Kohtumine uute rahuettepanekute arutamiseks toimub ajal, mil Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on hoogustanud jõupingutusi vahendada kokkulepet, et lõpetada Euroopa rängim konflikt pärast teist maailmasõda.

Alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi, miljonid on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma ning suur osa Ida- ja Lõuna-Ukrainast on hävitatud.

President Zelenski sel nädalal avaldatud üksikasjade kohaselt on uusim kava 20-punktine ettepanek, mis külmutaks rindejoone, kuid avaks Ukrainale võimaluse tuua väed välja riigi idaosast, kuhu saaks luua demilitariseeritud puhvertsoonid.

See oli seni selgeim kord, kui Ukraina liider on tunnistanud territoriaalsete järeleandmiste võimalust. Kava oli Kiievile vastuvõetavam kui Washingtoni läinud kuul esitatud esialgne 28-punktine ettepanek, mis järgis paljusid Venemaa põhinõudmisi.

Kreml ei ole veel viimasele ettepanekule vastanud, kuid on andnud mõista, et ei leevenda oma nõudmisi.

"Nädalavahetusel, arvan, et pühapäeval, toimub meil Floridas kohtumine president Trumpiga," ütles Zelenski reedel ajakirjanikele saadetud sõnumis.

Osa kavast hõlmab eraldiseisvaid USA-Ukraina kahepoolseid kokkuleppeid julgeolekutagatiste, ülesehituse ja majanduse kohta. Zelenski sõnul muutuvad need iga päev.

"Arutame neid dokumente ja julgeolekutagatisi," ütles ta.

"Mis puudutab tundlikke teemasid, siis arutame Donbassi ja Zaporižžja tuumaelektrijaama ning kindlasti ka teisi küsimusi," lisas ta.

Zelenski ütles sel nädalal, et Kiievi ja Washingtoni vahel on nende kahe põhiküsimuse osas endiselt erimeelsusi.

Washington survestab Ukrainat lahkuma 20 protsendilt Donetski oblasti idaosast, mis on endiselt nende kontrolli all – see on Venemaa peamine territoriaalne nõudmine.

Samuti on Washington teinud ettepaneku USA, Ukraina ja Venemaa ühiseks kontrolliks Zaporižžja üle, mis on Euroopa suurim tuumaelektrijaam ja mille Venemaa sissetungi käigus hõivas.

Zelenski sõnul saaks ta loobuda täiendavatest aladest vaid juhul, kui Ukraina rahvas selle referendumil heaks kiidab ning ta ei soovi Venemaa osalust tuumajaama haldamises.

Tundub, et Ukraina on viimases kavas saavutanud mõningaid järeleandmisi, mis Zelenski sõnul eemaldasid nõude, et Kiiev peab õiguslikult loobuma oma püüdlusest NATO-ga liituda ning samuti varasemad klauslid, mis tunnistasid Venemaa poolt alates 2014. aastast hõivatud territooriumi Moskva omaks.

Kreml teatas reedel, et välispoliitika nõunik Juri Ušakov pidas läbirääkimiste arutamiseks telefonikõne USA ametnikega. Kreml ei täpsustanud kõne sisu ega ole avaldanud oma seisukohta viimase kava kohta.

Zelenski sõnul ei ole Ukraina läbirääkijad Moskvaga otsekontaktis, vaid Ühendriigid tegutsevad vahendajana ja ootavad Venemaa vastust viimasele ettepanekule.

"Ma arvan, et saame nende ametliku vastuse teada lähipäevil," ütles Zelenski.

Ta väljendas skepsist selle suhtes, kas Moskva tõesti soovib oma sissetungi peatada.

"Venemaa otsib alati põhjuseid, miks mitte nõustuda," ütles ta.

Venemaa: Ukraina püüab saboteerida kõnelusi USA plaani üle

Venemaa süüdistas reedel Ukrainat katsetes saboteerida kõnelusi USA plaani üle oma sõjalise pealetungi lõpetamiseks, väites, et Kiievi poolt sel nädalal esitatud tekst erines "radikaalselt" sellest, mille Moskva Washingtoniga läbi rääkis.

"Meie suutlikkus teha viimane pingutus ja kokku leppida sõltub meie enda tööst ja teise poole poliitilisest tahtest," ütles asevälisminister Sergei Rjabkov televisioonis.

"Eriti olukorras, kus Kiiev ja tema toetajad – eriti Euroopa Liidus, kes ei poolda kokkulepet – on suurendanud jõupingutusi selle torpedeerimiseks," lisas ta.

"Ilma selle kriisi algpõhjuste adekvaatse lahenduseta on lõpliku kokkuleppe saavutamine lihtsalt võimatu," ütles Rjabkov.

Ta ütles, et iga lepe peab jääma piiridesse, mille Trump ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin augustis Alaskal kohtudes paika panid, vastasel juhul kokkuleppele ei jõuta, kordas ta Moskva varasemaid avaldusi.

"See plaan, kui seda nii võib nimetada, erineb radikaalselt nendest 27 punktist, mille me viimastel nädalatel alates detsembri algusest koostöös Ameerika poolega koostasime," ütles ta.