Jefimov (48) töötas aastaid Eestis, ent elas samal ajal Venemaal Petseris. Tema Eestis saadav töötasu ületas mitmekordselt Pihkvas makstava keskmise palga, mistõttu oli ladus piiriületus, mille äravõtmisega FSB teda ähvardas, talle ülioluline.

Salajane koostöö FSB-ga ja kirjalik nõusolek

Kohtuotsuse kohaselt nõustus Koidula piiripunkti ootealal turvamehena töötanud Jefimov hiljemalt 2022. aasta sügisel FSB töötaja Nikolai Tarassovi (33) ettepanekul asuma salajasele koostööle. Ta andis selleks kirjaliku nõusoleku ning allkirjastas koostöökokkuleppe, millega kohustus osalema FSB agentuur-operatiivtöös. Ta teadis, kellega koostööle asus.

Koostöö kestis kuni Jefimovi kinnipidamiseni 10. septembril 2025. Selle aja jooksul suhtles ta oma FSB kuraatoriga sadu kordi, kasutades telefoni ja WhatsAppi rakendust ning kohtus temaga korduvalt Venemaal, sealhulgas oma elukohas ja garaažis. Neist 15–20 korral edastas ta konkreetselt temalt nõutud luureteavet.

Süüdistuse kohaselt kogus ja edastas Jefimov infot Koidula piiripunkti töökorralduse, seal töötavate inimeste, piiritaristu ning piirialal toimunud tegevuste kohta. Edastatud teave hõlmas muu hulgas andmeid ooteala ja piirivalve töötajate isikute, elukohtade ja sõidukite kohta, infot ehitus- ja elektritöödest, kaablite ja mastide paigaldamisest ning tähelepanekuid droonide ja sõjatehnika liikumise kohta.

Kaitsepolitseiametis (kapo) toimunud ülekuulamistel avaldas Jefimov kahetsust, et sellisele koostööle asus. Tema sõnul kartis ta, et kui ta koostööst keeldub, tekivad tal Kunitšina Gora piiripunktis probleemid ning tal ei ole võimalik Eestis kõrgemat palka teenida.

Prokuratuur: ka avalik teave võib olla luurele väärtuslik

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp rõhutas ERR-ile antud intervjuus, et Jefimovi juhtum lükkab ümber levinud arusaama, justkui oleks karistatav vaid riigisaladuse edastamine.

"Ekslikult arvatakse sageli, et kui inimene ei edasta riigisaladust, siis kuritegu ei ole toime pandud. Tegelikult on karistatav ka sellise teabe teadlik kogumine ja edastamine, mis iseenesest ei ole salajane, kuid mida küsib ja kasutab välisriigi eriteenistus," ütles Raudsepp.

Tema sõnul on määrav teadmine, kelle huvides infot kogutakse.

"Kui inimene teab, et tema vestluspartner on FSB töötaja ja tegutseb selle teenistuse eesmärkide nimel, ei ole tegemist juhusliku vestlusega, vaid teadliku panusega Eesti-vastasesse luuretegevusse," lisas prokurör.

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Taavi Narits rõhutas, et juhul kui inimene satub Venemaa eriteenistuse ohvriks, on sellisest lõksust võimalik väljapääs, kui pöörduda kaitsepolitsei poole.

Altkäemaks ja seos korruptsioonikaasusega

Jefimov oli seotud ka Koidula piiripunkti altkäemaksujuhtumiga. Nimelt andis ta kolmel korral altkäemaksu. Narits märkis, et FSB agendilt altkäemaksu vastu võttes muututakse FSB poolt kompromiteeritavaks.

Jefimoviga sarnaseid – Eestis töötavaid, kuid Venemaal elavaid – inimesi on palju. "Kurb on see, et sageli toovad sellised inimesed Venemaa kultuuris iseenesest mõistetava korruptiivse mõttelaadi Eestisse kaasa," selgitas Narits. Venemaa korruptiivse mõttelaadi importimine võimaldab vaenulikul välisriigil inimesi lihtsamini kompromiteerida ja värvata, mida kapo peab vahetuks julgeolekuohuks.

Lisaks luuretegevusele mõisteti Jefimov süüdi ka altkäemaksu andmises. Ajavahemikus 2024. aasta märtsist novembrini andis ta vähemalt kolmel korral Koidula maanteepiiripunkti ooteala töötajale altkäemaksu, et tema tuttavatega seotud veokid pääseksid piirijärjekorras eelisjärjekorda. Altkäemaksude kogusumma oli vähemalt 150 eurot.

Just selle korruptsiooniskeemi uurimine viis Jefimovi kinnipidamiseni ning võimaldas õiguskaitseasutustel avastada ka tema Eesti-vastase tegevuse laiem ulatus.

Kapo: paljastati ka konkreetne FSB agendijuht

Kaitsepolitseiameti hinnangul oli tegemist eduka vastuluureoperatsiooniga, mille käigus suudeti tuvastada mitte ainult agent, vaid ka konkreetne FSB ohvitser, kes tegeles Eesti inimeste koostööle värbamisega.

Kapo hinnangul on selliste isikute nimeline avalikustamine oluline, kuna see tõstab piiripunkte ületavate Eesti elanike ohuteadlikkust. Piiril tegutsevate ja võimalikke värvatavaid profileerivate FSB töötajate avalikustamine aitab ennetada Eesti elanike sattumist ohtu ning tugevdab riigi julgeolekut.

"Meie jaoks ei ole tähtis üksnes agentide paljastamine, vaid ka nende FSB töötajate tuvastamine, kes neid juhivad ja värbavad. See on vastuluure seisukohalt väga oluline tulemus," ütles Narits.

Reaalne vangistus ja hoiatav sõnum

Jefimov tunnistas süüd mõlemas kuriteos ning tegi uurimisega koostööd, mida kohus arvestas karistuse määramisel. Samas pidas prokuratuur vajalikuks taotleda mehele reaalset vangistust, rõhutades karistuse üldpreventiivset eesmärki. Sellega nõustus ka kohus.

Prokurör Raudsepp rõhutas, et sellised juhtumid peavad toimima selge hoiatusena: "Lootus, et koostöö välisriigi luureteenistusega jääb avastamata, on naiivne. Selline tegevus tuleb varem või hiljem ilmsiks."

Narits lisas, et iga paljastatud agent ja iga tuvastatud kuraator suurendab Eesti julgeolekut.

"FSB jaoks on värvatud inimesed asendatavad. Eesti jaoks on aga iga paljastatud agent ja iga tuvastatud kuraator samm tugevama ja turvalisema riigi suunas," ütles Narits.

Prokuratuur ja kaitsepolitseiamet kutsuvad inimesi, kes puutuvad kokku välisriikide eriteenistuste huvi või värbamiskatsetega, sellest viivitamatult Eesti võimudele teada andma.