Riigikogu kiitis kolmandal lugemisel heaks korrakaitseseaduse paragrahv 44 täiendamise seaduse eelnõu, millega antakse politseile võimalus rakendada lähisuhtevägivalla juhtumite korral viibimiskeeldu kuni 72 tundi. Muudatuse eesmärk on tagada ohvritele parem ja kiirem kaitse olukordades, kus on oht vägivalla kordumiseks, selgitas siseministeerium pressiteate vahendusel.

Ministeerium rõhutas, et viibimiskeelu määramisele eelneb lähisuhtevägivalla infolehe ja riskide hindamise lehe täitmine, mis koos väljakutse sisu ja varasemate väljakutsete ülevaatega annavad sisendi viibimiskeelu rakendamiseks ja ajaliseks määratluseks. Kõik sellised otsused peavad muudatuse kohaselt olema kirjalikult protokollitud.

Muudatus on oluline ka seetõttu, et lähisuhtevägivalla juhtumid toimuvad sageli õhtuti ja nädalavahetustel, mil abi leidmine võib olla keerulisem. Pikem viibimiskeeld aitab vältida olukordi, kus vägivallatseja saab liiga kiiresti ohvri juurde tagasi pöörduda, tõdes siseministeerium.

"Viibimiskeelu pikendamine 72 tunnini annab ohvrile aega abi otsida, lastekaitsega suhelda ja rahulikult otsustada edasisi samme," märkis siseminister Igor Taro (Eesti 200) pressiteate vahendusel. "Ühe seadusemuudatusega probleem ei kao, suur töö on veel ees ennetuse ja järelmeetmetega, aga kahtlemata on tegemist olulise sammuga lähisuhtevägivalla ohvrite kaitse tugevdamisel," lisas minister.

Siseministeeriumi esitatud statistika kohaselt registreeriti 2024. aastal 3373 lähisuhtevägivalla juhtumit, mis on võrreldes eelneva aastaga viis protsenti rohkem. Kõige sagedamini on tegemist paarisuhtevägivallaga – seda on koguni 65 protsenti juhtumitest ja politsei kehtestab viibimiskeelde igal aastal ligi 500 korral, et tagada ohvrite turvalisus ja ennetada vägivalla eskaleerumist.

Ministeerium märkis ka, et viibimiskeeldu ei tohiks segamini ajada lähenemiskeeluga, kuigi mõlemad täidavad lähisuhtevägivalla juhtumite puhul oma rolli.

Viibimiskeeld on kiire ja kohapealne meede, mida politsei saab rakendada kohe, kui on oht, et vägivald võib korduda või eskaleeruda. See annab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi olukorra rahulikuks hindamiseks ning abi otsimiseks.

Lähenemiskeelu määramiseks on vajalik kannatanu nõusolek ja see on kohtulik meede, mille määramine võtab paratamatult rohkem aega ja sobib pigem olukorra edasiseks lahendamiseks. "Seetõttu on oluline, et politseil oleks võimalus kriitilisel hetkel kiiresti sekkuda ja ohvrit kaitsta," märkis siseminister Taro.

Riigikogu lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma juht Timo Suslov (Reformierakond) rõhutas pressiteate vahendusel, et viibimiskeeld ei võta kelleltki ära tema inimõigusi ega liikumisvabadust laiemalt. "See on ajutine ja sihitud meede, mis keelab vägivalla toime pannud inimesel teatud ajaks minna sellesse kohta, kus vägivald aset leidis. Selle eesmärk on kaitsta ohvrit ja vältida uue vägivalla puhkemist." 

Suslov lisas, et lähisuhtevägivald on mitmetahuline probleem. "See ei ole ainult füüsiline vägivald. See võib olla ka vaimne vägivald – alandamine, kontrollimine ja hirmutamine. Üha enam näeme ka digitaalset vägivalda – pidevat jälgimist, ähvardamist või ahistamist telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu," sõnas Suslov.

"Kui tahame vägivallaringi päriselt katkestada, peame tegelema nii ohvri kui ka vägivallatsejaga. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi. Samal ajal peab vägivalla toime pannud inimene võtma vastutuse oma tegude eest ning vajadusel saama sekkumist ja abi, mis aitaks tema käitumist muuta," märkis ta.  

Seni oli Eestis viibimiskeelu pikkus oluliselt lühem kui teistes Euroopa riikides – näiteks Lätis on see kuni kaheksa päeva, Leedus 15 päeva. Ka rahvusvaheliselt on viibimiskeelu liiga lühike tähtaeg olnud probleem. Euroopa Nõukogu eksperdid on toonud välja, et Eesti regulatsioon ei vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele, sest 12 tundi ei taga ohvri piisavat kaitset. Raportis rõhutatakse, et ohvril ei jää nii lühikese ajaga võimalust leida abi ega taotleda näiteks lähenemiskeeldu, märkis siseministeerium.

Seadusemuudatused jõustuvad pärast seda, kui president need välja kuulutab.