Oluline Vene-Ukraina sõjas neljapäeval, 5. veebruaril kell 22.31:

- Zelenski ja Kristersson arutasid Ukraina õhukaitse tugevdamist;

- Kiiev: Ukraina, Venemaa ja USA kõnelused jätkuvad lähinädalatel;

- Meedia: Starlinki ühenduseta jäänud Vene vägede seas puhkes paanika;

- Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit;

- Ukraina ründas mandritevahelise ballistilise raketi stardiplatvorme Flamingo rakettidega;

- Venemaa jätkab Kiievi pommitamist;

- Witkoff: Ukraina ja Venemaa leppisid AÜE-s kokku uues vangivahetuses;

- Zelenski: Venemaa on üritanud mind korduvalt kõrvaldada;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit.

Zelenski ja Kristersson arutasid Ukraina õhukaitse tugevdamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson arutasid neljapäeval Ukraina õhukaitse tugevdamist ja elutähtsa taristu kaitsmist, teatas uudistekanal Ukrinform.

"Põhjamaad ja Balti riigid toetavad meid kindlalt, mida me hindame kõrgelt," ütles Zelenski.

Kaks liidrit arutasid ka Venemaa rünnakuid Ukraina energiasektorile. Zelenski andis Kristerssonile üksikasjaliku ülevaate üldisest olukorrast, taastamistöödest ja Ukraina vajadustest.

Zelenski tänas Rootsit ühtlasi värske otsuse eest eraldada 100 miljonit dollarit energiatoetuseks.

Samuti teavitas Ukraina riigipea Rootsi peaministrit Abu Dhabis peetud kolmepoolsetest kõnelustest ja kontaktidest Ühendriikidega ning avaldas tänu Rootsi toetuse eest.

Rootsi valitsus teatas varem päeval Ukrainale antavast energiaabist kogusummas miljard Rootsi krooni ehk umbes 111,11 miljonit dollarit.

Meedia: Starlinki ühenduseta jäänud Vene vägede seas puhkes paanika

Väljaande Kyiv Independent andmetel on Elon Muski otsus jätta Vene väed ilma Starlinki ühendusest põhjustanud Vene vägede seas paanika.

SpaceX-i nn valge nimekiri tõkestab Venemaa ebaseadusliku juurdepääsu Starlinki satelliidiinternetile kogu rindejoonel.

Neljapäeval öösel vahetult enne kella kolme jagas tehnomiljardär Elon Musk sotsiaalmeedias Ukraina digiministeeriumi uut juhendit Starlinki terminalide registreerimiseks Ukrainas.

Varsti pärast seda hakkasid Vene sotsiaalmeedias levima paanilised artiklid, mis viitasid Starlinki terminalide massilisele ühenduse katkemisele rindel.

Kolm anonüümsust soovinud Ukraina väejuhti kinnitasid väljaandele Kyiv Independent, et nad on pealt kuulanud Vene üksuste sõnumeid, kus kurdetakse terminalide massilise rivist välja langemise üle.

"Vaenlasel pole rindel mitte probleem, vaid katastroof," sõnas Ukraina elektroonilise sõjapidamise ekspert ja kaitseministri nõunik Serhi Beskrestnov.

Üks populaarne Vene propagandakanal kirjutas: "See tabab meie rünnakrühmi, näiteks Kupjanskis, valusamalt kui miski muu. Neil kaob igasugune ühendus välismaailmaga."

Siiski hoiatasid mitmed Ukraina väejuhid, et vaatamata sideprobleemidele ei ole Venemaa rünnakud vaibunud.

"Rünnakud pole lakanud, vaid aeglustunud," ütles Mõrnohradi rindel teeniv pataljoniülema asetäitja.

Ka Azovi korpuse staabiülem Arsen Dmõtrõk märkis, et hetkel pole veel märgatavat muutust ja venelased jätkavad ründamist.

Üks Vene sõjablogija väitis, et Starlink on maas kogu rinde ulatuses, kuid tema sõnul kogevad sarnaseid probleeme ka Ukraina üksused.

Kui palju muudatus Ukraina vägesid mõjutas, on veel selgusetu.

Beskrestnov selgitas, et probleeme tekkis nendel Ukraina sõduritel, kes polnud oma eraviisiliselt hangitud Starlinke nimekirja kandnud, kuid see protsess on käimas.

Kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas veebruari alguses, et Ukraina ja SpaceX töötavad ühiselt Vene juurdepääsu blokeerimise nimel. Selleks kasutatakse massilist registreerimisskeemi läbi Diia rakenduse, mis oli Fedorovi sõjaeelse karjääri üks tippsaavutusi.

Starlink on Venemaal ametlikult blokeeritud, kuid teenus on aktiivne okupeeritud aladel, osaliselt Ukraina enda soovil.

Satelliitinternet on Ukraina sõjaväe jaoks kriitilise tähtsusega, kuna rindeüksused sõltuvad pidevalt kiirest internetiühendusest.

2025. aasta algusest on Venemaa varustanud osa oma Shahed-tüüpi ründedroonidest Starlinki terminalidega, mis võimaldab neil säilitada ühenduse operaatoriga sügaval Ukraina territooriumil kauem kui ükski teine tehnoloogia.

Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.

Zelenski avaldas need arvud kolmapäevases intervjuus telekanalile France 2. Lisaks on tema sõnul suur hulk inimesi ametlikult kadunuks jäänud.

Kuigi nii Kiiev kui ka Moskva avaldavad regulaarselt hinnanguid vastaspoole kaotuste kohta, on nad olnud kidakeelsed omaenda kaotuste detailide osas. Siiski on BBC kinnitanud ligi 160 000 Venemaa poolel võidelnud ja hukkunud isiku nimed.

Viimati andis Zelenski teavet Ukraina kaotuste kohta 2024. aasta detsembris, mil ta märkis hukkunute arvuks 43 000.

"Ukrainas on ametlikult lahinguväljal hukkunud sõdurite arv – nii professionaalide kui ka ajateenijate seas – 55 000," ütles Zelenski kolmapäeval.

Zelenski viidatud ametlik hukkunute arv on märkimisväärselt madalam Ukraina kogukaotustest. Nagu ta ise märkis, on suur hulk inimesi registreeritud kadunuks. Kuue kuu taguse seisuga oli Ukraina siseministeerium kirja pannud üle 70 000 ametlikult kadunud isiku – nii sõdureid kui ka tsiviilisikuid –, kuid täpset jaotust pole kunagi avaldatud.

Tegelik arv võib olla suurem, kuna info hukkunute kohta on äärmiselt tundlik ja mõjutab moraali.

Ukraina ründas mandritevahelise ballistilise raketi stardiplatvorme Flamingo rakettidega

Ukraina õhurünnakud on viimase kuu jooksul kahjustanud Venemaa mandritevaheliste ballistiliste rakettide olulist sõlmpunkti, tekitades purustusi angaarile ja muule taristule, teatasid ametnikud.

Ukraina relvajõudude peastaap kirjutas neljapäeval, et Ukraina väed andsid jaanuari jooksul Venemaal Astrahani oblastis asuvale Kapustin Jari lennuväljale rea lööke.

"Praegustel andmetel on polügooni territooriumil saanud eri raskusastmega kahjustusi mitmed hooned, üks angaar on oluliselt kahjustatud ning osa personalist evakueeriti territooriumilt," seisis postituses.

Kapustin Jar on nõukogude ajal rajatud lennuväli, mis on pikka aega olnud Venemaa ballistiliste rakettide programmi keskus.

Orešnik on Venemaa poolt laialt reklaamitud keskmaa ballistiline rakett, mis on tõenäoliselt maa-maa tüüpi raketi Rubež modifikatsioon. Viimane põhineb omakorda mitmetel nõukogude liidus välja töötatud ballistilistel relvadel.

Venemaa kasutas Orešnikut esimest korda Ukrainas 2024. aasta novembris Dnipro linna ründamiseks. Avaliku teabe kohaselt tabas Venemaa Orešnikuga viimati Lvivi oblastit Lääne-Ukrainas tänavu 9. jaanuaril. Tegemist on suuresti eksperimentaalse relvaga ning kuigi Venemaa varude kohta liigub palju oletusi, on need kahtlemata piiratud.

Venemaa on kasutanud Orešnikut harva ja peamiselt poliitiliste avalduste võimendamiseks. Briti luure hinnangul oli Lvivi rünnak kättemaks Ukraina väidetavate rünnakute eest Venemaa presidendi Vladimir Putini residentsile.

Ukraina luureandmete kohaselt on Venemaal suure tõenäosusega vaid üksikud Orešniku raketid.

Peastaap omistas jaanuaris toimunud õhurünnakud Ukraina enda toodetud kaugmaarelvadele, eeskätt raketile FP-5 Flamingo.

Flamingo on tiibrakett, mille lennuulatuseks märgitakse ligi 3000 kilomeetrit ja mis on suuteline kandma 1000-kilogrammist lõhkepead. Rakette toodetakse Ukrainas ja tootmisvõimsus ulatub väidetavalt kuni kaheksa raketini päevas. Tootja Fire Point teatas juba augustis, et rakett on masstootmises.

Peastaap on märkinud Flamingo kätetööks mitmeid rünnakuid Venemaa okupeeritud aladel. Fire Point on saanud märkimisväärset rahastust Euroopa toetajatelt ning üritab praegu käivitada oma raketikütuse tootmist Taanis asuvas tehases.

Tõendeid edukatest tabamustest on siiski olnud võrdlemisi vähe, mis on hoidnud tootja Fire Pointi pideva tähelepanu all.

The Kyiv Independenti teatel uurib Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo (NABU) ettevõtte tegevust. Samal ajal püüdis president Volodõmõr Zelenski suruda läbi seadust, mis viiks büroo tema määratud peaprokuröri kontrolli alla.

Kiiev: Ukraina, Venemaa ja USA kõnelused jätkuvad lähinädalatel

Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad lähinädalatel, ütles Kiievi pealäbirääkija Rustem Umerov neljapäeval pärast viimast läbirääkimisvooru Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis.

"Delegatsioonid leppisid kokku oma pealinnade teavitamises ja kolmepoolsete kõneluste jätkamises lähinädalatel. Nad avaldasid tänu Araabia Ühendemiraatidele kõneluste võõrustamise eest," ütles Umerov sotsiaalmeedias.

"Ukraina on tänulik president Donald Trumpile tema eestvedamise eest sõja lõpetamise püüdlustes," lisas ta.

Witkoff: Ukraina ja Venemaa leppisid AÜE-s kokku uues vangivahetuses

Ukraina ja Venemaa leppisid Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis peetavatel kõnelustel kokku uues vangivahetuses, teatas USA erisaadik Steve Witkoff neljapäeval.

"Täna leppisid USA, Ukraina ja Venemaa delegatsioon kokku 314 vangi vahetamises - esimeses sellises vahetuses viie kuu jooksul," edastas Witkoff

Venemaa jätkab Kiievi pommitamist

Ukraina pealinna Kiievit tabas ööl vastu neljapäeva järjekordne Venemaa droonirünnak, milles sai vigastada vähemalt üks inimene.

Sissetungi neljanda aastapäeva lähenedes on Moskva Ukrainat pommitanud pea igapäevaselt drooni- ja raketirünnakutega, võttes sihtmärgiks peamiselt riigi energiataristu. Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko ütles, et riigi energiasektorile on tänavu tehtud 217 rünnakut. 

Ka Ukraina energeetikaminister Denõss Šmõhal hoiatas elektrikatkestuste sagenemise eest ning ütles, et olukord on endiselt väga keeruline.  Šmõhali sõnul jätkuvad taastamistööd kõigis piirkondades. Kiievis töötab üle 230 brigaadi.

Zaporižžja oblasti kuberner Ivan Fedorov teatas kolmapäeva hilisõhtul, et Venemaa viimase rünnaku tõttu jäi Zaporižžja linnas üle 53 000 majapidamise elektrita.

Zelenski: Venemaa on üritanud mind korduvalt kõrvaldada

"Kui räägime hirmust, siis teate, Venemaa on juba mitu korda proovinud mind kõrvaldada. Mõnes mõttes ei tunne ma enam seda hirmu, mis oli mul sõja alguses. Olen sellega harjunud, see on osa mu elust," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski Prantsuse telekanalile France 2.

Venemaa on korraldanud tapmiskatseid ka Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) endise juhi Vassõl Maljuki vastu. Maljuk rääkis, et vaenlane kasutas muuhulgas kahte Iskander-tüüpi raketti, et tabada juhtimispunkti, kuhu Maljuk suundus.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 243 840 (võrdlus eelmise päevaga +770);

- tankid 11 642 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 996 (+4);

- suurtükisüsteemid 36 975 (+60);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1636 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1293 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 125 094 (+1351);

- tiibraketid 4245 (+40);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 77 149 (+200);

- eritehnika 4062 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.