Aastas registreeritakse Eestis keskeltläbi umbes 10 000 lähisuhtevägivalla juhtumit. Tegelikkuses võiv seesuguseid olukordi olla kordades rohkem, sest iga perevägivalla juhtumi lahendamiseks ei kutsuta kohale politseid, ütles sel nädalal intervjuus ERR-ile PPA juht Egert Belitšev. "Meil on väga palju neid juhtumeid, kus on tegemist korduvrikkujatega, korduvohvritega," lisas ta.

Traagiliseks näiteks on siinkohal Nõo surmasõitja, kes ainuüksi oktoobrikuu jooksul sattus politsei vaatevälja 12 korral.

Belitšev tõi näite ka inimeset, kes korrapidajatele teadaolevalt on sel aastal langenud vägivalla ohvriks 19 korda. Näidete valguses pole Belitševi hinnangul Eestis praegu piisavaid meetmeid ohvri kaitsmiseks ega ka vägivallatsejatega tegelemiseks.

"Me reageerime, näeme seal sündmuskohal seda vaimsete probleemidega inimest, tal on alkoholijoobe tunnused, võib-olla väga väikesed, aga ainuke võimalus teda hetkeks ohvrist eemale saada on seesama kainestusmajja viimine või väga lühikeseks ajaks 12-tunnine viibimiskeeld, sellega kõik piirdubki. Selleks, et tegeleda vägivallatsejaga  ei ole sisuliselt peale kriminaalmenetluse väga palju alles jäänud," ütles ta.

Siseminister Igor Taro sõnul pole arutatud, kas politsei vajaks täiendavaid võimalusi vägivallatsejatega tegelemiseks.

"Politsei ei saa nüüd kogu maailma ka ära parandada. Kõik, mis eelneb väljakutsele ja kõik, mis järgneb sellele, kui menetlust läbi viiakse, et need on päris olulised osad sellest maailmast ja ma arvan, et  seal on võibolla akuutsemaid küsimusi, millega tegeleda, kui politseile täiendavate volituste andmine. Ma arvan, et meie pikem eesmärk peaks olema see, et neid väljakutseid oleks vähem, mitte läbi selle, et inimesed ei teata, vaid läbi selle, et toimub tõhusam ennetus ja seda vägivalda on vähem," ütles Taro.

Taro lisas, et oluline täiendav meede politseile on viibimiskeelu pikendamine praeguselt 12 tunnilt 72 tunnile, mille valitsus on ka heaks kiitnud. 

Ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et politseil on olemas praegu võimalused lähisuhtevägivallale reageerimiseks. Perevägivald laiemalt ei ole ka Timpsoni hinnangul ainult politsei asi.

"Ma arvan, et kui politsei saab selle viibimiskeelu pikendamise riigikogust, mida ma arvan, et ka saab, siis nende elu läheb kindlasti lihtsamaks," ütles Timpson.

"Kui on kriminaalmenetlus, siis on teine teema, läheb see mööda seaduse sängi ja ma arvan, et ei ole praegu suuremaid õigusi seal vaja. Tegelikult ametkondade vaheline koostöö peaks olema tihedam, teravik peaks olema suunatud ennetuse peale, samuti ka nii ohvrite kui vägivallatsejate abistamise peale, ega ainult karistamine inimesi ei aita, sa pead ikka aitama teda," rääkis Timpson.