"Paljud venekeelsed poliitikud on Keskerakonnal rohkem pildis, et kindlustada see, et venekeelne valija oleks kindlalt nende taga. See on neil praktiliselt alati õnnestunud välja arvatud eelviimastel valimistel. Viimastel valimistel olid jällegi venekeelsed hääled rahulikult Keskerakonna taga. Ja siis, kui tulevad riigikogu valimised, on Jaak Madisson ja paljud eesti nimed taas pildis. Keskerakond oskab seda suunda [eesti- ja venekeelsete valijate teljel] väga hästi muuta. Nad on ainuke erakond, kellel on selline võimalus," lausus ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler.

Kuigi 2023. aasta riigikogu valimistel toimus oluline murrang ning Keskerakonna toetus muu rahvuse hulgas langes 40 protsendini, tekitades lootust poliitilise mitmekesisuse tekkeks, on see trend praeguseks täielikult kadunud, ütles Kantar Emori sotsioloog Aivar Voog.

Voog nentis, et muu rahvuse esindajad on taas muutunud homogeenseks grupiks, kes on peaaegu täielikult liitunud Keskerakonna toetajatega. See stabiilne baas, kus toetus venelaste seas ulatub 72 protsendini, garanteerib erakonnale püsivalt ligi 20-protsendilise üldtoetuse, sõnas Voog.

Eestlaste seas on Keskerakonna toetus märksa madalam ehk 12 protsenti, olles hakanud tõusma alles kohalike valimiste eel. Voog selgitas, et venekeelse elanikkonna kindel toetus loob erakonnale stabiilse vundamendi, mis võimaldab püüda lisa eestikeelsete valijate hulgast.

Voogi hinnangul liigub Keskerakond praegu oma tavapärase 23–26-protsendilise toetustaseme suunas, pakkudes Isamaast märksa vähem volatiilset poliitilist positsiooni.

"Keskerakond liigub oma tavapärase 23–26 protsendi tasemele, mis neil on olnud eelnevatel riigikogu valimistel," lausus Voog.

ERR-i ajakirjanik Anvar Samost rõhutas aga Keskerakonna kui kaubamärgi teatud eripära: "Keskerakonna bränd eestlaste seas ei saa kunagi olema sama atraktiivne nagu mõne nii-öelda klassikaliselt Eesti erakonna bränd. Nad peaksid leidma eestlastele lähedasi kandidaate, keda erakonnaga liita. Need pole inimesed, kes võiksid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast tagasi tulla, sest neid Keskerakond ei võta, kuigi vastavaid soove on olnud. Pigem vaatab Keskerakond parema tiiva suunas, sinna EKRE või mõne teise peavooluerakonna poole".

"Keskerakonna ligitõmbavus oma üldtoetuse poolest nende poliitikute
jaoks, kes praegu tunnevad ennast enne riigikogu valimisi oma praeguse erakonna reitingut vaadates ebakindlana, on väga suur. Seal me kindlasti mingeid üleminekuid näeme," sõnas Samost.

Eelseisvate presidendivalimiste kontekstis tõi Voog esile liberaalse tiiva koostöövajaduse. Ta märkis, et palju sõltub sellest, kas liberaalsed erakonnad suudavad seljad kokku panna ja presidendi juba riigikogus ära valida.

Samost meenutas ajaloolist paralleeli Arnold Rüütli valimisega, kus toonane Rahvaliit suutis madalalt toetuselt presidendi institutsiooni abil oma positsioone mitmeks valitsustsükliks tugevdada. "Rahvaliidul õnnestus saavutada nii-öelda oma mehe presidendiks panemine ja haakida väga madala toetuse pealt ennast selle presidendi nii-öelda aupaiste külge," lausus Samost.

"Sotsiaaldemokraatidele võib tänavune presidendivalimiste aasta pakkuda sarnast võimalust poliitilise kaalu kasvatamiseks, aga kahtlen, kas seda õnnestub korrata, sest ajad on teised," lisas ta.