Haridusministeerium tegi mullu detsembris järelevalve Tallinna kunstigümnaasiumis ja vaatluse all oli, kuidas tagatakse koolis eesti keele ja eestikeelne õpe muud kodukeelega õpilastele, kuidas seda tehakse ning kas õpetajate ja tugipersonali kvalifikatsioon vastab nõuetele.

Järelevalvega tuvastati hulk probleeme: õppekava üldosa ei ole kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ega riiklike õppekavadega; segadust on õppekorralduse kirjelduse ja päevakavadega, oma ülesannet ei ole täitnud ei hoolekogu ega õppenõukogu.

Lisaks esines puudusi muukeelsete õpilaste eesti keele õppes ning õpetajate kvalifikatsioonis: näiteks vastas vaid 31 protsendi õpetajate ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon nõuetele. Puudu oli koolis ka logopeed.

Järelevalve leidis, et õppekavaga on koolil mitmed probleemid: korralikult polnud kaasatud õpilasesindus ning õppekava pole täies ulatuses kooli veebilehel avaldatud, kuigi seadus seda nõuab. Puuduvad ka valikainete kavad.

Lisaks ei ole õppekava täielikult kooskõlas seaduse ega riiklike õppekavadega. Näiteks on põhikooli õppekavas ületatud mitmes klassis lubatud nädalane õppekoormus. Probleeme on ka eesti keele kasutamisega nõutud määral: kooli õppekavas on kirjas, et kooli õppekeel on eesti keel vähemalt 57 kursuse mahus, mis jääb alla 60 protsendi ka kohustuslikust miinimumist, mis on 96 kursust.

Järelevalve dokumendis märgitakse, et põhikooli keele ja kirjanduse, võõrkeelte, matemaatika, loodusainete, sotsiaalainete, kunstiainete, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse valdkonna kavad ja ainekavad vajavad täiendamist. Gümnaasiumi õppekavadest vajavad täiendamist keele ja kirjanduse, võõrkeelte, matemaatika, loodusainete, sotsiaalainete, kunstiainete ja kehalise kasvatuse õppekavad.

Sults: järelevalve ei heitnud ette ega keelanud meil midagi teha

Sults ütles ERR-ile järelevalve tulemusi kommenteerides, et haridusministeeriumi järelevalve ei heitnud ette ega keelanud kunstigümnaasiumil midagi teha, mida juba tehakse, vaid palus oma dokumentides paremini kirjeldada kõike seda, mida tehakse teistmoodi, lähtudes kehtivatest regulatsioonidest. 

Teistmoodi tegemine tähendab seda, et Sultsi sõnul on Tallinna kunstigümnaasium olnud viimased kümme aastat Eesti haridusinnovatsiooni lipulaev ja seal proovitut jagatakse läbi ministeeriumi teiste koolidega.

"Innovatsiooni ongi keeruline teha, sest seadusandlus ei kohane igapäevaelu ja muutuvate õpilaste vajadustega piisavalt kiiresti. /.../ Nii muudatuste elluviimine käibki – keegi peab olema esimene ja siis julgevad ning saavad teised järele tulla," lausus ta.

Sultsi sõnul on ettekirjutused mõistlike tähtaegadega, et need saaks ellu viia, ja esimeseks tähtajaks, mis on 1. veebruaril vormistatakse ära seitse ettekirjutust ehk veerand kõigist ettekirjutustest.

"Ministeeriumi poolt kehtestatud tähtajad on reaalsed ja tehtavad, sest me ei muuda midagi oma igapäevases koolielus ega juhtimises, vaid kirjeldame õppekavas koolis toimuvat suurema detailsusega," lausus ta.

Kante: Sults juhib puuduste kõrvaldamist

Tallinna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) ütles ERR-ile, et haridusministeerium on teinud järelevalveõiendeid ka teistele Tallinna koolidele ja puudujääke on praktiliselt alati leitud palju.

Enamik ministeeriumi poolt kunstigümnaasiumile antud tähtaegadest jääb lähikuudesse, kuid õpetajate kvalifikatsiooni puhul on mõistlik taotleda lisaaega, märkis Kante.

"Puuduste osas näiteks kvalifitseeritud õpetajate puhul reeglina taotletakse ka selle pikendamist ja otsitakse lahendusi," ütles Kante.

Kooliti on vajaliku kvalifikatsioonita õpetajate protsent erinev, märkis ta.

"Eks me püüame teha nii, et meil kõikides koolides oleks enamik õpetajatest kvalifitseeritud. Ilmselt (Tallinna) haridusametil on ülevaade, kui palju uus seadusemuudatus, mis nüüd jaanuarist hakkas kehtima, mõjutab olukorda. Võib-olukord hoopistükkis paraneb, aga kindlasti me peame pingutama selle nimel, et kõikides koolides oleks kvalifitseeritud õpetajaid ikkagi enamus," lausus Kante.

Kuigi Sults on ise Delfile öelnud, et kavatseb Tallinna kunstikooli direktori kohalt lahkuda, siis Kante sõnul ei ole Sults praegu kuhugi läinud, vaid jätkab direktorina ja hakkab juhtima ettekirjutuste täitmist.

Sults ütles ERR-ile, et tema edasine liikumine on alles vormistamisel. Tallinna haridusametist öeldi, et Sults pole ametlikku avaldust töösuhte lõpetamiseks esitanud.

Õpetajate kvalifikatsiooniga olid suured probleemid

Õpetajaid ja kasvatusala töötajaid on Tallinna kunstigümnaasiumis kokku 96, õpetajana töötab neist 80. Järelevalve leidis, et 96 õppe- ja kasvatusala töötajast vastas kvalifikatsioon kehtestatud nõuetele 32 töötajal ehk nõuetele ei vastanud see 67 töötajal.

EHIS-e andmetel antakse Tallinna kunstigümnaasiumis nädalas kokku 1463 õppetundi, millest 463 ehk 31 protsenti viivad läbi kvalifikatsiooniga õpetajad ja 1000 tundi kvalifikatsioonile mittevastavad õpetajad. Eriti suur oli probleem esimeses kooliastmes, kus vaid 19 protsenti tundidest andsid kvalifikatsiooniga õpetajad.

Sults ütles, et õpetajate kvalifikatsiooni nõuete täitmises ta keerukust ei näe, sest kunstigümnaasiumi õpetajate keskmine vanus on niivõrd madal (viimased kaheksa aastat olnud vahemikus 35–38 aastat).

"Järelevalve tunnustas meid selle eest, et enamik kvalifikatsioonile vastavatest õpetajatest omab õpetajakutse 7. taset. Järelevalve toimumise ja akti väljastamise vahel muutus õpetajate kvalifikatsioonile vastamise seadusandlus kahel korral. Nende muudatuste tulemusel vastab kvalifikatsiooninõuetele nüüd veel 10 õpetajat, mis tähendab, et nüüd vastab nõuetele juba pool õpetajaskonnast," märkis Sults.

"Meil on 28 õpetajat erinevate magistrikraadidega, kes on nüüd motiveeritud sellel poolaastal sooritama õpetajakutset õpetajate liidus. Seejärel vastavad ka nemad kvalifikatsiooninõuetele. Seega on see ettekirjutus võimalik täita poole aasta jooksul, nagu ministeerium on ette näinud," lisas ta.

Kuid probleeme on ka õpetajate pideva vahetumisega. Vestlusel osalenud gümnaasiumiosa õpilased tõid probleemina välja õpetajate kiire
vahetuse, näiteks ajalugu, mis on jäänud õpilastel peaaegu omandamata.

Põhikooliõpilaste hinnangul on raskused matemaatika õppimise ja õpetamisega, kuna õpetajad vahetuvad väga kiiresti ning see võib sõltuda ka grupist, kuhu satutakse õppima.

Õpetajate liikuvus on ülemäära suur ja seetõttu jäävad osad tunnid ka ära, märkis järelevalve.

Samas on kunstigümnaasiumil lausa üheksa õppealajuhatajat. Sults ütles, et põhjus on selles, et nende koolil ei ole eraldi huvijuhte, arendusjuhte ega muid juhte – kõik on õppealajuhatajad.

"Igaüks juhib oma õpetajate gruppi – kuni 12 õpetajat – ja vastutab oma valdkonna eest. Lihtsalt öeldes: mingit tilulilu me koolis ei tee, kõik tegevused on seotud õppekava õpiväljundite täitmisega. Oleme seda kõike ise juba viis aastat teinud ega pruugi alati tajuda, et teised inimesed vajavad nende protsesside mõistmiseks detailsemaid kirjeldusi. Ka need erisused suudame ettekirjutuse tähtajaks ära kirjeldada," lausus Sults.

Eestikeelses õppes puudusi

Tallinna kunstikoolis on muukeelseid õpilasi ligikaudu 60 protsenti. Kool ise on EHIS-es märkinud 560 õpilasele õppekeelest erineva koduse keele. Täiendav eesti keel on määratud 115 õpilasele.

Järelevalvet teinud ametnikud märkisid, et vaadeldud tundides oli õpilaste eesti keele tase suhteliselt nõrk ning et enamikus nähtud tundidest polnud õpilastel kujunenud harjumust, et õppetöö toimub tunnis eesti keeles.

Sultsi sõnul pole eestikeelse õppe probleem muukeelsete laste seas ainult kunstigümnaasiumis, vaid tegu on suurema murega.

"Minul juhina on alati olnud soov kajastada reaalset olukorda. See tähendab, et oleme välja toonud kõik õpilased, kes vajavad tuge, ning märkinud ära nii need, kes tuge saavad, kui ka need, kes seda ei saa. Vastasel juhul ei ole riigil võimalik koguda andmeid selle kohta, kas olemasolevast rahastusest piisab õpilaste toetamiseks või mitte. Hetkel sain vastuse, et märkida tuleb ainult need õpilased, kes tuge saavad. See on üks ettekirjutus, mida on väga lihtne täita ja mis saab tehtud tähtajaks. Kuid see ei muuda fakti, et koolides ei ole piisavalt inimesi ega eelarvelisi vahendeid tagamaks muukeelsete õpilastele piisav eesti keele lisaõppe tugi," rääkis Sults.

Samas on Tallinna kunstikooli õpilaste osakaal, kes on saavutanud aastatel 2019 kuni 2024 eesti keele kui teise keele põhikooli eksamil B1-taseme, oluliselt kõrgem kui Tallinna koolide keskmine (72 protsenti versus 53 protsenti).

Hoolekogu on olemas, aga vaid vormiliselt

Kui seaduse järgi peab igal koolil olema hoolekogu ja sellele on ette nähtud kindel vorm ja ülesanded, siis kunstigümnaasiumis oli hoolekogus suuri puudujääke. Kooli direktor selgitas järelevalve tegijatele, et koolil ei olegi aktiivselt tegutsevat hoolekogu, vaid ta korraldab ise dokumentide kooskõlastamise hoolekoguga.

Hoolekogu liikmed ütlesid, et kuigi hoolekogu koosseis valiti septembri alguses, siis ühtegi koosolekut pole sel õppeaastal olnud ja neil pole valitud esimeest.

Üks hoolekogu liige märkis, et teda ei ole teist õppeaastat järjest kutsutud hoolekogu koosolekule ja direktor ei olema arvates täitnud pidaja korrast tulenevat ülesannet kutsuda kokku esimene hoolekogu. Märgiti, et see on ainuke piirkonna kool, kus hoolekogu koos ei käi.

Puudulik on ka arenguvestluste pidamine õpilastega. Järelevalve käigus ei leidnud tõendamist, et kõikide õpilastega oleks toimunud kord aastas arenguvestlus. Mõne õpilase puhul ei olnud toimunud vestlust kaks aastat.

Probleeme on koolis ka ruumidega ja selle probleemi tõi direktor ise välja. Nimelt ei vasta pooled ruumid pääste- ja terviseameti nõuetele ning mõned vanemad on lubanud kutsuda terviseameti. See on ka üks põhjuseid, miks õpetajaid koolis nii palju vahetub, märgitakse järelevalve õiendis.

Tallinna kunstigümnaasium kuulub Tallinna linnale. Koolis õpib 894
õpilast, neist põhikooliosas 676 ja gümnaasiumiosas 218.

Haridusamet: osa puuduseid on selgitatavad kooli omapäraga

Tallinna haridusametist öeldi ERR-ile, et kuigi järelevalve tõi kunstigümnaasiumis välja arvestatava hulga puudujääke, on vähemalt osa neist seletatavad kooli omapäraga.

"Tegeleme järelevalves ilmnenud probleemide lahendamisega, järelevalve õiend annab selle jaoks põhjaliku sisendi," öeldi ametist.

Õpetajate puuduva kvalifikatsiooni kohta öeldi haridusametist, et kvalifitseeritud õpetajate olemasolu on väljakutse kogu Eesti haridussüsteemis ning Tallinna kunstigümnaasium ei ole erand.

"Esmased sammud kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaalu suurendamiseks on luua individuaalsed arenguteed olemasolevate õpetajate kvalifikatsioonini liikumiseks ning tõhustada kooli värbamistegevust, "märkis amet.

Ka probleemid muukeelsete laste eesti keele õppes on laialt levinud, lisati.

"Tallinna kunstigümnaasiumi eripäraks on väga suur muu emakeelega õpilaste osakaal, mis on üle poole õpilastest, mistõttu kindlasti on kooli ees seisvad väljakutsed mõnevõrra tõsisemad. Samas on muu emakeelega õpilaste osakaal tõusmas ka teistes eestikeelsetes koolides ja sellega seoses kasvavad ka antud teemaga seotud murekohad," öeldi haridusametist.

Haridusministeeriumi järelevalve õiend: