Trump lubas teha koostööd ka ÜRO-ga.

"Kui nõukogu on täielikult komplekteeritud, saame teha peaaegu kõike, mida soovime. Ja me teeme seda koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga," ütles Trump, lisades, et ÜRO-l on suur potentsiaal, mida pole täielikult ära kasutatud.

USA välisminister Marco Rubio sõnul on rahunõukogu esmane eesmärk tagada Gaza rahuplaani täitmine, kuid ühtlasi võib see tema sõnul olla eeskujuks sellele, mis on võimalik mujal maailmas.

Nõukogu esimeheks asuv Trump kutsus liikmeks kümneid riigijuhte. Tema soov, et uus organ tegeleks probleemidega ka väljaspool habrast Gaza vaherahu, on tekitanud kahtlusi, et see võib õõnestada ÜRO rolli peamise ülemaailmse diplomaatia ja konfliktilahenduse platvormina.

Teised suurriigid ja USA traditsioonilised lääneliitlased on liitumise suhtes olnud tõrksad. Trump nõuab alalistelt liikmetelt miljardi dollari suurust osalusmaksu, mistõttu on kutsutud riigid vastanud ettevaatlikult või kutse tagasi lükanud.

Trumpi kõne ajal viibisid saalis riikide esindajad, keda tutvustati kui asutajaliikmeid. Reutersil ei õnnestunud aga tuvastada teiste suurriikide ega ka Iisraeli või Palestiina omavalitsuse esindajate kohalolu.

Allkirjastamistseremoonia toimus Šveitsis Davosis, kus peetakse iga-aastast Maailma Majandusfoorumit.

Peale USA ei ole ükski teine ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige veel liitumist kinnitanud.

Venemaa teatas kolmapäeva hilisõhtul pärast Trumpi väidet, nagu liituks Moskva algatusega, et nad alles analüüsivad ettepanekut. President Vladimir Putini sõnul on Moskva valmis maksma miljard dollarit USA-s külmutatud varadest Palestiina rahva toetuseks, vahendas riigimeedia.

Prantsusmaa lükkas kutse tagasi. Suurbritannia teatas neljapäeval, et ei ühine esialgu. Hiina pole oma seisukohta veel avaldanud.

Nõukogu loomist toetati ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga osana Trumpi Gaza rahuplaanist. ÜRO pressiesindaja Rolando Gomez täpsustas neljapäeval, et maailmaorganisatsiooni koostöö uue nõukoguga piirdub vaid selle kontekstiga.

Siiski on liitumisnõusoleku andnud umbes 35 riiki, sealhulgas Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Türgi ja Valgevene.

Nõukogusse kuuluvad teiste seas Rubio, USA esindajad Gaza läbirääkimistel Jared Kushner ja Steve Witkoff ning Suurbritannia endine peaminister Tony Blair.

Nõukoguga liitunute hulgas on vähe demokraatlikke riike, kuigi oma osalust on kinnitanud Iisrael ja Ungari, kelle liidreid peetakse Trumpi lähedasteks liitlasteks ning tema poliitiliste ja diplomaatiliste vaadete toetajateks.

"Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peitub tohutu potentsiaal ja ma usun, et rahunõukogu ja siia kogunenud inimeste koostöös võib sündida midagi maailma jaoks väga ainulaadset," sõnas Trump.

Trumpi väimees Kushner märkis, et Gaza vaherahuleppe järgmine etapp tegeleb suuresti varemeis territooriumi ülesehitamise rahastamisega. Samuti on fookuses Gaza domineeriva rühmituse Hamasi desarmeerimine, mis on üks keerulisemaid lahendamata küsimusi.

"Kui Hamas ei demilitariseeru, jääb plaan selle taha pidama," tõdes Kushner. "Järgmised 100 päeva teeme pingsalt tööd ja keskendume leppe elluviimisele. Jätkame tööd humanitaarabi ja ajutiste eluasemete tagamisega, et luua tingimused edasiliikumiseks."

Märgina edusammudest vaherahu esimese etapi lahendamata punktides teatas Palestiina tehnokraatliku komitee juht Ali Shaath, et järgmisel nädalal avatakse taas Gaza peamine värav – Rafahi piiripunkt Egiptusega.

Oktoobris kokku lepitud Gaza vaherahu on kuude viisi takerdunud. Iisrael ja Hamas süüdistavad teineteist korduvates vägivallapuhangutes, milles on hukkunud mitu Iisraeli sõdurit ja sadu palestiinlasi.

Mõlemad pooled heidavad teineteisele ette uusi rikkumisi: Iisraeli väitel viivitab Hamas viimase pantvangi surnukeha tagastamisega, Hamas aga süüdistab Iisraeli jätkuvas humanitaarabi piiramises vaatamata katastroofilisele olukorrale enklaavis. Mõlemad pooled lükkavad süüdistused tagasi.

Iisraeli peaministri büroo teatel võttis Benjamin Netanyahu kutse nõukoguga liituda vastu. Palestiina rühmitused on Trumpi plaani heaks kiitnud ja avaldanud toetust üleminekuperioodi Palestiina komiteele, mis hakkab Gaza sektorit haldama nõukogu järelevalve all.

Isegi kui vaherahu esimene etapp on ebakindel, tuleb järgmises faasis lahendada märksa keerulisemaid pikaajalisi küsimusi, mis on varasemaid läbirääkimisi nurjanud: Hamasi desarmeerimine, julgeolekukontroll Gazas ja Iisraeli vägede lõplik väljaviimine, märkis Reuters.