Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak rääkis, et miinuskraadidega talveilma toob tavaliselt kõrgrõhkkond, mille puhul ei ole tavaliselt ka tuult.

"Talvine kõrgrõhkkond väga sagedasti on just täpselt selline, nagu see praegu on – sellise pilvekihiga, mis ei näita üldse päikest," sõnas Paljak.

Päikese ja tuule puudus vähendab soodsama taastuvenergia tootmist. Kuna aga tarbimine on pakase tõttu tavapärasest suurem, siis on üleüldises tarbimises soodsa elektri osakaal väike ja nii hakkabki börsil hind ülespoole ronima.

"Talvine aeg võib-olla toob kõige rohkem välja selle, et tuult on erinevates regioonides erineval ajal," märkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. "Kui vaadata kasvõi tänast päeva, siis Soomes on sisuliselt elektri tootmine tuulest nullilähedane, seal on täiesti vaikne, aga Leedus töötavad tuulikud praktiliselt maksimumvõimsusel."

Seega reedel sai Eesti olulise osa elektrist ka lõuna poolt, mitte ainult Põhjamaadest.

Siiski oli hind börsil piisavalt kõrge, et muusik Priit Pajusaar oma elektriautot laadima ei pannud.

"Minu jaoks on 12 senti kilovatt-tunnilt see piir," märkis Pajusaar. "Üle selle püüaks mitte laadida, aga ikkagi – kui on vaja käigud ära teha ja ei ole muud varianti, muidugi laed, sest enamus aega on ka see nii-öelda kallis elekter, 20 senti kilovatt-tunni eest või ka rohkem, on odavam, kui kuskil tee peal avalikes laadimispunktides laadida."

Lisaks ajastatakse Pajusaarte peres ka majapidamismasinate kasutust soodsamale ajale. Kui palju see säästu on andnud, ei oska helilooja öelda. Kõige tajutavam on kokkuhoid kütuselt, kui soodsa kilovatt-tunni hinnaga laadides saab elektriautoga sõita 2000 kilomeetrit 50 euro eest.

Väikeettevõtja Allan Alaküla on elektriga majandamise veel tõsisemalt ette võtnud. Maja remondiks kogutud raha inflatsiooni ees päästmiseks otsustas ta esmalt paigaldada päikesepaneelid, mis – tõsi küll – talvel paksu lumekihi alt välja ei paista. Seejärel ostis ta energia salvestamiseks akud, mis on abiks nii igapäevaelus kui ka veinitootmises.

"Sellise kombinatsiooniga: päiksepaneelid, akud ja nüüd on ka generaator igaks juhuks. Kui talvel ikkagi siin juhtub, et on kolm-neli päeva on võrk maas tormiga, siis ei ole ka kuskilt laadida. Siis on ikkagi vaja generaatorit ka. Nii et praegu on iga ilmaga elekter majas tagatud. Ehk raha säästmine ja teine [põhjus] on muidugi kindlus, et päris pimedasse ei jää," rääkis Alaküla.

Kuigi majas on kasutusel ka õhksoojuspumbad, käib kütmine peaasjalikult ahjude ja pliidiga. Selleks et kokku arvutada, palju sellega raha on kokkuhoitud või kas üldse, jääb koolimatemaatikast väheks, ütleb Alaküla.

"Kuna need arvestused, elektrimüügi arvestus, muutuv marginaal – neid komponente on nii palju, mida peaks adekvaatse majandustulemuse arvutamiseks arvesse võtma. Minule käib see üle jõu," nentis Alaküla.

Talv on Eleringi jaoks tõehetk, sest siis selgub, kas süsteemi on arendatud piisavalt hästi, et see suuremale koormusele vastu peaks. Tulevikus läheb planeerimine aga üha keerukamaks.

"Varasemalt oli see, mis juhtub talviti, ette prognoositav sisuliselt ainult ilma järgi. Nüüd me peame hakkama natukene rohkem prognoosima ka seda, kuidas tarbijad käituvad – mitte ainult ilmast lähtuvalt, vaid ka parasjagu näiteks seal kõrval olevat. Akusid tuleb juurde, neil on võimalik valida enda strateegiaid ja see võib tekitada võrku teistsuguseid koormusi," rääkis Kilk.

Baltimaade elektrisüsteemis on piisavalt varu, et ära katta tiputarbimine ka olukorras, kus mõni ühendus peaks katkema. Kui aga juhtub mitu halba asjaolu korraga, pannakse sisse juhitavad võimsused ehk elektrijaamad, mida saab sisuliselt nupust kiirelt käivitada. Praegu on selline Kiisal, kuid Eleringi nägemuses võiks neid gaasil töötavaid jaamu olla kõikjal üle Eesti.

"Nendel hetkedel, kui nad töötavad, loomulikult nende toodetud elekter ei ole väga soodne, tänaste hindadega on kuhugi 150 kuni 200 euro vahele," märkis Kilk. "Kui te jälgite turuhinda, siis on praegu päris palju tunde, mis on tegelikult kallimad kui see, et nad oleksid nende tipuhindade suhtes soodsamad ja hästi kiiresti reguleeritavad, väga paindlikud. See on see, mille suunas meie töötame, et selliseid elektrijaamasid saaks rohkem Eestisse."

Paukuv pakane hakkab tulevast nädalast pisut taanduma ja tulemas on taastuva energia tootmiseks pisut sobivamad olud.

"Kõige krõbedam on muidugi see nädalavahetus, edasi on natukene pehmem – miinus kümne kraadi," sõnas Paljak. "Praeguse pildi järgi veebruari alguses muutub ilm pehmemaks, siis läheb ka natukene tuulisemaks, päikest siis küll loota ei ole muidugi, aga läheb natukene tuulisemaks."