Ajalehe Financial Times analüüs näitab, et novembris kasvasid hiljuti tööle värvatud venelaste palgad aastases võrdluses 6,9 protsenti, veel jaanuaris oli see 18,9 protsenti. 

Kuigi tööpuudus püsib endiselt madalal tasemel, siis viimased andmed viitavad, et Vene majandus on üha rohkem tasakaalust väljas. 

"Palgatõusu aeglustumine tähendab, et sellele tulevad järgi ka teised näitajad, sealhulgas tarbimine ja sellega seotud maksud," ütles Vene majanduse ekspert Elina Ribakova. Tema sõnul suurendab see survet riigi rahandusele veelgi. 

Samal ajal avaldavad ka Moskva-vastased sanktsioonid mõju ning Venemaa naftahinnad jätkavad langemist. Tööturu ekspert Pawel Adrjan tõi välja, et ka tööpakkumiste arv on languses. 

"See on varajane hoiatus, et majandus on aeglustumas," ütles Adrjan 

Varasem palgakasv sai Venemaal suurema hoo sisse pärast 2022. aastat. Venemaa alustas täiemahulist sõjalist tegevust Ukrainas ning Moskva leevendas eelarvepiiranguid. Naftaraha voolas endiselt Kremli rahakotti ning SKP kasvas 2023. aastal üle nelja protsendi. Varasemal kümnendil kasvas SKP aastas keskmiselt vaid 1,2 protsenti.

See võimaldas ettevõtjatel ja riigil tõsta töötajate palku. Massilise väljarände, mobilisatsiooni ja demograafilise kriisi tõttu süvenes riigis aga tööjõupuudus, mis suurendas palgasurvet veelgi. See trend tõi samas kaasa inflatsiooni kiirenemise ja keskpank pidi karmistama rahapoliitikat. 

Ettevõtted pidid maksma pangalaenudelt kõrgemat intressi ning firmad ei suutnud enam töötajate pärast konkureerida. Majandus hakkas juba mullu jahtuma ning tänavune majanduskasv võib jääda ainult ühe protsendi juurde. Venelased vaevlevad aga endiselt kiire inflatsiooni käes ja intressimäärad püsivad kõrgel tasemel. 

"Venemaa majanduse olukord on märkimisväärselt halvenenud. Majandus on esimest korda pärast 2023. aasta algust jõudnud stagflatsiooni äärele," ütles riiklikult rahastatud Vene majandusmõttekoja juht Kirill Beloussov.