Linnavalitsuse pressikonverentsil rääkis Järvan, et tema oli juba eelmisele linnavalitsusele öelnud, et tehes trammi tagasipöörderingi Kolde puiesteele, jääb linnal kulutamata seitse miljonit eurot, rohkem lapsi saab sõita ühistranspordiga ja häirib tramm kohalikke vähem.

"Paraku konsensust ei tekkinud. Kuna kohalike inimeste tagaside oli väga vali, siis sai otsustatud koalitsiooniläbirääkimistel, et muudame seda trassi," sõnas Järvan.

Abilinnapea tunnistas, et trassi muutmisel on tehnilised väljakutsed. "Varasemad projekteerimislepingud on tehtud nii, nagu nad on. Kohati ka väga suure teadlikkusega, et neid ei oleks võimalik muuta. Aga me tegeleme sellega, ja loodame, et leiame lahenduse," sõnas Järvan.

"Hetkel teeme tööd, et [uuendatud trammiliin] ellu viia. Seal on loomulikult eraomanikega läbirääkimised, kuidas saab maid omandada, millised on alternatiivid eri omandamiste puhul. Seda me juba tänaseks teame, et isegi kui maade omanikud pole nõus, siis seal on olemas variandid, kuidas tuua tagasipööre ikkagi Kolde puiesteele," rääkis Järvan.

Järvan ütles, et tal pole ka infot, kui palju uue trassi projekteerimine maksma võiks minna, sest trassi trajektoor pole veel teada, samuti pole teada, kui palju võiks maksma minna eraomanikega sõlmitavad kokkulepped.

Trammitee puhul kindlasti töö käib, rõhutas Järvan. Küsimusele, kas on võimalik, et trammiteed ei tule, vastas Järvan, et maailmas on kõik võimalik. Et saada Euroopast raha, peaks trammiliin olema valmis ehitatud 2029. aastaks.

Esialgse kava järgi sai Pelguranna trammitee alguse Kopli tänavalt Krulli trammipeatuse juurest. Trass kulges mööda endise Kopli kaubajaama raudteekoridori, Ristiku tänava viaduktile ja kõrgpingeliini koridori kaudu üle Sõle tänava kuni Puhangu tänavani. Sealt liikus trammitee edasi Stroomi rannapargini, kus kavandatakse tagasipööre. 

Projekti käigus oli kavas uuendada ka Puhangu tänava avalik ruum: kavandatud olid kõnniteed, taskupargid ning rohkem rohelust. Ristiku tänavale kavatseti ehitada uus viadukt, et luua kergliiklejatele turvaline ühendus Putukaväila ja Kopli ning Heina tänavate vahel. 

Mõnedes kohalikes tekitas trass vastuseisu: peamiselt kardeti müra ja vibratsiooni kasvu või ei oldud nõus trammi tagasipöördekohaga Stroomi rannas. Trammiliini vastaste huvide eest seisis Keskerakond, kellele oli marsruudi muutmine ka oluline valimislubadus. Nende algatusel koguti Puhangu tänava trammitee vastu ligi 4000 allkirja.

Pelguranna trammiprojekti kaasrahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist ning viiakse ellu aastatel 2024–2029. Esialgsete plaanide järgi eraldab kliimaministeerium Euroopa Liidu toel Tallinnale ligi 20 miljonit eurot. Koos linna omapanusega pidi investeering ulatuma enam kui 33 miljoni euroni.