Kõige rohkem on hõbedat Maarjamaa Risti teenetemärgis, mis on tehtud üksnes hõbedasulamist, hõbeda sisaldusega 92,5 protsenti. Hõbe on riiklikes teenetemärkides üks peamisi koostisosi, vähemal määral ka kuld. Viimase poole aastaga on hõbe muutunud maailmaturul kolm korda kallimaks. Riiklikke teenetemärke valmistav ettevõte Sporrong jälgib hõbeda hinna liikumist iga päev.

"Ta on väljakutse nii hankijatele kui ka tootjatele. Geopoliitiline olukord, mis praegu on, kus me ei tea, mis homne päev toob, see on keeruline. Me ei saa midagi teha börsihindade vastu, mis muutuvad," lausus Sporrongi võtmekliendihaldur Hendrik Karlson.

Ta vihjab sellele, et märkide valmistamise lepingutes võiks olla klausel, mis arvestab maailmaturu hinnamuutusega, nii nagu see on Soomes ja Rootsis. Äsja sõlmis Sporrong presidendi kantseleiga uue teenetemärkide lepingu, kus hind on kaheks aastaks fikseeritud. Lepingu summa on ligi 92 800 eurot, millele lisandub käibemaks.

"Kui me vaatame kas või naaberriikidesse, siis seal on fikseeritud hinnad selliselt, et kui väärismetalli hind muutub näiteks üle viie protsendi, siis see osa, mis muutub ülespoole või ka allapoole, see muudetakse toote hinnas ära, kui toimub konkreetselt toote tellimine. See oleks üks võimalus, mida võiks kaaluda," sõnas Karlson.

Eesti Pank andis möödunud nädalal välja Milano Cortina taliolümpiamängude hõbedase meenemündi, mille hinnaks kujunes 95 eurot. Eelmise, Pekingi taliolümpia münt maksis 45 eurot.

"Viimase mündi puhul planeerisime selle hinna ja pärast seda, kui Eesti Panga juhatus oli vaadanud sellele hinnale otsa, siis kuskil kolme või nelja päeva jooksul toimus järjekordne päris võimas tõus ehk meie planeeritud hind lendas korstnasse," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Tema sõnul ei ole probleem ainult tooraine hinnatõusus, vaid kogu tehnoloogiline protsess on raskendatud ja ooteajad pikad. Praeguse hinnatõusu jätkudes kaalub keskpank, kas üldse meenemünte välja anda.

"Hästi musta stsenaariumi puhul, kui hõbeda hind samamoodi edasi käitub, et ta tõuseb, siis me peame võib-olla mingil hetkel tõesti väga-väga kriitiliselt oma plaanidele silma vaatama, sest ei ole ju mõtet teha toodet, mille järele nõudmist ei ole või mida keegi ei osta," lausus Roosve.

Kulla ja hõbeda hinnad on tõsunud uutele rekordkõrgustele seoses USA presidendi Donald Trumpi värskete ähvardusega Euroopa riikidele uusi tollimakse kehtestada. Praeguseks on kulla hind jõudnud ligi 5000 dollarini untsist, hõbeda-untsi eest tuli välja käia umbes 94 dollarit. Kulda on traditsiooniliselt peetud investorite turvatagatiseks, kuhu hakatakse investeerima segastel aegadel.