraldamist sõja ajal;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit.

Ukraina hävitas Pokrovski suunas liikunud Vene kolonni

Ajaleht The Telegraph kirjutab, et Ukraina hävitas Pokrovski suunas liikunud Vene sõidukite kolonni. Videolõigud näitavad, kuidas tee ääres põlevad mitmed Vene sõidukid, nende kohal on näha Ukraina droone. 

Võitlus Donetski oblastis asuva Pokrovski pärast on kestnud juba üle aasta. Seal on toimunud idarinde ägedaimad lahingud ning vaenlane pole jätnud katseid nihkuda lähemale Pokrovskile, mis on Moskva jaoks strateegiline eesmärk.

Kiievi teatel hoiavad Ukraina väed endiselt positsioone Pokrovski põhjaosas. Teisipäeval avaldatud videolõik näitas, kuidas Ukraina sõjaväelased lehvitasid riigi lippu, tõestamaks, et linn pole veel vaenlase kätte langenud.

Rutte: ühine plaan Ukraina sõja lõpetamiseks paneks Putini proovile

NATO peasekretär Mark Rutte ütles neljapäeval, et kui Ühendriigid ja eurooplased suudaksid Ukraina sõja lõpetamise plaanis kokku leppida, paneks see proovile küsimuse, kas Venemaa tõesti rahu tahab.

"Seni on Putin mänginud rahutegijat ainult siis, kui see talle sobib, et võita aega oma sõja jätkamiseks," ütles Rutte Berliinis peetud kõnes.

"USA president Donald Trump tahab verevalamisele nüüd lõpu teha ja on ainus, kes suudab Putini läbirääkimistelaua taha tuua," ütles Rutte.

"Niisiis, paneme Putini proovile. Vaatame, kas ta tõesti tahab rahu või eelistab tapatalgute jätkumist," lisas Rutte.

Ukraina ametiisikud teatasid kolmapäeval, et on saatnud Washingtonile ajakohastatud plaani Venemaa sissetungi lõpetamiseks, mis tugineb Trumpi eelmisel kuul tehtud 28-punktilisele ettepanekule.

NATO juht süüdistas ka Hiinat selles, et ta on sõjas "Venemaa päästerõngas".

"Hiina tahab takistada oma liitlase kaotust Ukrainas," ütles ta oma kõnes julgeolekukonverentsil.

"Ilma Hiina toetuseta ei saaks Venemaa seda sõda jätkata," lisas Rutte.

Rutte hoiatas ka rahaliste tagajärgede eest NATO-le juhul, kui Ukraina langeb Vene okupatsiooni saapa alla.

"NATO peaks oluliselt suurendama oma sõjalist kohalolekut idatiival. Ja liitlased peaksid kaitsekulutuste ja -tootmisega palju kaugemale minema ning tempot tõstma," rääkis Rutte.

Kiievis hukkus rünnakus sõjaväelane ja neli inimest sai haavata

Kiievis sai isevalmistatud lõhkeseadeldistega korraldatud topeltrünnakus surma üks sõjaväelane ning neli sai haavata, teatasid ametnikud.

Esimene plahvatus leidis aset, kui kaks rahvuskaardi ajateenijat patrullisid piirkonnas, selle tulemusena suri üks neist, märkis Kiievi linnaprokuröri büroo sotsiaalmeedias.

Teine isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus kärgatas siis, kui politsei ja meedikud reageerisid esimesele plahvatusele.

Ukraina ründas esmakordselt Vene naftapuurtorni Kaspia merel

Ukraina korraldas esimest korda droonirünnaku Kaspia merel asuvale Venemaa naftapuurtornile, peatades selle töö nafta ja gaasi ammutamisel, teatas Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas neljapäeval Reutersile.

Allika sõnul tabasid SBU droonid Filanovski naftapuurtorni, mis kuulub Venemaa naftaettevõtte Lukoil tütarfirmale. Allika sõnul registreeriti sihtmärgil vähemalt neli tabamust.

"Avamereplatvormil registreeriti vähemalt neli tabamust. Rünnaku tagajärjel peatus nafta ja gaasi tootmine enam kui 20 puurkaevust, mida see teenindab," ütles SBU allikas.

"(Plahvatused) Kaspia merel on järjekordne meeldetuletus Vene Föderatsioonile, et kõik selle sõja heaks töötavad ettevõtted on seaduslikud sihtmärgid," lisas SBU esindaja.

Ukrainian Forces for the first time, struck Lukoil offshore oil fields in the Caspian Sea with long-range drones, located over 905km from the frontline pic.twitter.com/UqgqttDnIe

— Ukraine Battle Map (@ukraine_map) December 11, 2025

Venemaa kaitseministeerium ei ole kommenteerinud Ukraina väidetavat. Küll aga teatas Vene kaitseministeerium neljapäeval, et lasi öö jooksul alla 287 Ukraina drooni, millest paljud suundusid Moskvasse.

Samuti ei vastanud Lukoil kommentaaripalvele.

Hollandi Offshore Energy platvormi andmetel peetakse Kaspia mere põhjaosas asuvat Vladimir Filanovski maardlat suurimaks Nõukogude-järgseks leiuks Venemaal, kus käib ka tootmine.

Lukoil avastas maardla 2005. aastal ja alustas seal tootmist 2016. aastal.

SBU allika teatel ulatuvad maardla varud 129 miljoni tonnini naftat ja 30 miljardit kuupmeetrit gaasi, mida eksporditakse Kasahstani peamise naftaeksporditee Caspia Pipeline Consortium kaudu.

Ukraina ründas Mustal merel Vene varilaevastiku tankerit

Ukraina ründas kolmapäeval Mustal merel meredroonidega Venemaa varilaevastiku naftatankerit, kui see sõitis läbi Ukraina majandusvööndi Novorossiiski sadama suunas, tekitades laevale kriitilise kahjustuse.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas ütles väljaandele The Kyiv Independent, et Komooride lipu all sõitev tanker Dashan liikus tabamuse ajal suurel kiirusel lasti pealevõtmiseks Venemaa Novorossiiski sadama poole ja selle automaatne identifitseerimissüsteem oli välja lülitatud. Laev sai meredrooniga Sea Baby tabamuse, mis põhjustasid selle ahtriosas plahvatusi ning tekitasid kriitilisi kahjustusi, ütles allikas.

Sea Baby sea drones of Ukraine's SBU struck a Russian shadow fleet tanker "Dashan" in the Black Sea. The ship, under the Comoros flag, was moving toward Novorossiysk with its transponder off, inside Ukraine's exclusive economic zone. The joint SBU&Navy operation reportedly… pic.twitter.com/GXPRTaT3mC

— NOELREPORTS (@NOELreports) December 10, 2025

SBU allika sõnul näitavad esialgsed hinnangud, et Dashan on sellega kõrvaldatud võimalikust Vene nafta veost.

SBU hindas Dashani väärtuseks umbes 30 miljonit dollarit ja ütles, et see vedas ühe reisi jooksul tavaliselt umbes 60 miljoni dollari väärtuses naftatooteid. Allikas lisas, et Euroopa Liit, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Šveits olid varem laevale sanktsioonid kehtestanud seoses selle rolliga Venemaa nafta transportimisel ja opereerimisega väljalülitatud identifitseerimissüsteemidega.

"SBU jätkab aktiivseid meetmeid, et vähendada Venemaa eelarvesse laekuvaid naftatulu. Viimase kahe nädala jooksul on see juba kolmas rivist välja löödud Vene varilaevastiku tanker, mis aitas Kremlil rahvusvahelistest sanktsioonidest mööda hiilida," ütles SBU allikas.

Rünnak Dashanile järgneb mitmele hiljuti toimunud Ukraina operatsioonile, mis olid suunatud Venemaa varilaevastiku ja sellega seotud naftataristu vastu.

Endine SBU ohvitser Ivan Stupak ütles The Kyiv Independentile, et laiem kampaania Venemaa varilaevastiku vastu seab eesmärgiks muuta Venemaa kaupade vedamine laevaomanike jaoks liiga riskantseks. "Nad üritavad tankeriomanikke hirmutada Venemaa Föderatsiooni Musta mere sadamatesse sisenemast ja seal Venemaa naftat laadimast," ütles ta, lisades, et "see on väga tulus äri ja on palju neid, kes tahavad selles osaleda."

28. novembril ründas Ukraina meredroonidega Mustal merel Türgi ranniku lähedal sanktsioonide all olevaid Venemaa naftatankereid Kairos ja Virat, tehes töövõimetuks laevad, mis SBU allika sõnul olid seotud Kremli varilaevastikuga.

Paegi hiljem teatasid Türgi võimud, et Vene tanker Midvolga-2 teatas ilmselt droonirünnakust umbes 80 miili kaugusel Türgi rannikust, vedades Venemaalt Gruusiasse päevalilleõli, kuigi Ukraina välisministeerium eitas oma seotust ja vihjas, et Venemaa võis intsidendi lavastada.

Ukraina on kasutanud ka mereväe droone Venemaa naftaeksporti teenindava infrastruktuuri ründamiseks. Mereväe droonid ründasid 24. septembril Venemaa naftaterminale Musta mere sadamates Tuapses ja Novorossiiskis, halvatades sealsed olulised ekspordioperatsioonid.

Moskva väitis, et Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas Donetski oblastis asuva Siverski linna

Kremli neljapäevase teate kohaselt on Venemaa väeüksused vallutanud täielikult Ida-Ukrainas Donetski oblastis asuva Siverski linna.

Siverski näol on tegemist ühe olulisema piirkondliku keskusega, kus lahingutegevus on viimastel nädalatel intensiivistunud.

Ukraina korraldas droonirünnaku keemiatehasele Novgorodis

Venemaal Veliki Novgorodi linna lähistal asuvat keemiatehast tabas ööl vastu neljapäeva droonirünnak, misjärel puhkes seal tulekahju.

Veliki Novgorodi elanikud kuulsid öösel keemiatehase Akron piirkonnas mitut plahvatust, millele järgnes ulatuslik tulekahju. Seda kinnitavad elanike ühismeediasse postitatud videod, vahendas väljaanne Dialog.ua.

Novgorodi oblasti kuberner Aleksandr Dronov kinnitas oma Telegrami kanalil, et 11. detsembri öösel ründasid piirkonnas asuvaid sõjalisi ja strateegilisi sihtmärke droonid ning Vene õhutõrje pidi sekkuma. Dronov ei öelnud Akroni tehase tulekahju kohta midagi.

Akron on Venemaa suurim keemiatehas. See toodab mineraalväetisi, ammoniaaki ja muid lämmastikühendeid. Mõnda selles toodetavat komponenti saab kasutada lõhkeainete valmistamiseks, mis tähendab, et tehas on sisuliselt osa Venemaa sõjatööstuskompleksist, märkis Dialog.ua, lisades, et just sel põhjusel on Ukraina relvajõud selle sihikule võtnud.

Kolmapäeva õhtul ründasid Ukraina relvajõud sõjalisi ja strateegilisi rajatisi mitmes Venemaa piirkonnas. Näiteks Smolenski oblastis ründasid mehitamata õhusõidukid Verhnedneprovski külas asuvat Dorogobuži soojuselektrijaama. Kohalikud elanikud kuulsid mitut plahvatust ja nägid seejärel jaamas tulekahju.

Varem teatati, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin lükkas tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ettepaneku sõlmida sõjas energiarahu, mis tähendaks hoidumist teise poole energiataristu ründamisest.

Samal ajal jäid kaks Venemaa piirkondlikku keskust pärast plahvatuste seeriat elektrita.

Moskva linnapea teatas massilisest droonirünnakust

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva Moskvale massilise droonirünnaku, teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin, märkides, et Vene õhutõrjeüksused on alla tulistanud vähemalt 32 linna suunas teel olnud drooni.

Sobjanin teatas esimestest Venemaa pealinna suunas lennanud droonidest kolmapäeva hilisõhtul, uuendades öö jooksul korduvalt teavet allatulistatud droonidest.

Telegrami keskkonda kasutava Venemaa uudistekanal Shot teatas plahvatustest Moskva äärelinnades. Päästemeeskonnad töötavad õnnetuspaikade rusude koristamise nimel.

Ohvritest ega kahjudest pole teatatud.

Moskva Vnukovo, Domodedovo, Šeremetjevo ja Žukovski lennujaamad kehtestasid rünnaku ajal ajutised lennupiirangud, teatas Venemaa föderaalne tsiviillennunduse agentuur (Rosaviatsija).

Podoljak: Venemaa valetab USA-le ja kogub ressursse

Venemaa ei ole valmis realistlikeks rahuläbirääkimisteks ega sõja lõpetamiseks Ukraina vastu, ütles neljapäeval Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak.

"Venemaa valetab Ühendriikidele ja jätkab ressursside kogumist," sõnas Podoljak.

"Venemaa taktika on täna Ühendriikidele valetada ja lubada ükskõik mida. Samal ajal koguda ressursse tarnete kaudu näiteks Hiinasse. Pean silmas majanduslikku poolt. Muidugi on ka sõjaline pool ja see on Põhja-Korea," rääkis Podoljak kohaliku telekanali saates.

"Lisaks ründab vaenlane ilmastikuolusid ära kasutades jätkuvalt Ukraina tsiviilelanikkonda. Samal ajal avaldab Moskva informatsioonilist ja poliitilist survet Euroopa riikidele," jätkas Podoljak.

"Ning Euroopa vastu suunatud imitatsioonirünnakute, provokatsioonide ja muu sellise kaudu avaldab Venemaa psühholoogilist survet. Ehk siis Venemaa strateegia või taktika on hetkel selge," lisas nõunik.

Samal ajal teatas ajaleht Washington Post, et sõja rahuleppe kontuurid muutuvad selgemaks. Läbirääkimised pole aga veel lõppenud.

Ukraina saatis Ühendriikidele uuendatud plaani Venemaaga peetava sõja lõpetamiseks, teatasid kolmapäeval asjaga kursis olevad kaks Ukraina ametnikku uudisteagentuurile AFP.

"Kiiev on uuendatud kavandi Ühendriikidele juba saatnud," kinnitas üks kõrge ametnik, kuid ei avaldanud samas üksikasju plaani sisu kohta.

Zelenski arutas parlamendiga valimiste korraldamist sõja ajal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas kolmapäeval Ukraina parlamendi esindajatega võimalust korraldada valimised sõjaseisukorra tingimustes.

"Rääkisin Ukraina parlamendi esindajatega. Meil oli sisukas arutelu. Ma ei luba mingeid spekulatsioone Ukraina osas. Kui meie partnerid – sealhulgas meie võtmepartner USA – räägivad nii palju ja nii konkreetselt valimistest Ukrainas ning valimistest sõjaseisukorra ajal, siis peame andma igale küsimusele ja kahtlusele õiguslikud vastused. See ei ole lihtne, kuid me ei vaja selles osas kindlasti mingit survet. Ootan, et Ukraina rahvasaadikud esitaksid selle kohta oma nägemuse," rääkis Zelenski.

Riigipea rõhutas taas, et julgeolekuküsimused valimiste ajal sõltuvad eelkõige Ameerika Ühendriikidest. Samas poliitilised ja õiguslikud aspektid peab lahendama Ukraina.

"Julgeolekuväljakutsed sõltuvad meie partneritest ehk eelkõige Ühendriikidest. Poliitilised ja õiguslikud väljakutsed peab lahendama Ukraina. Ja need saavad lahendatud," kinnitas president.

Zelenski ütles kolmapäeval enne kohtumist saadikutega, et on valmis valimisi korraldama, kuid rõhutas, et nende legitiimsus ja teostatavus sõltuvad julgeolekust ja seadusandluse muudatustest.

Zelenski kommentaarid järgnesid USA presidendi Donald Trumpi süüdistusele, et Kiiev kasutab sõda valimiste vältimiseks. Valimised lükati edasi pärast seda, kui riigis kehtestati pärast Venemaa 2022. aasta veebruari sissetungi sõjaseisukord.

"Ma olen valimisteks valmis," kinnitas Zelenski ajakirjanikele virtuaalsel pressibriifingul.

Riigipea lisas, et palub seadusandjailt ettepanekuid seadusandluse aluste ja valimisseaduse muutmise võimaluse kohta sõjaseisukorra ajal.

Ukraina sõjaseisukord, mis kehtib alates 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi, keelab valimiste korraldamise sõja ajal. Venemaa pommitab Ukraina linnu pea iga päev droonide ja rakettidega ning sajad tuhanded ukrainlased võitlevad rindel, mistõttu oleks sellises olukorras valimiste korraldamine, neil kandideerimine ja hääletamist keeruline läbi viia.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 185 080 (võrdlus eelmise päevaga 1460);

- tankid 11 404 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 692 (+7);

- suurtükisüsteemid 34 969 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1563 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

- lennukid 431 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 89 148 (+82);

- tiibraketid 4058 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 507 (+157);

- eritehnika 4019 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.